Tere! Küsimus järgmine. Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse, kuid vastaspool kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kes ei ole otsustanud menetlusse võtmist. Maakohtu otsus ei ole jõustunud, kuid kas jõustumata kohtuotsust tohib avalikustada kolmandatele osapooltele, kes kaudselt on asjaga seotud? Kas võin otsuse e-mailiga edastada või saab vastaspool mind kohtusse kaevata, kui otsuse edastan, enne kui see ei ole jõustunud? Või piisab sellest, et katan mingid osad kinni kohtuotsusest? Parimate soovidega

Jõustumata kohtuotsuse avaldamisega kolmandatele isikutele võidakse rikkuda isikuandmete kaitse sätteid. Kas see on lubatud konkreetsel juhul ja kas piisab otsuse osalisest katmisest, sõltub kohtumenetlusest (kas tsiviil- või kriminaalmenetlus, kriminaalmenetluse puhul võib lisanduda veel süütuse presumptsioon), selle kolmanda isiku õigustatud huvist otsuses sisalduva vastu, kohtulahendis näha olevatest andmetest ja muudest asjaoludest. 

Käimas on tsiviilasi ning läbitud on kohtu I astme menetlus. Hagejaid ning kostjaid oli mõlemaid mitu. Seejuures olid kostjatel erinevad esindajad. I astme otsus oli, et hagi ei rahuldatud ning kostjate menetluskulud jäid hagejate kanda. Üks hagejatest otsustas minna edasi apellastsioonimenetlusse, mis hetkel käib. Hagejate esindaja andis teada, et kui mitte edasi kaevanud hagejad (kelle hulgas ka mina olen) oma osa menetluskuludest teisele osapoolele ära tasuvad, on nende jaoks asi lõppenud. Samas ei õnnesunud selle kohta mingist teisest allikast kinnitust saada (ka kohtust tuli mitte midagi ütlev vastus) aga võtsime selle teadmiseks, et nii on. Tekkis kaks probleemi: 1. ühelt kostjate esindajalt saime pangarekvisiidid kätte, teistelt mitte. 2. E-toimikus oli menetluse seisund väga pikalt "jõustumise ootel". Kohtust tuli info ""jõustumise ootel" tähendab seda, et maakohtu kohtuotsus ei ole jõustunud, sest menetlus jätkub ringkonnakohtus." Seega jäid menetluskulud tasumata, et oodata ära jõustumine. Aasta läks mööda, apellatsioonimenetlus veel käib aga nüüd on I astme menetluse staatus muutunud - "lõpplahend kuulutatud". Ja nüüd küsimused. 1. Kuidas peaks teiselt osapoolelt pangarekvisiidid kätte saama kui neid ei anta? Kelle vastustutus selle info edastamine üldse on? Kas maksev pool peab vaeva nägema, et info kätte saada või peab teine veenduma, et maksja andmed kätte saab? 2. Kuidas käib tõestamine, et makse on tehtud? Puhtalt pangaväljavõtte alusel? Oleksin oodanud, et riik on siin kuidagi "vahemeheks". 3. Kas on olemas ka menetluse seisund "jõustunud"? Või ongi "lõpplahend kuulutatud" viimane staatus ning tuleks juba maksta, sest lahendis olev viivis hakkas jooksma (ei tea millal, sest mingit teadet selle muutuse kohta ei saadetud)? 4. Kui maksjaid on mitu, kas see tuleks teha ühe maksena? Kui ei, siis kas vastutus makse toimumise osas ühine? Või vaadatakse proportsionaalselt, kes on oma osa tasunud ja kes mitte?

Kui kohus on otsuse teinud aga edasikaebe tähtaeg ei ole saabunud, on menetluse seisund e-toimikus "jõustumise ootel". Kui kaevatakse edasi ja järgmine kohtuaste asja menetleb, on seisundiks "lõpplahend kuulutatud" ja kui järgmise astme kohus on lahendi teinud ja ka selle lahendi edasikaebe aeg on möödunud ilma et lahendit edasi kaevati, märgitakse seisundiks "lõpplahend jõustunud". Kui Teie olete menetluskulude tasumiseks pangarekvisiite küsinud, aga neid ei ole antud, on vastuvõtja sattunud vastuvõtuviivitusse ja kohustuse täitmata jätmise eest Teie ei vastuta. Tasumist tõendab kohustuse vabatahtliku täitmise vaidluse korral maksekorralduse koopia, riik asub vahemeheks kui otsus on jõustunud või osaliselt jõustunud (menetluskulude tasumise osas) ja kohustatud isik ei ole kohustust vabatahtlikult täitnud ning tasumist nõudma õigustatud isik on pöördunud nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Siis aga lisanduvad juba ka kohtutäituri tasud. Kui maksjaid on mitu, on kohtulahendis tavapäraselt märgitud kas menetluskulud tuleb tasuda maksjatel solidaarselt või igal konkreetne summa. Selles osas soovitan juhinduda kohtulahendist.

Tere, olen jõudnud enda pankrotimenetluses ning seal on sätted ajutise halduri tasu maksmise osas ja ma ei ole päris kindel milline osa sealt minu kanda jääb kuna välja tood mõningad erinevad summad, eeldan, et kogu summa ~700EUR, aga tahaksin veendunud olla. Kopeerin sätted. Kuigi see on tasutud riigi eelarvest siis ma eeldan siiski, et pean selle siiski tasuma kuna ka oli jäetud arve.nr advokaadibüroo nimele. Tänan abi eest. 5. Määrata M P ajutise pankrotihalduri töötasuks 752,10 eurot, lisaks käibemaks. 5.1. Tasuda riigi eelarvest M P ajutisele pankrotihaldurile  töötasu hüvituseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks. 5.2. Ajutise pankrotihalduri tasu 356,10 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja M P pankrotivara arvelt.

Küsimuse püstitusest ja selles avaldatud informatsiooni põhjal saab asuda seisukohale, et kogu tasu on 752,10 eurot, millest 396 eurot makstakse riigieelarvest ja 356,10 Teie pankrotivarast.

Kas on võimalus töövaidlust tööandjaga kohtus võita. Rahalised võimalused lõpevad esimese astme kohtuotsusega. Tööandja kaebab edasi. Mis võimalused töötajal sel puhul on. Tänud

Milline on menetluses osalemise tulemuslikkus ei sõltu sellest millise poolena menetluses osaletakse vaid menetlusse esitatud nõudest ja selle alustest ning poolte võimekusest oma seisukohti kaitsta ja esitatud faktilisi asjaolusid tõendada. Kui kohtumenetlus on pooleli (puudub jõustunud lõpplahend), puuduvad menetluses osalemiseks vajalikud teadmised ja kogemus ning rahalised võimalused ei võimalda järgmisse kohtuastmesse esindaja palkamist, saab taotleda riigilt õigusabi ehk esinajat riigi kulul.  Selleks, et saada riigi õigusabi, tuleb esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks asja menetlevasse kohtusse. Taotlusele lisaks tuleb esitada ka majandusliku seisundi teatis. Nimetatud dokumentide vormid on leitavad https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis

Kohus tegi juunis otsuse lõpetada pankrotimenetlus kohustuste tasumise tõttu. Edasikaebamise tähtaeg 15 päeva peale dokumendi vastuvõtmist. Enamus võlausaldajaid pole dokumenti vastu võtnud. Millal ja kas jõustub kohtuotsus kui dokumenti ei võetagi vastu? Ametlikes teadaannetes on otsus üleval.

Kui kohtuotsus ei rahulda võlgnikku või võlausaldajat, siis on võimalik esitada määruskaebus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist. Kättetoimetamiseks on peale avalikus e-toimikus vastu võtmise mitmeid erinevaid viise. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (https://www.riigiteataja.ee/akt/13261659?leiaKehtiv) § 306 - 327.
Menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule.

Esmaspäevaks sooviks õigusabi seoses põhjendamatu lähenemiskeelu taotlusega prokuratuurile

Kuivõrd lähenemiskeelu taotlus on esitatud prokuratuurile, saab tegemist olla vaid kriminaalõigusliku lähenemiskeeluga. Kriminaalmenetluses saab lähenemiskeeldu kohaldada menetluse tagamise vahendina ajutise lähenemiskeeluna  (KrMS §-st 1411) kogu menetluse ajaks või süüdimõistva kohtuotsusega (KrMS §-st 3101) nn pikaajalise lähenemiskeeluna kuni kolmeks aastaks. Kui ajutise lähenemiskeelu taotluse esitab prokurör kohtusse alati kannatanu nõusolekul, siis alates 7.05.2020 jõustunud KrMS-i § 141¹ lg 1 muudatuse kohaselt võib edasilükkamatul juhul ajutise lähenemiskeelu määrata prokurör ka sõltumata kannatanu nõusolekust juhul, kui ohvrite kaitseks on viivitamatult vajalik distantsi loomine kannatanu ja vägivalda kasutanud isiku vahel.  KrMS § 3101 lg 1 alusel kannatanu taotlusel võib kohus kohaldada kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. KrMS § 1411 alusel prokuröri taotlusel ajutise lähenemiskeelu puhul on tegemist menetluse tagamise abinõuga, mida kohaldatakse kannatanu isikuõiguste kaitseks kriminaalmenetluse lõpuni kuni kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohtuotsuse tegemiseni.

Mõlemal juhul saab lähenemiskeeldu kohaldada vaid juhul, kui selleks esineb õiguslik alus. Aluse olemasolu väljaselgitamise kohustus lasub siin uurimisorganil. Teil on võimalik menetlusse kaasata kaitsja.

Otsin taotlust, et paluda maksta määratud menetluskulud osamaksetena, kuna määrgitud kohtuga seotud menetluskulude summa on minu jaoks liiga suur, et seda korraga maksta. Vaadates kohtu portaali, leidsin ainult https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi. Kuid see ei ole päris õige taotlus, kuna tegemist on kohtueelse menetluse kuludega. Minu jaoks on tegemist pärast kohtu lõplikku otsust tervilklikku summaga.

Kui kohtu lõpplahendiga on pandud menetluskulud Teie kanda, ei ole ositi tasumise taotluse vormi võimalik leida kuna seda ei ole olemas. Kui vastaspoole menetluskulud on Teilt välja mõistetud saate nüüd sõlmida isikuga, kelle kasuks menetluskulud välja mõisteti, kokkuleppe menetluskulude tasumiseks maksegraafiku alusel. Kui isik sellega ei nõustu, saab ta esitada lahendi sundtäitmiseks kohtutäiturile ja nõutav summa täidetakse vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele osade kaupa.

Kuna maksekäsu kiirmenetlus ei lõppenud võla tasumisega, siis soovin teada, milline on edasine protseduur, kui ma esitan MTÜ poolt OÜ kohta hagi. Mul on tõendina esitada väljastatud ja kliendile saadetud arve ja kliendil ei ole tõendada, et ta makse tähtaja kestel oleks arve vaidlustanud. Kliendi esindaja on esitanud mitmeid vastuväiteid, kaasa arvatud, et ta arvet polnud saanud, hiljem, kui sai talle originaalne arvekiri edastatud, et arvele märgitud teenuseid, kuigi täies mahus osutatud, ei olevat tellitud. Saan ka näidata kalendri sissekanded teenuse osutamise toimumisajavahemike kohta, millest igaühe puhul on näha, et on saadetud teenuse saajale, kes on kliendi esindaja täisealine tütar, kiri, mille alusel saanuks ta teha korrigeeringuid või nõuda nende tegemist, millest kumbagi ta ei teinud. Hind on kokku lepitud meilitsi. Samuti on meilis kirjas kliendi esindaja soov leppida edasistes asjades kokku otse tema tütre kui teenuse saajaga. Viimane on väitnud, et talle ei olevat olnud hind teada, kuigi talle edastatud arvetel hinnainfo on selgelt olemas. Seda hinda pole ka kunagi teenuse osutamise kestel vaidlustatud. Muid kirjalikke tõendeid mul esitada ei ole kui need meilid ja edasine meilitsi toimunud arutelu. Kas see on piisav tõendusalus? Mis juhtub, kui tõendid loetakse siiski ebapiisavaks, kes peab katma siis hagikulu? Kui kliendi esindaja teeb lisakulutusi juriidikale antud asjas, kas need on siis ainult tema kulud või võidakse hagejalt need välja nõuda, kui tõendeid ei arvestata piisavaks? Olen selle endale vastumeelse teekonna ette võtnud seetõttu, et tasu, mis on jäänud seni teenuse osutamise eest saamata, on hageja jaoks oluline summa ja hageja on heas usus lähtunud põhimõttest, et kokkuleppeid järgitakse ja osutatud teenus saab kokkulepitud hinna järgi tasustatud.

Kui maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud vastuväite esitamise tõttu, tuleb esitada kohtule hagiavaldus, mis vastab hagiavalduse nõuetele sisult ja vormilt ning edasi menetletakse asja hagimenetluse sätete järgi. Kas tõendid on piisavad, ei ole võimalik hinnata nendega tutvumata. Samuti ei ole teada, millele tugineb kostja oma vastuväites. Tõendeid hindab kohus, igal menetlusosalisel on õigus ja kohustus esitada tõendeid iga oma esitatud väite kohta ja ühelgi tõendil ei ole ette määratud jõudu vaid kohus hindab neid kogumis. Menetluskulud (nii kohtukulud kui esindajakulud) kannab esialgu iga menetlusosaline ise. Menetluse lõpuks võib (ja tavapäraselt jätabki) kohus vastaspoole menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.

Tere. Minu küsimus seisneb selles, et kas võlanõudega kohtusse minnes on mul õigus kostjal nõuda tagasi kohtuga seotud kulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures hüvitab menetluskulusid kandma kohustatud pool  teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. See tähendab nii riigilõivu kui ka esindajakulud. Samuti vajadusel tunnistaja- ja ekspertiisikulud. Siiski võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Tere! Kas on võimalik ka kohtulahendist tulenevaid viiviseid vaidlustada? On kaks nõuet mille kohta ma infot õigel ajal ei saanud ja need läksid täiturile. Aga viivised on ulmelised ja neid loetakse alates 2018. Need on suuremad kui põhinõue ise. Kas sundtäitmise avaldus aitaks siin? Või pole enam midagi teha ?

Üldreeglina kohtulahendit peale selle jõustumist enam muuta ei saa ja lahend on täitmiseks kohustuslik. Reeglist esinevad ka erandid, näiteks kui menetlusdokumente ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud ja seetõttu puudus menetlusosalisel võimalus menetluses osaleda ja oma seisukohad menetluse kestel esitada.

Soovitan pöörduda individuaalslele nõustamisele, et selgitada välja kas esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid juba tehtud ja jõustunud lahendit mistahel viisil vaidlustada.