Lapse põlvnemine ja elatise nõue
Tere! Soovin Teie abi seoses minu vastu on Harju Maakohtus esitatud hagiga isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Minu ja lapse ema suhe katkes kohe kui lapse ema sai teada, et ta on rase ja paraku mulle sellest ei rääkinud midagi. mulle teatas alles raseduse lõpus, et ta on rase ja kui ütlesin talle et võtan lapse oma nimele siis ta vastas selle peale, et ei soovi minult ei raha ega abi ning et mul ei ole vaja sellele lapsele isa mängida. Samuti ütles ta hiljem teistele inimestele, et lapsel on teine isa. Olen lisanud selle kohta sõnumid. Pärast lapse sündi ei olnud mul võimalust lapsega suhelda ega tema elus osaleda. Laps kasvas teise mehe juures ning minuga kontakti ei otsitud. Alles ligi viis aastat hiljem esitati minu vastu hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks. Soovin esmalt DNA-ekspertiisi, sest isadus tuleb kindlaks teha enne muude nõuete lahendamist. Lisaks soovin Teiega arutada, kas kohtule saab esitada tõendid selle kohta, et lapse ema käitus raseduse ajal viisil, mis tekitas minus muret lapse tervise pärast. ta mulle rääkinud, et tarvitas raseduse ajal alkoholi lootuses, et rasedus katkeb. mul on ka helisalvestised kus ta seda mainib. Kui see on õiguslikult oluline ja seda on võimalik tõendada, soovin ka selle kohta tõendid esitada. Palun hinnata minu võimalusi ja esindada mind selles kohtuasjas. Lugupidamisega
Küsimus puudutab põlvnemise ja lapse elatise vaidlust, millist juba maakohtus vaadatakse läbi. Hagi on esitatud küsija vastu, küsija soovib kostjana vist seoses kohtule esitatava vastusega oma vastuväidete esitamisel ja põhjendamisel abi ning ka kohtuesindust. Kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi, ei analüüsita tõendeid ega pakuta vaidlevale poolele esindust kohtus. Soovitame Teil pöörduda juristi poole.
Üldiselt saab selgitada, et olukorras, kus eelduslikult ei ole lapse põlvnemine tuvastatud, tuleb kostjal kohtult taotleda kohtuliku DNA-ekspertiisi tegemist. Kohtule tuleb taotlust põhjendada ning selgelt ja arusaadavalt selgitada, mida ta sai hagejalt raseduse ajal teada ja mida hageja teatas pärast lapse sündi – sh, et kostja ei ole lapse isa ning et hageja ei vaja kostjalt raha.
Juurde tuleb lisada olemasolevad tõendid, sealhulgas hageja SMS-id ja teated, kus ta väitis kostjale ja kolmandatele isikutele, et kostja ei ole lapse isa ja et ta ei soovi temalt raha, et last kasvatas tegelikkuses teine mees, kes moodustas hagejaga ühise leibkonna, seetõttu puudus kostjal igasugune võimalus lapse elus osaleda või isadusest teada saada. Soovi korral võib juurde võib lisada ka rasedusaegse helisalvestise hageja poolt alkoholitarvitamise ja selle eesmärgi kohta, kuid salvestis ei muuda põlvnemise ega elatise nõude sisu.
Kui kohus on ekspertiisi määranud, ei või ema ega laps sellest keelduda. Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et laps põlvneb kostjast, siis võib tõusetuda perekonnaseaduse (PKS) §-des 96 ja 101 sätestatud elatise nõue. Kostja võib taotleda tagasiulatuva elatise nõude (kui selline on esitatud) rahuldamata jätmist, kuna kostja ei ole pahatahtlikult hoidunud kõrvale elatise maksmise kohustusest, mille olemasolu hageja teadlikult ja järjepidevalt kostja eest varjas ning välistas. Elatise nõude suurust saab vaidlustada juhul, kui esinevad PKS § 102 ja § 103 asjaolud, sh tulenevalt kostja varalisest seisundist või hageja enda tegevusest.