Kes otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning millisel juhul ei ole võimalik seda teha?

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus.

Võlgnikul on võimalik jätta menetlusliigi valik ka lahtiseks ning valida sobiv menetlus usaldusisiku ja kohtu abiga. Seejuures hakkab füüsilisest isikust võlgnikku tema maksejõuetusmenetluse algatamisel nõustama usaldusisik ning ajutist haldurit füüsilisele isikule enam ei nimetata. Usaldusisikul on ajutise halduriga sarnased õigused ja kohustused.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

• võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
• võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
• kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;
• võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muuhulgas vara raiskamist;
• võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.