Tere! Jutt käib pärimisõigusest.Ema on teinud maja õe ja vennale.Mina ja minu laps on majja sissekirjutatud.Kas neil on õigust pärast ema surma meid välja visata?

Ainuüksi sissekirjutus ei anna teile õigust peale ema surma majas edasi elada. Kui ema on teinud testamendi, millega jätab maja teie õele ja vennale, siis peale teie ema surma, on õigus neil otsutada, kas te võite seal edasi elada või mitte. Teie emal on võimalik oma elu ajal sõlmida teiega isikliku kasutusõiguse leping. See annab teile õiguse edasi elada majas ka peale teie ema surma. Teine võimalus on, et teie ema määrab testamendiga, et teil on õigus majas edasi elada, siis ei tohi teie õde-venda teid majast välja tõsta. 

Meil on garaaziühistu. Kas juhatuse liige saab olla garaazi kasutaja või rentnik - kasutaja on omaniku vend? Meil on probleem, et üldkoosolekul ei tule piisavalt kohale, ei saa otsustada midagi. Kuidas on, et saab teha korduskoosolek, kus saab midagi otsustada, sõltumata sellest kui palju tuleb kohale? 

Garaaziühistud tegutsevad hooneühistutena ja neile kohaldatakse hooneühistuseadust ja tulundusühistuseadust. Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Ühistu juhatuse liikmeks võib olla füüsiline isik, kelle valib üldkoosolek. Juhatuse liikmeks ei pea olema ühistu liige, kui põhikirjas pole kirjas teisiti. Tasub tähelepanu pöörata sellele, kas tegemist on garaazibokside puhul omanikega või kasutusõigust omavate ühistu liikmetega. Hooneühistu puhul on garaazi ja garaazi aluse maa omanik juriidiline isik ning füüsilised isikud on ühistu liikmed ja konkreetsete garaazibokside kasutajad. 

Ühistus otsuseid võtab vastu üldkoosolek. Üldkoosolek on hääleõiguslik kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolek hääleõiguslik ei ole, tuleb kokku kutsuda korduskoosolek. Juhatus kutsub kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.

Tere. Kirjutan teile murega. Olen üürnik. Kehtiva üürilepingu järgi on üür fikseeritud ning hõlmab kõiki kõrvalkulusid (elekter, vesi, jms). 31.12.2025 (kell 15:42) sain e-kirja teel teavituse üürilepingu muudatusest algusega 01.01.2026. Eelteavitust antud muudatuse tuleku kohta ei olnud. Muudatus näeb ette, et üür ja kõrvalkulud eraldatakse ning senine fikseeritud kuukulu muutub igakuiselt muutuvaks. Emailis oli manuses kokkulepe millele paluti allkirja. Ma ei ole lepingu muudatusega nõus ja soovin seetõttu üürilepingu lõpetada. Kehtivas lepingus on kirjas, et ülesütlemise etteteatamistähtaeg 1 kuu. Küsimus on, kas üürileandjal on õigus nõuda ülesütlemistähtaja jooksul (viimase 1 kuu eest) üüri uue, minu poolt allkirjastamata lepingu tingimustel, või peab ta selle perioodi eest arvestama üüri kehtiva lepingu alusel (fikseeritud üür koos kõrvalkuludega)? Juba ette tänades!

Üürileandja ei tohi ühepoolselt muuta kehtiva üürilepingu tingimusi, sh üüri ja kõrvalkulude arvestust, ilma üürniku nõusolekuta. Kui te ei ole muudatusega nõus ega allkirjastanud uut kokkulepet, kehtivad lepingu ülesütlemistähtaja jooksul endised tingimused – st fikseeritud üür koos kõrvalkuludega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 299 lõige 4 sätestab, et isegi kui lepingus on kokku lepitud, et üürileandja võib lepingutingimusi, mis ei puuduta üüri suurust, ühepoolselt muuta, kohaldatakse siiski VÕS § 299 lõigetes 1–3 toodud reegleid. See tähendab, et üürileandja ei või ühepoolselt muuta üürilepingu tingimusi üürniku kahjuks, sh panna üürniku kanda uusi kõrvalkulusid või vähendada seniseid teenuseid, ilma et üürnik sellega nõustuks.
Kui üürileandja soovib muuta üüri arvestust (nt eraldada kõrvalkulud ja muuta kuukulu muutuvaks), peab ta selleks saama üürniku nõusoleku. Kui te ei ole muudatusega nõus ega allkirjastanud uut kokkulepet, kehtib lepingu ülesütlemistähtaja jooksul endine leping.
Üürileandja võib nõuda ülesütlemistähtaja jooksul üüri ainult kehtiva lepingu alusel, st fikseeritud üür koos kõrvalkuludega. Uue, allkirjastamata lepingu tingimusi ei saa rakendada enne, kui pooled on selles kokku leppinud.

Tere! Kas selliselt täidetud dokumenti (käsikirjas, a'la poolele paberile kirjutatud elamispinna üürimise korda saab nimetada üürilepinguks, kus kirjas, et X on üürile andja ja Y on üürile võtja? On kuupäev, kus on kirjas, millise summa sissemaksuks üürile võtja andis ja üürile andja vastu võttis (allkirjad all). Samuti on välja toodud, et maksmine on sularahas ja välja toodud maksmise kuupäev(ad). Head vana-aasta lõppu soovides

Käsitsi kirjutatud dokument, kus on selgelt kirjas üürileandja ja üürniku andmed, üürisumma, maksmise kord ning allkirjad, võib olla üürileping, kui pooled on selle allkirjastanud. Eesti õiguse järgi võib üürilepingu sõlmida ka käsitsi vormistatud dokumendina, kui seadus ei nõua kohustuslikku vormi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või muus vormis, kui seaduses ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi. Eluruumi üürilepingut võib üldjuhul sõlmida kirjalikus vormis, kuid tähtajaga üle ühe aasta peab leping olema kirjalik – muidu loetakse see tähtajatuks (§ 274).
Kui dokumendis on kirjas üürileandja ja üürniku nimed, üürisumma, maksmise kord, kuupäevad ning mõlema poole allkirjad, siis see vastab kirjaliku lepingu nõuetele. Käsikirjas vormistamine ei muuda lepingut kehtetuks, kui see on loetav ja pooled on selle allkirjastanud.
Oluline on, et lepingust oleks üheselt arusaadav, millised on poolte õigused ja kohustused ning millist elamispinda üüritakse.

Tere! Kuidas teha selline leping et ettevõttele kuuluva hoone/kinnistu vastutus lasuks täielikult eraisikul? Ehk mis iganes probleemid, võimalikud trahvid jms oleks eraisikule mitte ettevõttele nigu autode puhul on vastutav kasutaja siis sarnast asja oleks kinnistule vaja kes seda põhimõtteliselt haldab. Kas on ka mingeid miinus pooli sellisel tegevusel mida ma hetkel ei näe? Aitäh!

Küsimusest võib mõista, et ettevõttele kuuluv kinnisasi antakse füüsilise isiku kasutusse ning soovitakse, et kõigi kohustuste eest vastutaks kasutaja. Üldjuhul pannakse sellised tingimused kirja kasutusse andmise lepingusse. Siiski jäävad mõned kohustused, mis määratakse omanikule ning mille täitmist nõutakse omanikult (näiteks maamaks) ent lepingu alusel on omanikul õigus nõuda kasutajalt kohustuse täitmise hüvitamist.