Pankrotihaldur on kohtu poolt pankrotimääruses, millega kuulutatakse välja võlgniku pankrot, määratud isik, kelle ülesandeks on pankrotimenetluse läbiviimine (nt pankrotivaraga seonduvate tehingute tegemine, võlausaldajate nõuete väljaselgitamine).

Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslikuks esindajaks, st ta teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ning esindab teda varalistes vaidlustes. Vaata ka pankrotiseaduse 3. ptk I jagu (§-d 54 – 73).

Pankrotiasju menetlevad maakohtud. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus. Igal maakohtul on mitu kohtumaja, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas.

Selleks, et esitada kohtule ettevõtte vastu pankrotiavaldust, tuleb Teil kontrollida järgmiste oluliste asjaolude esinemist. Esiteks peaksite olema veendunud, et ettevõtte võlg Teie ees ületab pankrotiseaduses (PankrS § 15 lg 3 p3) nõutud summat, mis on aktsiaseltsi puhul 12500 eurot, OÜ,TÜ ja UÜ puhul 2500 eurot, teiste juriidiliste isikute puhul 1000 eurot.

Pankrotihalduri andmed leiate väljaandest Ametlikud Teadaanded, kus avaldatakse pankrotimenetlusega seotud teated.

Pankrotiteates (pankroti väljakuulutamise teates) märgitakse muu hulgas:

pankrotis ettevõtte nimi ja registriandmed;
pankroti väljakuulutamise andmed;
määratud pankrotihalduri nimi;
pankrotihalduri kontaktandmed.

Ametlikke Teadaandeid saab otsida ettevõtte nime või registrikoodi järgi aadressil:
Ametlikud Teadaanded

Seaduse kohaselt kannab kohtutäitur arestiga laekunud raha üle sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest. Alus: TMS § 43.

Üldjuhul seadus kohtutäituri vahetamist ette ei näe. Kui siiski esineb väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, saab seda täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.

Erinev on aga olukord siis, kui kohtutäitur ei ole asjas erapooletu. Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on:

Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kui pärast täitmisavalduse esitamist raha ei laeku, siis tihti on mittelaekumise põhjuseks võlgniku varatus – võlgnikul puudub tema nimel olev vara ja kindel sissetulek või jääb tema sissetulek alla miinimumi, mida kohtutäitur arestida ei tohi. Sellisel juhul täitemenetlust jätkatakse ning pidevalt kontrollitakse, kas võlgnik on vahepeal tööle läinud või vara omandanud.

Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esmalt kohtutäiturile endale. Kui kohtutäitur Teie kaebust ei rahulda ja Te siiski kohtutäituri tegevusega ja kaebuse rahuldamata jätmise põhjendustega ei nõustu, on Teil õigus esitada kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Üldjuhul selleks, et ühe riigi kohtuotsust oleks võimalik teises riigis täita, peab olema nende riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping (nt õigusabileping, mõlemad riigid on ühinenud vastava konventsiooniga vms). Niisuguse lepinguga määratakse kindlaks nõuded, millele otsus peab vastama, et teisel riigil oleks seda võimalik tunnustada. Täitmise eelduseks on otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine.

Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokumenti esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitmisavalduse näidisvormi saate siit või kohtutäituri käest. Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument (näiteks volikiri).