Meneetluse lõpetamine ja menetluskulud
Käimas on tsiviilasi ning läbitud on kohtu I astme menetlus. Hagejaid ning kostjaid oli mõlemaid mitu. Seejuures olid kostjatel erinevad esindajad. I astme otsus oli, et hagi ei rahuldatud ning kostjate menetluskulud jäid hagejate kanda. Üks hagejatest otsustas minna edasi apellastsioonimenetlusse, mis hetkel käib. Hagejate esindaja andis teada, et kui mitte edasi kaevanud hagejad (kelle hulgas ka mina olen) oma osa menetluskuludest teisele osapoolele ära tasuvad, on nende jaoks asi lõppenud. Samas ei õnnesunud selle kohta mingist teisest allikast kinnitust saada (ka kohtust tuli mitte midagi ütlev vastus) aga võtsime selle teadmiseks, et nii on. Tekkis kaks probleemi: 1. ühelt kostjate esindajalt saime pangarekvisiidid kätte, teistelt mitte. 2. E-toimikus oli menetluse seisund väga pikalt "jõustumise ootel". Kohtust tuli info ""jõustumise ootel" tähendab seda, et maakohtu kohtuotsus ei ole jõustunud, sest menetlus jätkub ringkonnakohtus." Seega jäid menetluskulud tasumata, et oodata ära jõustumine. Aasta läks mööda, apellatsioonimenetlus veel käib aga nüüd on I astme menetluse staatus muutunud - "lõpplahend kuulutatud". Ja nüüd küsimused. 1. Kuidas peaks teiselt osapoolelt pangarekvisiidid kätte saama kui neid ei anta? Kelle vastustutus selle info edastamine üldse on? Kas maksev pool peab vaeva nägema, et info kätte saada või peab teine veenduma, et maksja andmed kätte saab? 2. Kuidas käib tõestamine, et makse on tehtud? Puhtalt pangaväljavõtte alusel? Oleksin oodanud, et riik on siin kuidagi "vahemeheks". 3. Kas on olemas ka menetluse seisund "jõustunud"? Või ongi "lõpplahend kuulutatud" viimane staatus ning tuleks juba maksta, sest lahendis olev viivis hakkas jooksma (ei tea millal, sest mingit teadet selle muutuse kohta ei saadetud)? 4. Kui maksjaid on mitu, kas see tuleks teha ühe maksena? Kui ei, siis kas vastutus makse toimumise osas ühine? Või vaadatakse proportsionaalselt, kes on oma osa tasunud ja kes mitte?
Kui kohus on otsuse teinud aga edasikaebe tähtaeg ei ole saabunud, on menetluse seisund e-toimikus "jõustumise ootel". Kui kaevatakse edasi ja järgmine kohtuaste asja menetleb, on seisundiks "lõpplahend kuulutatud" ja kui järgmise astme kohus on lahendi teinud ja ka selle lahendi edasikaebe aeg on möödunud ilma et lahendit edasi kaevati, märgitakse seisundiks "lõpplahend jõustunud". Kui Teie olete menetluskulude tasumiseks pangarekvisiite küsinud, aga neid ei ole antud, on vastuvõtja sattunud vastuvõtuviivitusse ja kohustuse täitmata jätmise eest Teie ei vastuta. Tasumist tõendab kohustuse vabatahtliku täitmise vaidluse korral maksekorralduse koopia, riik asub vahemeheks kui otsus on jõustunud või osaliselt jõustunud (menetluskulude tasumise osas) ja kohustatud isik ei ole kohustust vabatahtlikult täitnud ning tasumist nõudma õigustatud isik on pöördunud nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Siis aga lisanduvad juba ka kohtutäituri tasud. Kui maksjaid on mitu, on kohtulahendis tavapäraselt märgitud kas menetluskulud tuleb tasuda maksjatel solidaarselt või igal konkreetne summa. Selles osas soovitan juhinduda kohtulahendist.