Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Piiriülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab. 

Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

Täitmisavaldus

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses kasutatavad avalduste vormid on kehtestatud justiitsministri 29.06.2022 määrusega nr 15 "Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine" (lisad 1 kuni 6), 

Kui on selge, et võlad ületavad varasid, võib pärija enda vastutuse piiramiseks taotleda kohtult pärandvara pankroti väljakuulutamist. Pärija vastutus on piiratud ka juhul, kui pärandvara pankrotimenetlus toimub raugemisega. Pärandvara pankroti korral kohaldatakse pankrotimenetlust reguleerivaid sätteid. Võlgniku surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot.

Kui pankrotis ettevõte ei ole täitnud töölepingust või töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi (näiteks jätnud välja maksmata töötasu, puhkusetasu või töölepingu lõppemisega seotud hüvitised), peab töötaja oma nõuetest pankrotihaldurile teada andma.

Selleks tuleb:

Pärast nõudeavalduse esitamist võtab haldur töötajaga ühendust üksnes juhul, kui nõudeavaldus ei vasta nõuetele või selles esineb puudusi. Sellisel juhul annab haldur töötajale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt 10 päeva.

Kui nõudeavaldus on nõuetekohaselt vormistatud, kontrollib haldur esitatud nõude põhjendatust ja alusdokumente. Kui nõue on põhjendatud ning vajalikud dokumendid on korrektselt esitatud, on haldur kohustatud esitama Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks.

Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtumäärusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga. Ajutisest makseraskusest saame kõneleda näiteks siis, kui isik ei suuda tasuda võlgnevust küll kokkulepitud ajaks, kuid ta suudaks seda teha näiteks järgneva paari kuu jooksul temale laekuvate rahaliste vahendite arvelt.

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus määrusega. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatavas teates märgitakse andmed pankrotihalduri kohta. Sisestage otsingulahtrisse „vali märksõnad“ ettevõtte nimi ning vajuta otsi, misjärel esitatakse Teile otsitava ettevõtte kohta väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldatud teave.

Pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

Pankrotihalduri põhikohustused on järgmised: