•  Täitekutse saamisel on võlgnik kohustatud viivitamata esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavate kohta koos vastavate dokumentaalsete tõenditega ning avalduse elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.
• Võlgniku poolt oma vara kohta antud teave peab olema õige, kohtutäituri nõudmisel peab võlgnik esitama vara nimekirja või andma vande esitatud informatsiooni õigsuse kohta. 
• Võlgnik peab maksma lisaks võlale ka kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. 
• Täitetoimikuga tutvumisel dokumentidest koopiate saamise soovi korral

Otsuse täitmise aegumist väärteo ja kriminaalasjades reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82. KarS § 82 lõike 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:

Võlgnevuse tasumise ajatamine saab täitemenetluses toimuda kas sissenõudja nõusolekul või kohtu määruse alusel. Ilma sissenõudja nõusolekuta või vastava kohtu määruseta kohtutäitur võlgnikuga maksegraafikut sõlmida ei saa.

Kui olete võla sissenõudjale õigeaegselt tasunud, siis peaksite kiiresti ühendust võtma täitmisteate saatnud kohtutäituriga ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse. Kohtutäiturite kontaktandmed leiate nende veebilehelt siit.

Mida kiiremini võlgnik pärast täitmisteate saamist võla täidab, seda väiksemad kulutused talle seoses täitemenetlusega tekivad. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Kui võlgnevus tasutakse  enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab võlgnik maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu.

Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul annab kohtutäitur teile veel kord võimaluse nõuet vabatahtlikult täita. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oluline, kuna täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik maksma kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Vabatahtliku täitmise perioodil ei arestita võlgniku kontosid ega muud vara.

Elatusmiinimum on väikseim summa, millega saab leibkond (ühe eelarve alt majandavad isikud, enamasti perekond) hakkama 30 päeva. See näitab ka absoluutse vaesuse piiri. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse toidu ja eluaseme kulud, aga mitte alkoholi, tubaka, reiside, sõidukite ostmise või söögikohtades ja hotellides käimise kulusid. 2025. aastal on see summa 361,4 eurot.

Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuid juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.

Arestimisele ei kuulu üldjuhul alampalk + 1/3 alampalgast ülalpeetava kohta. Juhul, kui tegemist on elatise nõudega, on kohtutäituril õigus tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Juhul kui kohtutäitur ei ole täitemenetluses konto arestimisel elatusmiinimumi kasutamise võimalust taganud, tuleb teil viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ning esitada avaldus elatusmiinimumi aresti alt vabastamiseks koos oma sissetulekuid ja ülalpeetavaid tõendavate dokumentidega. Vajadusel saab kohtutäitur ise nõuda võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta ning riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku sissetulekuallikate ja ülalpeetavate kohta.