Tere, Edastasin enda kohta maksejõuetusmenetluse avalduse harju maakohtule. Praegu vaatasin, et e-toimikus on: Menetluse seisund: menetlusse võtmine otsustamisel Kas Te oskate öelda, kui kaua võib minna aega, et kohus otsustab, kas menetlusse võtta või mitte? Kas selle kohta on ka seadus, mis aja jooksul nad peavad seda tegema? Ühtlasi, kas menetlusse võtmisel kohus määrab usaldusisiku samaaegselt või võtab see eraldi aega? Kui kaua? Lugupidamisega,

Kohus otsustab menetlusse võtmise vastavalt oma töökoormusele ja avalduse selgusele. Kindlat tähtaega siin ei ole. Praktikas võib otsustamine aega võtta nädal või natuke üle selle. Usaldusisiku määrab kohus menetlusse võtmise määruses.

Soovin teada,kas Karistusregistri järgi on "kustunud-ja/või arhiveeritud kuritegu" üks ja sama või on nendel erinev tähendus?

Karistusregistri seaduse kohaselt teatud tähtaja möödudes, sõltuvalt süüteo kvalifikatsioonist, karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi. Seega tähendab väljend "kustunud- ja/või arhiveeritud kuritegu" karistust, mille andmed on registrist kustutatud ja/või arhiivi kantud.

Kas kaasomandi lõpetamine kohtusse pöördumisel võtab kaua aega ning kuidas määratakse vara hind, kui pooltel on esitada vara väärtusele erinevad eksperthinnangud?

Kohtumenetluse kestuse osas ei ole võimalik midagi prognoosida. Menetluse ajaline pikkus sõltub poolte käitumisest menetluses, esitatavate menetlusdokumentide esitamistähtaegadest kinni pidamisest, taotluste hulgast, asjaolust kas on vajalik määrata kinnisasja väärtuse välja selgitamiseks ekspertiis ja kohtu töökoormusest.

Kui pooltel on kummalgi eksperthinnang, mille tulemused on sedavõrd erinevad, et neid hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta ei saa, võib kohus määrata väärtuse välja selgitamiseks kolmanda erapooletu ekspertiisi.

Soovin esitada kohtule kohtumenetluse kiirendamise taotluse vastavalt TsMS § 333(1) kuna nõuan kohtu kaudu laste isalt lastele elatist riigi sätestatud miinimummääras. Käesoleval aastal juulikuus saab menetluse algusest 2 aastat, 6 kuud tagasi oli eelistung, kus kohtunik sai veenduda, et laste isal pole muid lapsi ja ta pole töötu, seega pole asjaolusid, et mille alusel ta ei peaks maksma elatist miinimummääras. Peale istungit anti lapse isale 7 päeva palgatõendite ja konto väljavõtete esitamiseks, mis ta ka esitas. Nüüd on möödas 6 kuud sellest tähtajast ja kohtu poolt pole mitte mingit tegevust, Küsimus on, et kuidas tuleb see taotlus vormistada ja kuhu saata?

TsMS-i § 3331 sätestab, et kohtumenetluse pool võib kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvitusele võtmist, kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul. TsMS-i § 3331 kohaselt on menetlust kiirendava taotluse esitamise alus see, kui kohus jätab vajaliku menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tegemata. Seaduse sõnastusest lähtudes saaks kohtumenetluse kiirendamist nõuda ainult nendel juhtudel, kui viivitused on tingitud eelkõige kohtunikust või kohtumenetluse korralduslikest puudustest (näiteks istungite määramine). 

Taotlus vormistatakse pidades silmas ja tuues esile selle aluse ja tegemata menetlustoimingu. Taotlus esitatakse asja menetlevale kohtule. 

Siiski soovitan kaaluda alternatiivi esitada taotlus reguleerida hagi tagamise korras kohtumenetluse ajaks lapsele elatise maksmist ja kohustada kostjat tasuma lapsele elatist ka kohtumenetluse ajal.  Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kui kostja sellegipoolest elatis maksma ei asu, on võimalik esitada kohtumäärus koos taolusega kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Tere! Küsimus selline kui kohtuotsus on jõustumise ootel. Kas on varem võimalik vabaneda vanglast või peab 15 päeva ootama? Prokulör oli samamoodi nõus vabanemisega ja ei usu,et neilt mingit edasikaebamist tuleb. Sai ka ise avaldus tehtud,et ei soovi edasi kaevata ja soovin kohtuotsuse kohest jõustumist.

Kui maakohus kuulutab üksnes kohtuotsuse resolutiivotsuse (KrMS § 315 lg 4), jõustub see KrMS § 408 lg 1 alusel niipea, kui a) kõik kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud apellatsiooniõigusest loobumisest või b) kui need kohtumenetluse pooled, kes ei tee kohtule avaldust apellatsiooniõigusest loobumise kohta, jätavad resolutiivotsuse kuulutamisest seitsme päeva jooksul kohtule teatamata apellatsiooniõiguse kasutamise soovist (KrMS § 319 lg 1) või loobuvad sellest soovist. Peaks aga maakohus kuulutama tervikotsuse (KrMS § 315 lg 1), saab kohtuotsus enne apellatsioonitähtaja (KrMS § 319 lg 2) möödumist jõustuda üksnes siis, kui kohtule teatavad apellatsiooniõigusest loobumisest eranditult kõik kohtumenetluse pooled. 

Unustasin mainida, et abikaasa on osalise töövõimetusega (ei tea, kas mängib rolli) ja veel see küsimus- kui pikaks võib venida kohtuprotsess lahutamise ja vara jagamise korral?

Abielu lahutusel ja ühisvara jagamisel ei oma tähtsust, milline on abikaasade tervislik seisund. Kohtumenetluse ajalist pikkust ei oska vastaja kahjuks hinnata. See sõltub ühelt poolt poolte käitumisest menetluses, teiselt poolt aga kohtu ja konkreetse kohtuniku töökoormusest. Seega võib kuluda alates 1 kuu kuni mõned aastad.

tere. kui on käimas lapsehooldusõiguse vaidlus kohtus, kas võib avaldada e-toimikus kolmandate isikute(praeguse abikaasa vanemate) isiklike andmeid -isikukoodi, aadressi jne.

Kohtumenetluses peab olema pooltele nähtavaks tehtud vastaspoole seisukohad, taotused ja tõendid. See on vajalik, et teised menetlusosalised saaks nende osas seisukohta võtta ja vajadusel vastuväited esitada. Kui poole enda esitatud menetlusdokument sisaldab isikute nimesid ja andmeid, ei ole mingit alust teiste menetlusosaliste eest nende varjamiseks. Kolmandate isikute andmeid, mis kohtumenetlusse ei puutu, e-toimikus ei avaldata. 

Tere! Küsin abi seoses Euroopa väikemaksete kohtuvaidluste menetlusega. Nimelt toimetas kohus mulle kätte rahvusvhaelised dokumendid, kus nõutakse mult välja kahjuraha. Dokumendina on lisatud süüdistava osapoole poolt lisatud vorm, koos täidetud infoga, mida ja mille eest küsitakse. Mul on võetud ka sellesse samasse riiki advokaat, aga saan aru, et mul tuleb dokumendid esialgu ikkagi E-toimiku keskkonnas Eesti kohtusse esitada? Kuidas ma tean mida mul esitada tuleks. Kaasas on vastusevorm, aga see on PDF formaadis, kas selleks on olemas mingi eraldi keskkond kus saan seda sama avaldust täita või tuleks mul selles PDF formaadis dokumenti täita ja vastusena saata? Kuidas täpselt jõuavad need dokumendid õigesse kohtusse? Vabandan segase kirja eest, kuid kogu olukord tundubki mulle väga segane.

Kui Teile on saadetud Euroopa väikemaksete kohtuvaidluses vastusvorm, tuleb see täita ja tagastada kohtule või mõnel muul nõuetekohasel viisil 30 päeva jooksul pärast seda, kui nõue on Teile koos vastusvormiga kätte toimetatud. Kuhu tuleb vastusvorm saata, on kindlasti kirjas kaaskirjas või nõudevormis. Nõudevormis või kaaskirjas esitatud juhtnööre soovitan hoolikalt lugeda ka vastuse õigeks koostamiseks. Vastusvormi lõppu tuleb kirjutada selgelt oma nimi, allkiri ja vastuse kuupäev. Pange tähele, et enamus Euroopa riike ei tunnista Eesti digiallkirja ja dokumendid tuleb allkirjastada paberil käsitsi ja saata postiga, kui juhtnöörides ei ole kirjas teisiti.
Juhul kui Te ei vasta 30 päeva jooksul, teeb kohus otsuse.

Rohkem selle menetluse kohta saab lugeda https://e-justice.europa.eu/dynForms.do?1712257765371&introMemberState=1&introTaxonomy=177&form4BC=sc&subform4BC=dynform_sc_c&currentPage=dynform_sc_c_0&selectedFormPage=dynform_sc_c_0_action&redirectPath=/jsp/dynforms/sc/dynform_sc_c_0_tile.jsp

Tere! Minu küsimus seisneb selles kas on mingi portaal, lehekülg kus ma saan näha aastaid tagasi (2014/2015) kohtu poolt teisele lapsevanemale välja mõistetud elatise dokumente ning sellega seonduvalt ka kohtutäituri poole pöördumist.

Menetlusosalised saavad nende suhtes läbi viidud kohtumenetluse kõiki dokumente vaadata e-toimikust logides portaali sisse ID-kaardi, mobiil- või Smart-ID-ga. Täitemenetluste kohta on andmed saadaval riigiportaalis eesti.ee

Tere! Kuidas toimida olukorras, kui inimene on süüdi mõistetud teisele inimesele kehavigastuse tekitamise eest ja talle on määratud karistus katseajaga pluss kohtukulude tasumine, aga paar nädalat peale kohtuotsust esitab Tervisekassa üüratus summas nõudeavalduse kahju kannatanud inimese ravikulude katteks, tähtajaga 30 päeva. Süüdimõistetud inimene ei oma selliseid summasid ja isegi kohtukulusid peab ta maksma aasta jooksul graafiku alusel. Tal ei ole lähemate aastate jooksul kusagilt sellist summat kusagilt võtta ja perspektiiv on umbes selline, et ta maksaks seda summat järgmised 20-30 aastat. Tegemist on alles oma iseseisvat elu alustava noore inimesega, kes seni elab veel vanemate juures ja on alles esimest kuud oma esimesel töökohal. Olukord on selline, et ühest küljest annab riik inimesele võimaluse end parandada (määrates vangistuse asemel katseaja), aga teisest küljest tõmbab n.ö vaiba jalge alt ära. Ja kuidas on see üldse võimalik, et selline nõue esitatakse pärast kohtuotsust, aga kohtuotsuses pole seda üldse mainitud? Tegemist on minu pojaga.

Karistuse määramine ja kahjude hüvitamine on eraldi asjad, neid võib aga ei pea menetlema koos. Karistuse määrab riik toime pandud rikkumise eest. Samas on kannatanul õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, mis on tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslikku nõuet võib menetleda koos kriminaalmenetluses, ent selle võib esitada ka eraldi. Kui keegi teine, antud juhul Tervisekassa, on tekitatud kahju hüvitanud, on nõudeõigus hüvitatud kahju ulatuses läinud üle selle tegelikule hüvitajale. Seega ei ole Tervisekassa nõudes midagi õigusvastast. 

Küsite soovitust, kuidas toimida. Soovitada saab vaid paluda maksegraafiku koostamist. Kui maksegraafiku kokkulepet ei saavutata, võib nõue viimaks sattuda täitemenetlusse, kus see sissetulekutest ja vara arvelt sundtäidetakse. Kindlasti ei ole olukord kerge, ent kahju põhjustaja peab siiski enda tekitatud kahju hüvitama.