Kohtutäituri valib sissenõudja. Kohtutäituri valimisel peab lähtuma kohtutäituri tööpiirkonnast. Tööpiirkondi on kokku neli:

Täitedokumendiks on näiteks: 

Kohtutäituri poole on võimalik pöörduda, kui võlgnik vabatahtlikult ei täida seda, milleks teda kohtu või muu pädeva asutuse poolt on kohustatud. Näiteks ei maksa võlgnik Teile võlga ära, ei vabasta ruume, ei eemalda ebaseaduslikku tõkkepuud, ei avalda vabandust ajalehes jne. Kohtutäituril on nõude täitmiseks õigus arestida ja müüa võlgniku kinnisvara ja vallasvara jne. Samuti on tal näiteks õigus arestida võlgniku sissetulekud ja arveldusarved. Kohtutäiturite kontaktandmed leiate KP Koja veebilehelt.

Füüsiline isik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetusavalduse mentlemine toimub füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS)kohaselt. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022027?leiaKehtiv. 

 

Füüsilise isiku pankrotiavaldus esitatakse sellele maakohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate (kohtute kontaktandmed on kättesaadavad Eesti kohtute veebilehel https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kuidas-kohtuga-uhendust-votta . Maksejõuetusavalduses peate muuhulgas ka põhjendama/selgitama milles seisneb Teie maksejõuetus.

Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõppevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus.

Võlgnikul on võimalik jätta menetlusliigi valik ka lahtiseks ning valida sobiv menetlus usaldusisiku ja kohtu abiga. Seejuures hakkab füüsilisest isikust võlgnikku tema maksejõuetusmenetluse algatamisel nõustama usaldusisik ning ajutist haldurit füüsilisele isikule enam ei nimetata. Usaldusisikul on ajutise halduriga sarnased õigused ja kohustused.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise.  Usaldusisik täidab nii füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kui ka võlgade ümberkujundamise menetluses nimetatud nõustaja ülesandeid. Pankrotihalduri ülesandeid usaldusisik täitma ei hakka, st pankrotimenetlust usaldusisik läbi ei vii. Usaldusisikuna tegutsemise õigus on isikul, kes on kantud usaldusisikute nimekirja.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217², 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises;

•  Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu.