1. Üürileping: leping, mille alusel kasutusse võtja saab õiguse kasutada kinnisasja või vallasasja teatud aja jooksul ning kohustub selle eest maksma üüri.
2. Rendileping: leping, kus kasutusse võtja saab õiguse kasutada kinnisasja või vallasasja, tavaliselt ärilisel eesmärgil, ja maksab selle eest renditasu.
3. Laenuleping: leping, kus üks isik annab teisele isikule vallasasja tasuta kasutamiseks teatud ajaks, pärast mida vara tagastatakse.
4. Tasuta kasutamise leping: leping, kus üks isik annab teisele is

1. Lepingu lõpetamine: kasutusleping võib lõppeda tähtaja möödumisel, poolte kokkuleppel, etteteatamisega või lepingu rikkumise tõttu. Lepingus tuleks selgelt määratleda lepingu lõpetamise kord ja tingimused.
2. Vara tagastamine: pärast lepingu lõppemist peab kasutusse võtja vara tagastama kasutusse andjale lepingus sätestatud tingimustel ja seisukorras, arvestades normaalset kulumist. Kui vara tagastatakse kahjustatud või halvenenud seisukorras, võib kasutusse andjal olla õigus nõuda kahju hüvitamist.

Teatud kasutuslepingutes võivad olla spetsiifilised tingimused ja sätted, mis reguleerivad vara erikasutust:

Kasutusleping on leping, mille kohaselt üks isik (kasutusse andja) annab teisele isikule (kasutusse võtja) õiguse teatud vara kasutada, tavaliselt kindla aja jooksul ja teatud tingimustel. Eestis reguleerib kasutuslepinguid peamiselt võlaõigusseadus. Kasutuslepingud on levinud erinevates valdkondades, sealhulgas kinnisvara, seadmete ja muude varade kasutuselevõtmises.