Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus kohtutäituri tegevusele esitatakse esmalt kohtutäiturile endale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses kohtus.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 3% nõudelt, kuid mitte vähem kui 65 eurot. (Riigilõivuseaduse § 59 lg 6)

Elatisnõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses avaldajalt riigilõivu ei nõuta.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv üldjuhul sama menetluskeskkonna kaudu, kus avaldus esitatakse. Avaldaja saab riigilõivu tasuda elektrooniliselt avalduse esitamise käigus.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet. Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata tarbijalepingust tuleneva nõude suhtes, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab aastas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitaja on avaldaja. Juhul, kui soovite esitada maksekäsukiirmenetlusse  elatise avaldust, tuleb avaldajaks märkida laps/ lapsed ning täita lapse esindaja andmed.

Isik, kelle vastu avaldus esitatakse, on võlgnik.

Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile).

Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Registrisse tehakse kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised, ehk siis kannete tegemisel registrisse tuleb arvestada, et täidetud oleksid seadusest tulenevad nõuded nii esitatava avalduse kui ka nende lisade kohta. Samuti peab olema tasutud riigilõiv.

Maakohtu registriosakonna toimingute eest tuleb üldreeglina tasuda riigilõivu. Erandiks on riigilõivuseaduses toodud riigilõivuvabastused mõningate toimingute eest. Kui avalduse koostab ja esitab notar, tuleb tasuda ka notaritasu. Riigilõivu määrad ja riigilõivuvabastused on välja toodud riigilõivuseaduses.