Tere! Olen Tallinna Ülikooli psühholoogia magistriõppe teise aasta üliõpilane. Töötan õpingute kõrvalt ning kannan ise oma elamiskulud. Pöördun õigusabi saamiseks seoses magistriõppe kohustusliku praktika nõuete muutmise ja juba läbitud praktika arvestamisest keeldumisega. Varasematel aastatel on praktika olnud ligikaudu ühe kuu pikkune, kuid mulle teadaolevalt on praktikanõudeid hiljuti muudetud ning nüüd eeldatakse kolmekuulist tasustamata praktikat. Palun hinnata, millisele õiguslikule või õppekorralduslikule alusele see muudatus tugineb ning kuidas tohib seda kohaldada juba õpinguid alustanud üliõpilaste suhtes. Olen käesoleval aastal läbinud praktika erialases organisatsioonis magistrikraadiga psühholoogi juhendamisel. Praktika oli seotud psühholoogia erialaste pädevuste ja õpiväljunditega. Olen valmis esitama praktika sisu, mahu, juhendamise ja saavutatud õpiväljundite kohta vajalikud tõendid. Olen pöördunud Tallinna Ülikooli poole sooviga arutada praktika vastavust kehtivatele nõuetele, kuid minu senise kogemuse kohaselt ei ole ülikool olnud valmis praktika sisu ja väljundeid sisuliselt hindama. Uue praktikanõude täitmine tekitab mulle olulise majandusliku probleemi. Kolm kuud tasustamata täistööajaga praktikat tähendaks praegusest töökohast loobumist või sissetuleku olulist vähenemist. Mul puudub võimalus katta selle aja elamiskulud vanemate toel. Samal ajal olen juba läbinud erialase praktika, mille vastavust õpiväljunditele soovin lasta hinnata. Kuna praktika läbimine on kraadi saamise eeltingimus, võib olukord takistada mul magistrikraadi omandamist ka juhul, kui kõik muud õppekava nõuded on täidetud. Palun abi järgmiste küsimuste hindamisel: 1. Kas ja millistel tingimustel võib ülikool muuta kohustusliku praktika mahtu juba õppivate üliõpilaste jaoks? 2. Kas ülikoolil on kohustus hinnata sisuliselt juba läbitud praktika vastavust õpiväljunditele ning kas praktika arvestamist saab taotleda VÕTA korras? 3. Kas ülikooli keeldumine praktika sisu hindamisest või arutamisest võib olla vastuolus üliõpilase õigustega või hea halduse põhimõtetega? 4. Millised võimalused on mul otsuse vaidlustamiseks või erandkorras praktika arvestamise taotlemiseks? 5. Kas oleks alust hinnata uue nõude rakendamise proportsionaalsust olukorras, kus tasustamata praktika võib muuta õpingute lõpetamise majanduslikult võimatuks? Lisan taustaks Tallinna Ülikooli varasema praktika juhendi: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/LTI/Dokumendid/Psyhholoogia/Praktika%20juhend%20PS%20MA%202019%20(1).pdf Tänan abi ja nõuannete eest!

Ülikool võib praktikanõudeid muuta ka õpingute ajal, kuid muudatus peab olema nõuetekohaselt kinnitatud ja üliõpilastele teatavaks tehtud. Koormuse olulisel suurenemisel tuleb hinnata ka õiguspärast ootust ning üleminekulahenduste vajadust.

Teie lisatud 2019. aasta juhend käsitleb 6 EAP mahus valikainet, 2025. aasta õppekavaversioon aga 15 EAP mahus kohustuslikku praktikat. Esmalt tuleb seetõttu selgitada, milline õppekavaversioon Teile kehtib ja kas seda on pärast õpingute alustamist muudetud. Vana juhend üksi muudatuse õigusvastasust ei tõenda.

Läbitud praktika arvestamist saab põhimõtteliselt taotleda VÕTA korras, lähtudes omandatud oskuste vastavusest õpiväljunditele. Kontrollida tuleb siiski ainele kehtivaid piiranguid ja seda, kas olete ainele juba registreerunud. Osaline arvestamine on võimalik kokkuleppel õppejõuga.

Soovitan esitada kirjaliku taotluse, paludes väljastada Teile kohaldatavad praktikanõuded ja nende muutmise alus ning hinnata läbitud praktikat lisatud aruande, tundide ülevaate ja juhendaja hinnangu põhjal. Alternatiivina paluge osalist arvestamist ja puuduvate pädevuste omandamist paindliku ajakavaga. Keeldumine peab olema põhjendatud ning sisaldama vaidlustamisviidet.

TLÜ sisekorra järgi tuleb vaie esitada otsuse tegijale 10 tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest ning vaideotsuse peale apellatsioon samuti 10 tööpäeva jooksul. Võimalik on ka halduskohtusse pöördumine, mille tähtaeg on keeldumise vaidlustamisel üldjuhul 30 päeva.

Majanduslikud raskused ei vabasta automaatselt praktikanõuetest, kuid toetavad paindliku lahenduse taotlust. Paluge täpsustada ka kolme kuu tasustamata täistööajaga praktika nõuet: 15 EAP tähendab 390 tundi õppetööd kokku, mitte iseenesest kolme kuud täistööajaga praktikakohas.

tere Saime päranduseks maja, mida kavatseme müüja. kinnistul asuvad ka kõrvalhooned, mille kohta puuduvad dokumendid. oleme teinud järelpärimisi arhiivist, aga seal pole midag. Hooned on ehitatud enne 1998. a. (maaostu lepingul 1998.a. on ehitised nimetatud). Kõik hooned (saun. garaazˇ, kuur ja elumaja) on lagunenud ja ostjatel on kavas need mingil ajal lammutada. 1. Kas nii vanade hoonete (al 1971.a) puhul on müügi korral vaja nad kanda ehitisregistrisse? 2. Kas võib krunti müüja ka ilma nende ehitiste sisekanneteta?? 3. Ostja on tutvunud ehitiste seisukorraga. Kuidas vormistada müügileping nii, et hiljem ei oleks tagasiulatuvalt nõudeid puuduste likvideerimise kohta?

Kinnistu müük iseenesest ei eelda alati, et kõik kinnistul olevad ehitised peavad enne tehingut olema ehitisregistrisse kantud. Kuna tegemist on ehitisregistris kajastamata ehitistega, soovitan enne müüki pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja selgitada välja, millised andmed nende ehitiste kohta on olemas ning kas ja millises ulatuses tuleb need ehitisregistris kajastada. Saadud info tuleks müügilepingus ka ostjale teatavaks teha. Kui ehitiste registriandmed puuduvad, ei tähenda see iseenesest, et kinnistut ei saa müüa. Oluline on, et ostja oleks teadlik kinnistul asuvatest ehitistest, nende registriandmete puudumisest, vanusest ja tegelikust seisukorrast. Samuti tuleks lepingus kokku leppida, kas ja kelle kohustuseks jääb ehitiste registriandmete korrastamine, vajalike toimingute tegemine või ehitiste seadustamine ning kes kannab sellega seotud kulud
Riigikohtu praktika kohaselt on puuduste võimalikult konkreetne avalikustamine oluline müüja vastutuse piiramisel. Ostja hilisemate nõuete riski vähendamiseks ei piisa üldisest märkusest, et kinnisasi müüakse „sellises seisukorras, nagu see on“. Teadaolevad puudused tuleb ostjale konkreetselt avaldada ning kui pooled soovivad müüja vastutust nende puuduste osas piirata või välistada, peab see olema poolte selge kokkulepe. Pelgalt asjaolu, et ostja on ehitistega tutvunud, ei pruugi olla piisav. Kui müüja teadis või pidi teadma puudusest ja ei avaldanud seda ostjale, ei saa ta üldjuhul tugineda kokkuleppele, millega müüja vastutust selle puuduse eest piiratakse või välistataks. Notar on erapooletu ning ei saa ühe poole soovil lihtsalt lepingusse märkida, et müüja ei vastuta. Notar kajastab lepingus poolte kokkuleppeid ja selgitab neile nende õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on oluline anda notarile enne tehingut teada kõik kinnistul olevad ehitised, nende tegelik seisukord, teadaolevad puudused, registriandmete puudumine ning ostjaga juba saavutatud kokkulepped. 
Soovitan enne müügilepingu sõlmimist võtta notariga ühendust ning edastada talle kinnistu andmed, olemasolevad dokumendid ja arhiivist saadud vastused. Nii saab notar selgitada, kuidas ehitised ja poolte kokkulepped müügilepingus kõige täpsemalt kajastada.
Soovitav läbi lugeda ka Notarite Koja soovitused kinnisasja müüjale ja ostjale, mis on leitav siit. 

Subject Lugupeetud advokaat, Pöördun Teie poole palvega saada õiguslikku nõu seoses lepinguga, mille minu isa sõlmis teise isikuga oma fotoalbumi levitamise osas. Lepingu läbivaatamisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et see on osaliselt ebaselge, sisaldab eksitavaid või tasakaalustamata tingimusi ning ei pruugi piisavalt kaitsta minu isa õigusi ja huve (sh autorsust ja sellega seotud õigusi). Mitmed punktid on raskesti tõlgendatavad ning lepingu üldine ülesehitus tundub õiguslikult nõrk. Soovime Teie professionaalset hinnangut olemasolevale lepingule ning juhiseid selle parandamiseks. Meie eesmärk on kas leping korrektselt muuta või vajadusel see lõpetada ja koostada uus, õiguslikult korrektne leping, mis selgelt määratleb poolte õigused, kohustused ja vastutuse. Palun andke teada: – kas kehtiv leping on õiguslikult kehtiv ja täidetav; – millised lepingu osad vajavad muutmist või eemaldamist; – milline oleks korrektne viis lepingu ümbertegemiseks; – kas lepingu ülevaatamiseks ja nõustamiseks on vajalik eelnev kohtumine advokaadiga või on võimalik asjaajamine ka veebis / e-posti teel; – kas Teie bürool on võimalik pakkuda soodustust pensionäridele. Olen valmis edastama lepingu täisteksti ja vajadusel lisateavet. Lugupidamisega 

Selleks, et saada hinnangut juba sõlmitud autorilepingule (litsentsilepingule) tuleb valida endale sobiv advokaat, kes on tegev antud juhul intellektuaalses vallas https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid, ning näidata talle sõlmitud lepingut. Kui lepingu sõlminud osapool on teie isa, siis teile antakse lepinguga seoses teavet, vaid juhul kui te tegutsete isa esindajana, ehk juhul kui teie isa on teile vastava volikirja andnud. Kui teil volikirja isalt ei ole, siis antakse teavet konkreetse lepinguga seoses vaid teie isale, ehk lepingu osapoolele. 

Tere. Minu vastu algatati väärteomenetlus umbes 2 aastat tagasi. Kuu tagasi helistati ja kutsuti kohale. Ei saanud minna kuna olin kaugemal tööl. Leppisime menetlejaga kokku, et helistab esmaspäeval ja paneme uue aja. Seda ta ei teinud ja mõni aeg hiljem tuli isiklikult numbrilt ähvardav sõnum, et hakatakse otsima politseihuviga. Nüüd naabrid olid näinud, et oligi käinud politsei ukse taga. Kas nii tohib kui ma ühtegi ametlikku kutset pole saanud?

Kui menetlusaluse isiku asukoht on teadmata, selgitab selle kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ja kohtumenetluses kohus. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus Teie asukoht ei ole menetlejale teada (Te ei ole menetlejale oma aadressi teada andnud) ja menetleja otsib Teid asukoha väljaselgitamise eesmärgil, et kutset üle anda. Kutse ilmumiseks tuleb menetlusalusele isikule kätte toimetada. Kutse antakse isikule allkirja vastu kätte või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kutse antakse kätte täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast. Küsimusest ei selgu, kas kas kutset on püütud kätte toimetada, kas see on ehk toimetatud kätte pereliikmele või olete ise mingil viisil keeldunud kutset vastu võtmast. 

´Kokkuvõtlikud saab soovitada küsimustele vastuse saamiseks koostööd kohtuvälise menetlejaga ja menetluses osalemist. Kõrvalehoidmine võibki tekitada küsimusi ja ka probleeme.