Tere\! Pöördun Teie poole sooviga saada õiguslikku nõu oma 22\-aastase kasupoja isaduse ametliku vormistamise küsimuses\. Olen kasvatanud oma abikaasa poega alates ajast, kui ta oli umbes üheaastane\. Tänaseks olen olnud talle isa eest ligikaudu 21 aastat ning oleme kogu selle aja elanud isa ja pojana.Ta sai see nädal teada et mina pole tema bioloogiline isa. Tema bioloogiline isa ei ole tema elus osalenud ning tema asukoht on olnud teadmata ligikaudu 21 aastat\. Ka lapse emal puudub temaga kontakt\. Nii rahvastikuregistris kui ka sünnitunnistusel on isa lahter tühi\. Kasupoeg on praegu 22\-aastane ja Eesti kodanik\. Ta on täielikult nõus sellega, et mind registreeritaks ametlikult tema isana\. Soovime, et tema praegune perekonnanimi jääks muutmata\. Olen tutvunud perekonnaseaduse §\-ga 89, mis käsitleb isaduse omaksvõttu\. Sooviksin teada, kas selle sätte alusel oleks võimalik isadust vormistada ka täisealise isiku puhul, kui rahvastikuregistris puuduvad andmed isa kohta\. Sooviksin Teilt vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas perekonnaseaduse § 89 alusel oleks meie olukorras võimalik isaduse omaksvõtt? 2. Kas täisealise poja ja tema ema nõusolekust piisaks või on vajalikud täiendavad dokumendid? 3. Kas isaduse omaksvõtmise menetluses võidakse nõuda DNA\-testi või muid bioloogilist põlvnemist tõendavaid dokumente? 4. Kui isaduse omaksvõtt ei ole võimalik, kas leidub mõni muu seaduslik võimalus meie pikaajalise isa ja poja suhte ametlikuks vormistamiseks? 5. Millise asutuse poole peaksime pöörduma ning kuidas oleks kõige õigem menetlust alustada? Meie soov ei ole muuta kasupoja perekonnanime, vaid vormistada ametlikult isa ja poja suhe, mis on tegelikkuses eksisteerinud juba üle 20 aasta\. Oleksin tänulik Teie hinnangu ja soovituste eest\. Lugupidamisega

Üldreeglina juhul kui lapse isa soovib täisealist last omaks võtta ja tema täisealine laps on sellega nõus, on võimalik pöörduda perekonnaseisuametis perekonnaseisuametniku poole. Riigilõivuseadus ei ole sellise toimingu eest riigilõivu kehtestanud, kui perekonnaseisuametis võib olla kehtestatud teenustasu toimingu eest. Inimese perekonnanime muutmine on võimalik vaid tema soovil ja lähtudes avaldaja sellekohasest avaldusest.

Juhul, kui Teie ei ole oma abikaasa 22-aastase poja bioloogiline isa, siis jah, täisealise isiku suhtes on isaduse omaksvõtt võimalik ka siis, kui te ei ole tema bioloogiline isa, kuid ainult juhul, kui tema isadus ei ole juba varasemalt seaduse alusel kindlaks tehtud. Täisealine isik ja tema ema peavad isaduse omaksvõtuga isiklikult nõustuma. Täisealise isiku ja tema ema sellekohase nõusolekuta ei ole see võimali.

Õige mõiste on „isaduse omaksvõtt”. Selle tulemusel kantakse teid rahvastikuregistrisse isana ning tekib õiguslik vanema ja lapse suhe, muu hulgas vastastikune ülalpidamis- ja pärimissuhe. Isaduse omaksvõtt ei ole võimalik, kui isikule on juba seaduses ette nähtud korras isa määratud, näiteks kui registrisse on juba kantud isa. Sel juhul ei saa uut isadust lihtsalt omaks võtta. Riigikohus on selgitanud, et faktiline või sotsiaalne peresuhe ei tee inimest veel õiguslikuks vanemaks: õiguslik vanemlus tekib ainult seaduses sätestatud viisil. Isaduse omaksvõtt on üks sellistest viisidest.

Tere, olen 18- aastane tüdruk ja õpin gümnaasiumi viimases klassis. Isa läks minu ja ema juures ära juba enne minu sündi. Tahaksin saada temalt elatist ja seda raha, mida ta varem ka maksnud pole. Tema nime minu sünnitunnistusel pole ja ma ei tea mitte midagi tema kohta. Ema pole ka nõus midagi ütlema. Mida ma peaksin tegema?

Tere! 

Lihtne see olukord paraku ei ole, kui Teil puudub igasugune teadmine oma isa isiku kohta. Nimelt tuleb elatise nõudmiseks esmalt tuvastada isadus. Selleks peab olema teada konkreetne isik, kelle puhul on alust arvata, et ta on Teie isa.

Kui Teil pole ühtegi vihjet, kellega Teie ema ligikaudu 19 aastat tagasi suhtes oli või lävis, võib isa väljaselgitamine osutuda keeruliseks. Soovitan alustada ema lähisugulastest, vanavanematest, toonastest sõpradest ja tuttavatest, kes võivad midagi teada. Võimalik, et keegi oskab anda vähemalt mõne nime või muu vihje.

Kui võimaliku isa isik on selgunud, saab pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise hagiga ning esitada ühtlasi elatisnõude. Vajaduse korral saab kohus määrata DNA-ekspertiisi.

Siin on aga oluline ajafaktor. Seaduse järgi on Teil õigus saada elatist ka täisealisena õppides, kuid üldjuhul mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist (PKS § 108), mitte kogu senise 18 aasta eest.

Seetõttu soovitan isa väljaselgitamisega võimalikult kiiresti tegeleda. Kui see protsess venib mitme aasta pikkuseks, võib juhtuda, et Te ei saa enam õppiva täisealise lapsena elatist nõuda. Isaduse tuvastamise võimalus iseenesest sellest aga ei kao.

Tere võtsin 5 aastat tagasi raseda naise kelle laps sai omaks võetud peale lapse sündi. Nüüd oleme aasta aega lahus olnud ja ei suhtle nii ema kui ka lapsega kuna lahku minnes andsin emale otsustuse kas tahab et suhtleksin lapsega või mitte otseselt ei keelanud aga ka ei rääkinud midagi lapsest. Jõudsin otsusele et juusiis ei taha et osaleksin lapse elus. Hiljuti tekkis plaan et ema uus abikaasa lapsendab lapse aga ma ei tea täpselt mis neil juhtus seal peres ja nüüd läbi kohtu esitati taotlus et nii minult kui ka emalt võetakse hooldusõigused ära. Ma siiski sooviks tõestada et laps pole bioloogiliselt minu oma et ei oleks seost minaga kui laps peaks minema uute perre, et riigi silmes oleks lapsel õiged andmed nii ema ja ka isa koha pealt. Kuidas või mis võimalused mul oleks. Nii palju kui leidsin siis on vist võimalik esitada erakorraline taotlus sotsiaalministeeriumile selles probleemis. Kuna puuduvad kogemused ja oskused siis pigem enne uuriks ja otsiks natukene rohkem abi selles olukorras.

Hooldusõiguse äravõtmise menetlus ja isaduse vaidlustamine on kaks eri asja. Kui olete lapse isaduse pärast sündi omaks võtnud, olete praegu õiguslikult lapse isa, isegi kui te ei ole bioloogiline isa. Kui teadsite juba isaduse omaksvõtul, et te ei ole bioloogiline isa, on teie enda kohtusse pöördumise üheaastane tähtaeg suure tõenäosusega möödunud. Siiski võib omaksvõtu teel tekkinud isaduse vaidlustada valdkonna eest vastutav minister, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne teist, ja see on lapse kaalukaid huve arvestades põhjendatud. Kõige olulisem on reageerida viivitamata teile saadetud kohtudokumentidele ning järgida seal olevat vastamise tähtaega. Ärge jätke menetlust tähelepanuta, isegi kui te ei soovi lapsega edaspidi suhelda.

Kui olete kantud rahvastikuregistrisse isana isaduse omaksvõtu alusel, ei muuda pelgalt lahkuminek, suhtlemise puudumine ega DNA-kahtlus seda kannet automaatselt. Isaduse muutmiseks on üldjuhul vaja kohtulahendit isaduse vaidlustamise asjas. Mehel, kes isaduse omaks võttis, on õigus isadust kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul päevast, mil talle said teatavaks asjaolud, mis annavad isaduse kahtluse aluse. Kui teadsite lapse sünni või isaduse omaksvõtu ajal, et te ei ole bioloogiline isa, võib kohus pidada seda tähtaega ammu möödunuks. See tähtaeg on nõuet lõpetav, mitte tavapärane aegumistähtaeg. Teie mainitud pöördumine ei ole tavapärane „erakorraline taotlus Sotsiaalministeeriumile”. Seadus lubab valdkonna eest vastutaval ministril isaduse vaidlustada omal algatusel lapse kaalukaid huve silmas pidades. Selleks võib esitada põhjendatud pöördumise, kuid minister ei ole kohustatud menetlust alustama ega ole see automaatne alternatiiv kohtumenetlusele. Lapse ema uue abikaasa võimalik lapsendamine on samuti eraldi menetlus. Lapsendamiseks on üldjuhul vaja vanemate nõusolekut. Kui vanemalt on aga hooldusõigus täielikult ära võetud, ei ole tema nõusolek lapsendamiseks vajalik. Seega võib praegune hooldusõiguse menetlus mõjutada ka hilisemat lapsendamist, kuid see ei lahenda iseenesest küsimust, kas olete lapse bioloogiline isa. Kuna kohtumenetlus on juba alanud, on mõistlik küsida kiiresti juristilt abi just kohtudokumentide, võimalike tähtaegade ja isaduse vaidlustamise võimaluse hindamiseks. Kaasa võtke kohtult saadud avaldus või määrus, isaduse omaksvõtu andmed ning kõik asjaolud selle kohta, millal ja kuidas saite teada võimalikust mittebioloogilisest isadusest.

Tere Soovin saada kiiret õigusabi seoses minu suhtes tehtud elatisraha tagaseljaotsusega ning lapse põlvnemise küsimusega. Olen lapse sünnitunnistusele märgitud isana. Lapse ema esitas minu vastu elatisraha nõude. Minu suhtes tehti asi tagaselja ning otsus jõustus 19.08.2026. Kohtult saadetud dokumente ei saanud ma telefonis avada ning ma ei saanud nende sisust aru ega saanud aru, et tegemist on minu vastu esitatud elatisraha hagiga. Seetõttu ei osalenud ma kohtumenetluses ega saanud enne otsuse tegemist oma vastuväiteid esitada. Pärast seda olen saanud teada asjaoludest, mis seavad minu isaduse tõsiselt kahtluse alla. Tegime koduse DNA-testi, mille tulemus näitas, et ma ei ole lapse bioloogiline isa. Soovin teada: 1. Kas mul on võimalik tagaseljaotsus vaidlustada või taotleda selle tühistamist, arvestades, et ma ei saanud kohtudokumentide sisust aru ega saanud menetluses osaleda? 2. Kas on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist, kui elatisotsuse täitmist juba nõutakse või hakatakse nõudma? 3. Kuidas saan vaidlustada oma isaduse, kuna olen praegu lapse sünnitunnistusel isana märgitud? 4. Kas kodune DNA-test on piisav esmane tõend või tuleks kohe taotleda ametlikku DNA-ekspertiisi? 5. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi, kuna mul ei ole võimalik advokaadi kulusid ise tasuda? Palun hinnata minu olukorda kiiresti, kuna tagaseljaotsus jõustus alles 19.08.2026 ja ma ei soovi mööda lasta võimalikest tähtaegadest. Vajadusel saan esitada kohtulahendi, kohtult saadud teavitused ning DNA-testi tulemuse. 

Tere!

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Tagaseljaotsuse peale apellatsiooni enam esitada ei saa, sest see on jõustunud. Ainsaks võimalikuks teoreetiliseks lahenduseks oleks kaja esitamine. Kaja on sisuliselt menetluse taastamise taotlus / vastuväide tagaseljaotsusele, mis esitatakse samale maakohtu kohtunikule, ja selle esitamise tähtaeg on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 30 päeva pikkune tähtaeg hakkab seega kulgema alates sellest hetkest, mil olete kas (i) e-toimik.ee süsteemis tagaseljaotsuse avanud või (ii) kinnitanud muul moel kohtule, nt e-kirja teel, et olete tagaseljaotsuse kätte saanud. 
   
   Kuid kaja esitamisel peate esile tooma ja tõendama ka mõjuva põhjuse, miks varem ei ole saanud kohtudokumente avada või üldse kohtule teavitada, et miks menetlusest aktiivselt osa ei võeta. Lakooniline selgitus, et vaidluse sisu jäi arusaamatuks, mõjuvaks põhjuseks ei ole. Küll aga võib mõjuvaks põhjuseks olla tsiviikohtumenetluse seadustiku § 415 lg 1 p 1 järgi fakt, et Teil ei olnud võimalik kohtudokumente telefoni teel avada ja Te ei ole seega saanud kohtudokumente kätte, sest neid pole Teile nõutavalt elektroonselt või allkirja vastu kohale toimetatud. Kajas soovitan koheselt ka viidata, et olete teada saanud asjaoludest, mis võivad välistada elatisnõude rahuldamise.
    
2. Täitemenetluse peatamiseks tuleks Teil koos kajaga esitada ka taotlus täitemenetluse peatamiseks. Muud moodi, nt otse täituri poole pöördudes, täitemenetlust peatada üldreeglina ei saa.
    
3. Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Õigeks instrumendiks on isaduse vaidlustamise hagi lapse vastu. Seda saab teha ühe päeva jooksul alates päevast, mil Teil tekkis põhjus kahelda oma isaduses, mitte aga nt alates koduse DNA-testi tulemuse teadasaamisest. Näiteks - kui 01.02.2026 jõudis Teieni tekstisõnum, milles esmakordselt vihjati, et Te ei pruugi olla isa ja sellest lähtuvalt otsustasite mõni nädal hiljem koduse DNA-testi teha, tuleks isaduse vaidlustamise hagi esitada hiljemalt 2027 jaanuari lõpuks. 
    
4. Kodune DNA-ekspertiisi tulemus esitage tugeva tõendina isaduse vaidlustamise hagi  juurde, kuid kohtult tuleb koos isaduse vaidlustamise hagiga taotleda ka riikliku ekspertiisi määramist. Koduste DNA-testide pinnalt kohtud isaduse vaidlustamise hagisid ei rahulda, selleks peab isadus olema ümber lükatud riikliku ekspertiisiga.
    
5. Seda, kas olete riigi õigusabi -kõlbulik, on siinkirjutajal raske olemasolevate andmete pinnalt hinnata. Seda otsustab kohus pärast seda, kui olete esitanud kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluste vormid on kättesaadavad siin: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis . 
    
6. Soovitan tegutseda kiiresti ning mitte seekord jääda passiivseks ega piirduda telefoniga. Palun kasutage raamatukogudes asuvaid avalikke internetipunkte või muid ligipääse, et enda menetluslikud küsimused lahendada.

Tere! Soovin Teie abi seoses minu vastu on Harju Maakohtus esitatud hagiga isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Minu ja lapse ema suhe katkes kohe kui lapse ema sai teada, et ta on rase ja paraku mulle sellest ei rääkinud midagi. mulle teatas alles raseduse lõpus, et ta on rase ja kui ütlesin talle et võtan lapse oma nimele siis ta vastas selle peale, et ei soovi minult ei raha ega abi ning et mul ei ole vaja sellele lapsele isa mängida. Samuti ütles ta hiljem teistele inimestele, et lapsel on teine isa. Olen lisanud selle kohta sõnumid. Pärast lapse sündi ei olnud mul võimalust lapsega suhelda ega tema elus osaleda. Laps kasvas teise mehe juures ning minuga kontakti ei otsitud. Alles ligi viis aastat hiljem esitati minu vastu hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks. Soovin esmalt DNA-ekspertiisi, sest isadus tuleb kindlaks teha enne muude nõuete lahendamist. Lisaks soovin Teiega arutada, kas kohtule saab esitada tõendid selle kohta, et lapse ema käitus raseduse ajal viisil, mis tekitas minus muret lapse tervise pärast. ta mulle rääkinud, et tarvitas raseduse ajal alkoholi lootuses, et rasedus katkeb. mul on ka helisalvestised kus ta seda mainib. Kui see on õiguslikult oluline ja seda on võimalik tõendada, soovin ka selle kohta tõendid esitada. Palun hinnata minu võimalusi ja esindada mind selles kohtuasjas. Lugupidamisega

Küsimus puudutab põlvnemise ja lapse elatise vaidlust, millist juba maakohtus vaadatakse läbi. Hagi on esitatud küsija vastu, küsija soovib kostjana vist seoses kohtule esitatava vastusega oma vastuväidete esitamisel ja põhjendamisel abi ning ka kohtuesindust. Kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi, ei analüüsita tõendeid ega pakuta vaidlevale poolele esindust kohtus. Soovitame Teil pöörduda juristi poole.

Üldiselt saab selgitada, et olukorras, kus eelduslikult ei ole lapse põlvnemine tuvastatud, tuleb kostjal kohtult taotleda kohtuliku DNA-ekspertiisi tegemist.  Kohtule tuleb taotlust põhjendada ning selgelt ja arusaadavalt selgitada, mida ta sai hagejalt raseduse ajal teada ja mida hageja teatas pärast lapse sündi – sh, et kostja ei ole lapse isa  ning et hageja ei vaja kostjalt raha.

Juurde tuleb lisada olemasolevad tõendid, sealhulgas hageja SMS-id ja teated, kus ta väitis kostjale ja kolmandatele isikutele, et kostja ei ole lapse isa ja et ta ei soovi temalt raha, et last kasvatas tegelikkuses teine mees, kes moodustas hagejaga ühise leibkonna, seetõttu puudus kostjal igasugune võimalus lapse elus osaleda või isadusest teada saada. Soovi korral võib juurde võib lisada ka rasedusaegse helisalvestise hageja poolt alkoholitarvitamise ja selle eesmärgi kohta, kuid salvestis ei muuda põlvnemise ega elatise nõude sisu. 

Kui kohus on ekspertiisi määranud, ei või ema ega laps sellest keelduda. Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et laps põlvneb kostjast, siis võib tõusetuda perekonnaseaduse (PKS) §-des 96 ja 101 sätestatud elatise nõue. Kostja võib taotleda tagasiulatuva elatise nõude (kui selline on esitatud) rahuldamata jätmist, kuna kostja ei ole pahatahtlikult hoidunud kõrvale elatise maksmise kohustusest, mille olemasolu hageja teadlikult ja järjepidevalt kostja eest varjas ning välistas. Elatise nõude suurust saab vaidlustada juhul, kui esinevad PKS § 102 ja § 103 asjaolud, sh tulenevalt kostja varalisest seisundist või hageja enda tegevusest. 

Tere, Mul on selline küsimus, et ma olen 17 aastane ja saan 13 august 18-aastaseks ja kas mul oleks praegu ka võimalik esitada hagi isa vastu isaduse tõestamiseks, et saada alimente õpingute ajaks. Isa elas Suur Britannias, aga praegune elukoht on meile teadmata.

Küsija võib isaduse tuvastamise hagi esitada ka alaealisena, sest perekonnaseadus (PKS § 95) annab hagiõiguse emale ja mehele ning lisaks ka lapsele ilma lapse täisealisuse nõudeta. Menetlust teostab alaealise puhul üldjuhul seaduslik esindaja (vanemad), kuid vähemalt 15-aastane alaealine võib menetluses osaleda koos seadusliku esindajaga (antud juhul emaga). PKS § 94 sätestab tingimused, millal kohus saab isaduse tuvastada, ning tõendamisreegli, mille alusel kohus hindab, kas asjaolud võimaldavad eeldada põlvnemist.

Kuna laps ja eeldatav isa elavad erinevates riikides, siis on oluline teada, et millises riigis peaks kohtumenetlus toimuma ja millise riigi seadusi tuleks kohaldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 kohaselt kohaldatakse põlvnemise tuvastamisel lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust, mistõttu kohaldub Eesti õigus. Sama säte määrab kohtualluvuse nähes ette, põlvnemisasja on pädev läbi vaatama lapse hariliku viibimiskoha riigi kohus, seega tuleb hagi esitada Eesti maakohtusse lapse elukoha järgi. Isa välismaal elamine või tema täpse aadressi puudumine ei takista menetluse algatamist, sest kohus saab kasutada avalikku kättetoimetamist ja muid menetluslikke abinõusid.

Menetlus võib küsijale olla keeruline, mistõttu on mõistlik, et ta algatab ja osaleb menetluses koos esindajaga. Kui küsijal ei ole menetluse ja esindaja kulude kandmiseks piisavalt raha, võib ta taotleda riigi õigusabi, mille korral riik määrab talle advokaadi ja kannab kulud riigi õigusabi seaduse alusel. Riigi õigusabist saab täpsemalt lugeda:  https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi

Elatise nõude aluseks on PKS § d 96 ja 97, mille järgi on isa kohustatud andma ülalpidamist (maksma elatist) oma alaealisele lapsele. Kohus mõistab elatise välja, kui laps vajab ülalpidamist ja isadus on tuvastatud, hinnates lapse tegelikke vajadusi ning vanema majanduslikke võimalusi. Kui laps on või saab menetluse ajal täisealiseks, lõpeb üldine alaealise elatise õigus. Täisealine laps saab elatist nõuda juhul, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni või kui elatise vajadus tuleneb tema tervislikust seisundist. Kui täisealisel lapsel puuduvad elatise nõudmiseks alused, siis ei saa ta pärast isaduse tuvastamist elatist nõuda, kuid ta võib esitada tagasiulatuva elatisenõude PKS § 108 alusel, mis lubab nõuda ülalpidamist ja ülalpidamise maksmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustustele 2007. aasta Haagi protokolli. Selle järgi kohaldatakse ka elatise nõuetele lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust, seega Eesti õigust. 

Soovin isadust vaidlustada, kuid lapse (kes on praegu alaealine) ema ei anna nõusolekut Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiisi tegemiseks. Millistel alustel saan selles küsimuses kohtusse pöörduda? Kas võin teha DNA-ekspertiisi eralaboris ja kasutada tulemusi kohtumenetluse alustamiseks?

Isaduse vaidlustamiseks, juhul, kui laps on alaealine ja lapse ema ei nõustu vabatahtliku DNA  ekspertiisi tegemisega, on sobilik hagiga kohtusse pöördumine. Kohtusse saab isadust vaidlustav isik pöörduda hagimenetluses, esitades sellekohase hagi lapse vastu. Kohus saab määrata põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspertiisi teostamise saab kohus teha kohtus kohustuslikuks ning vajadusel sunniviisiliseks. Eralaboris eelnevalt tehtud test saaks kohtumenetluses olla üheks asjakohaseks tõendiks. Isaduse vaidlustamise juures tuleb arvestada hagi aegumise tähtajaga, mis on 1 aasta päevast, millal hageja sai teada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Seda tähtaega käsitleb õigus menetlust lõpetavana, see tähendab, et sellise nõude korral on oluline seda tähtaega isaduse vaidlustamise hagi esitades arvestada.

Когда я родила ребенка в 2018 году, я была замужем. Но с этим человеком, за которого я вышла замуж, он не является отцом ребенка, и у ребенка нет отца. Что мне дажети, что бы эго и написать из бесплатно о рождении. С этим человеком нет контакта, и я не знаю, где он находится. Мне нужна а также помощь в оформление в суд ю.

Здравствуйте, 

Согласно п 1 с  1 ст 84 закона о семье (Perekonnaseadus) отцом ребенка считается мужчина, который состял в браке с матерью ребенка. Если мать хочет оспорить отцовство мужа, на основании того, что он не является отцом ребенка, то тогда мать или ребенок могут подать иск в суд об оспаривании отцовства мужа (см ст 95 того же закона). если место нахождения мужа не известно, то можно запросить эти сведения от регистра населения, сообщив его личные данные, имя, фамилию, личный код или дату рождения, пояснив, что эти сведения необходимы для подачи иска в суд. Если окажется, что в регистре населения отсутствуют сведения о муже и его месте нахождения, то тогда в неисковом порядке можно  обратиться в суд с заявлением о признании мужа умершим (см ст 509 гражданско-процессуального кодекса - Tsiviilkohtumenetluse seadustik) и после признания судом его умершим можно обращаться в суд уже в неисковом порядке с заявлением об оспаривании отцовства мужа (см второе предложение ст 95 закона о семье).

На основании ст 6 закона о государственной юридической помощи (Riigiabi seadus) можно обращаться в суд с ходатайством о получении адвокатской помощи за счет государства, если имущественное состояние не позволяет нести расходы по юридическим услугам. Бланки ходатайства и извещения об имущественном положении можно найти по ссылке   https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi         

Tere! Kuidas toimub meie riigis isaduse tuvastamine/omaks võtmine? Isa on nõus oma last omaks võtma ja ka laps on sellega nõus. Laps on juba täisealine, nimelt 35 aastane. Kas seda saab teha ainult kohtu kaudu? Kas on vaja DNA analüüs ka teha? Kas sellises olukorras muudetakse ka inimese perekonnanimi isa järgi? Palju on sellise asja riigilõiv, kui seda üldse on? Tänan vastuse eest!

Juhul kui lapse isa soovib täisealist last omaks võtta ja tema täisealine laps on sellega nõus, on võimalik pöörduda perekonnaseisuametis perekonnaseisuametniku poole. Riigilõivuseadus ei ole sellise toimingu eest riigilõivu kehtestanud, kui perekonnaseisuametis võib olla kehtestatud teenustasu toimingu eest. Inimese perekonnanime muutmine on võimalik vaid tema soovil ja lähtudes avaldaja sellekohasest avaldusest.

Olen 17 ja kasvanud üles ilma oma bioloogilise isata, kes on inglane. Mul on eesti kodakondsus kuid kavatsen kahe aasta pärast Inglismaale kolida, mis peaks mulle võimalik olema kuna minu pärisisa on UK kodanik ja oli seda minu sünni ajal, kuid vahepeal on mu ema kirjutanud mu sünnitunnistusele hoopis minu kasuisa nime, et saaksin oma kasuisa perekonnanime. Ma ei ole kontaktis oma bioloogilise isaga, kuidas saaksin briti kodakondsuse sinna kolimiseks ja kas selleks on ilmtingimata vajalik, et mu pärisisa annab DNA proovi?

Kui sünnitunnistusele on märgitud Teie kasuisa nimi, siis sellest järeldub, et kasuisa on Teid lapsendanud. Juriidiliselt olete Te kasuisa laps. Oma bioloogilise isaga Teil juriidiliselt mingit suhet ei ole ja asjaolu, et ta on Teie bioloogiline isa, ei anna Teile alust taotleda UK kodakondsust. Kui Te sündisite UK-s, siis see asjaolu võib anda Teile aluse kodakondsuse taotlemiseks. Soovitame pööduda selle küsimusega UK konsulaati https://www.gov.uk/world/organisations/british-embassy-tallinn