Tere! Küsimus sõiduki registrist kustutamise kohta. Transpordiamet ütleb, et sõidukit, mida enam ei eksisteeri ja millel ei ole lammutustõendit ei saa ilma fototõestuseta registrist kustutada praegu, aga saab kustutada alates 1.01.2027 mil riigilõiv on tõusnud 800 euroni. Kas selline vastus on korrektne? Mis muutub lisaks riigilõivule, et seda täna teha ei saa, aga uuest aastast saab?

Liiklusregistrist sõiduki kustutamine toimub seaduses toodud regulatsiooni alusel. Kustutamist saab nõuda juhul, kui seaduses toodud eeldused on täidetud.

Küsimuse kohaselt on tegemist liiklusregistrist hävinenud sõiduki alalise kustutamisega eesmärgiga vabaneda mootorsõidukimaksust. Liiklusseaduse järgi loetakse hävinenud sõiduk kadunud sõidukiks ja kustutatakse liiklusregistrist omaniku taotluse alusel, kui omanik kinnitab, et sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada (LS § 77 lg 6¹ p 2). Seadus seab kustutamise tingimuseks omaniku kinnituse, mitte fotode, ekspertiisi ega muu dokumentaalse tõendi esitamise. Fotonõuet ei sisalda ka selle taotluse riigilõivu käsitlev säte, mis viitab üksnes riigilõivuseaduses sätestatud määrale (LS § 77 lg 13). Kui oleks tegemist liiklusregistrist sõiduki ajutise kustutamisega, siis sellisele sõidukile on kehtestatud sõiduki olemasolu tõendamise ja identifitseeritavuse nõue (LS § 77 lg 7¹ ja 7²). Tõendamisnõue ei laiene aga kadunud (hävinenud) sõiduki kustutamisele, milline toimub LS § 77 lg 6¹ alusel.

LS § 77 lg 6¹  on üleminekusäte, mille alusel saab kuni 31.12.2026 taotleda sõiduki kustutamist juhul, kui sõiduki registrikanne on peatatud või sõiduk on ajutiselt kustutatud ja viimase tehnoülevaatuse kehtivusest on möödunud vähemalt kaks aastat (LS § 264 lg 16¹). Kui sõiduk neid tingimusi täidab, ei ole kustutamiseks keeldumiseks seaduslikku alust. Kui aga sõiduk on registris siiani tavalise staatusega, võis Transpordiamet keelduda, kuid siis tulnuks keeldumist põhjendada just LS § 264 lg 16¹ tingimuse mittetäitmisega, mitte fotode puudumisega.

Probleemi lahendamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus koos omaniku kinnitusega sõiduki hävinemise kohta. Sellele taotlusele koostab Transpordiamet põhjendatud otsuse. Saadud otsust saab vaidlustada, selleks tuleb esitada  otsuse saamisest 30 päeva jooksul vaie Transpordiametile, milles selgitada, miks tehtud otsus ei ole õige. 

Tere. Tõin USAst Eestisse auto ja tekkis segadus selle registreerimistasu arvutamisel. Transpordiameti selgitus:" Transpordiameti sõidukite tehnoosakonda võttis registreerimistasu jõustumise ning CARB kohaste sõidukite CO2 näitude ühtlustamiseks 29.10.2024 koosolekul vastu otsuse määrata alates 01.01.2018 esmaregistreeritud California nõuetele vastaval sõidukitel arvutatud näidud WLTP andmeridadedele ning enne viidatud kuupäeva esmaregistreeritud sõidukite CO2 näit NEDC andmeridadele. Ehk kokkuvõtvalt tüübikinnituse raammäärus nõuab California heitmenõuetele vastava sõiduki CO2 näidu määramist samas raammääruses kirjeldatud arvutuse teel. Sõidukite tehnoosakonna koosoleku otsusega kirjutatakse see näit alates 2018 WLTP andmeväljale. Liiklusseaduses kirjeldatud arvutuslik WLTP referentsarvutus ei kohaldu, sest CO2 näit on tüübikinnituse käigus juba määratud." Saan aru, et tüübikinnituse jaoks on kasutatud määruses (EL) 2018/858 välja toodud valemit CO2 arvutamiseks. Kuid minu küsimus selles, millisel õiguslikul alusel käsitletakse minu sõiduki CO2 väärtust liiklusseaduse § 190²² lg 1 tähenduses WLTP-meetodil arvutatud CO₂ eriheite väärtusena. Liiklusseaduse § 190²² ei näe ette, et selliselt arvutatud väärtust võiks registreerimistasu arvutamisel võrdsustada WLTP-väärtusega. Samuti ei näe liiklusseadus ette määruse (EL) 2018/858 vastava arvutusvalemi kasutamist registreerimistasu määramisel. Seadus näeb ette sisuliselt järgmised olukorrad: WLTP-meetodil arvutatud CO₂ eriheite andmed – § 190²² lg 1; üksnes NEDC-meetodil arvutatud CO₂ eriheite andmed – § 190²² lg 2; CO₂ eriheite andmete puudumine – § 190²² lg-d 3–6, mille puhul arvutatakse seaduses sätestatud valemi järgi WLTP-meetodi referentsväärtus. Kui 299 g/km ei ole WLTP-meetodil ega NEDC-meetodil saadud CO₂ eriheite väärtus, palun selgitada ka seda, miks ei kohaldata käesoleval juhul liiklusseaduse § 190²² lõigetes 3–6 sätestatud WLTP referentsväärtuse arvutamise korda. Kuna registreerimistasu erinevate arvutusmeetoditega tuleb mitme tuhande euro suuruse erinevusega, siis sooviks teada kas Transpordiametil on õigus kasutada sellist arvutuskäiku registreerimistasu arvutamisel või tuleb lähtuda seaduses kirjeldatud valemist?

Liiklusseaduse § 190²² eristab tõepoolest olukordi, kus liiklusregistris on olemas WLTP-meetodil arvutatud CO₂ näit, üksnes NEDC-meetodil arvutatud näit või CO₂ andmed puuduvad. WLTP andmete puudumise korral näeb seadus ette referentsväärtuse arvutamise seaduses sätestatud korras.

EL määrus 2018/858 võimaldab California heitmenõuetele vastava sõiduki puhul määrata CO₂ heite eraldi arvutusvalemiga. See säte puudutab aga eelkõige sõiduki tüübikinnitust ja CO₂ näidu määramist, mitte otseselt Eesti registreerimistasu arvutamise korda.

Seetõttu on Teie küsimus põhjendatud: Transpordiamet peaks suutma näidata konkreetse õigusliku aluse, mille järgi määruse 2018/858 alusel arvutatud CO₂ väärtus kvalifitseerub liiklusseaduse § 190²² tähenduses just WLTP-meetodil arvutatud CO₂ eriheiteks. Pelgalt asutusesisene 29.10.2024 koosoleku otsus ei saa iseseisvalt muuta seaduses sätestatud maksuarvestuse alust.

Kui Transpordiamet selle väärtuse alusel registreerimistasu määrab ja sellest tekib mitme tuhande euro suurune erinevus, soovitan paluda kirjalikku haldusakti koos põhjendustega ning vajadusel esitada vaie või kaebus halduskohtule. Vaidluse keskne küsimus oleks, kas Transpordiameti kasutatud CO₂ näitu võib seaduse tähenduses käsitada WLTP näiduna või tulnuks kohaldada § 190²² lõigetes 3–6 sätestatud referentsarvutust.

Kui on auto, mis on registris arvel, aga seda autot enam tegelikkuses ei eksisteeri, siis mida saaks teha, et see auto arvelt maha võtta? Transpordiametist öeldakse, et on vaja lammutustõendit, aga seda kahjuks säilinud ei ole. Auto omanik on sunnitud maksma automaksu, kuna ta ei saa tõestada millal ja millisesse lammutusse tema auto viidi.

Mootorsõidukimaks määratakse liiklusregistri andmete põhjal ning kui sõiduk on registrisse kantud, siis tekib sõiduki omanikul mootorsõidukimaksu maksmise kohustus. Maksukohustuse vältimiseks on sõiduki omanikul vaja registrisse kantud sõiduk sealt kustutada. Reeglina toimub sõidukõlbmatu sõiduki registrist kustutamine lammutustõendi alusel.

Kui sõidukit enam reaalselt olemas ei ole ning seetõttu ei ole lammutustõendit võimalik saada, siis reguleerib liiklusseaduse (LS) § 77 lõige 6¹ punkt 2 üleminekusättena alates 01.01.2025 olukorda järgmiselt: mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse liiklusregistrist omaniku taotluse alusel, kui omanik kinnitab, et sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada. Kuni 31.12.2026 tuleb liiklusregistrile LS § 77 lõikes 61 sätestatud kadunud sõiduki kustutamise taotluse esitamisel maksta riigilõivu 15 eurot, kuid alates 01.01.2027 tuleb selle taotluse esitamisel maksta riigilõivu 800 eurot.

Küsija võiks veel enne riigilõivu suurenemist taotleda oma sõiduki liiklusregistrist kustutamist. Selleks peab omanik Transpordiameti e-teenindusse sisse logima ja seal toiminguna valima oma sõiduki registrist kustutamise.  Omanik peab e-teeninduses andma elektroonilise kinnituse, et tema sõiduk on hävinud, lammutatud või selle asukoht on teadmata. Taotluse esitamise ajal saab maksta ka riigilõivu. Taotluse esitamine võimaldab sõiduki lõplikult liiklusregistrist kustutada ning lõpetada ka mootorsõidukimaksu kohustuse. 

Soovin küsida nõu seoses Soomes tekkinud maksuvõlaga ja selle võimaliku aegumisega. Olukord on järgmine: Maksuvõlg tekkis Soomes 2011. aastal. Võlgnik kolis Soomest ära samuti 2011. aastal ning ei ole pärast seda Soomes elanud. aastal uuendati Soome registris elukohaandmeid ning märgiti elukohaks Eesti. Vahetult pärast seda hakati ligi 15 aastat vana võlga uuesti sisse nõudma. Soovin uurida: Kas Soomes on maksuvõlgadel aegumistähtaeg ning kuidas see täpselt toimib? Kas maksuvõla sissenõudmise aegumine võib olla peatunud või katkenud, kui inimene elas 15 aastat vahepeal välismaal? Kas nii vana nõude puhul võib olla võimalik tugineda aegumisele? Milliseid dokumente või andmeid tuleks esmalt kontrollida, et hinnata, kas nõue on veel kehtiv? Mida oleks võlgnikul kõige mõistlikum praegu teha – kas vaidlustada nõue, küsida aegumise kontrolli või midagi muud?

Vastus sõltub sellest, millise maksuvõlaga on tegemist ja milliseid menetlustoiminguid on selle suhtes tehtud. Kuna Teie küsimus puudutab Soomes tekkinud maksuvõlga, tuleb võla aegumist hinnata eelkõige Soome õiguse, mitte Eesti aegumisnormide järgi.

Soome maksuameti avaldatud teabe kohaselt aegub maksuvõlg üldjuhul viie aasta möödumisel selle aasta algusest, mis järgneb aastale, mil maks määrati, sisse nõuti või muutus sissenõutavaks. Konkreetne aegumistähtaeg ja selle arvestamise kord võivad siiski sõltuda maksuliigist ning sellest, milliseid otsuseid või täitetoiminguid on vahepeal tehtud.

Seetõttu ei saa üksnes selle põhjal, et maksuvõlg pärineb 2011. aastast, järeldada, kas nõue on tänaseks aegunud. Oluline on välja selgitada, millal maks määrati ja muutus sissenõutavaks, kas selle kohta tehti hilisemaid otsuseid ning kas võlga on vahepeal sisse nõutud või selle suhtes on toimunud muu menetlus.

Ka asjaolu, et olete vahepeal elanud väljaspool Soomet, ei võimalda ilma täiendavate andmeteta järeldada, kas ja kuidas see aegumist mõjutas.

Soovitan kõigepealt küsida Soome maksuametilt või täiteasutuselt kirjalik ülevaade võla tekkimise alusest, maksetähtpäevast, tehtud otsustest ja senisest sissenõudmisest. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas maksuvõlg on Soome õiguse järgi veel sissenõutav. Enne asjaolude kontrollimist ei ole mõistlik teha makseid ega sõlmida võla tasumise kokkulepet, kui nende õiguslik mõju ei ole selge.

Pöördusin ametiasutuste poole juba eelmisel aastal, kuna minu kinnistu maamaksu arvestuses ei olnud õigesti arvesse võetud veekogu aluse maa maksuvabastust. Samuti ei suutnud erinevad ametiasutused selgelt määratleda, kelle pädevusse küsimus kuulub (kas Maksu- ja Tolliamet, Maa- ja Ruumiamet või kohalik omavalitsus), ning mind suunati korduvalt ühelt asutuselt teisele. Alles sel aastal tuvastati minu varasemate pöördumiste ja selgituste põhjal alusandmete viga ning see suudeti osaliselt parandada. Parandus rakendati siiski ainult jooksva aasta maksuarvestusele, kuigi viga puudutas ka varasemaid aastaid. Varasemate aastate maksuteatisi keelduti muutmast ja täiendavat tagasiarvestust tegemast põhjendusega, et puuduvad õiguslikud alused. Soovin selgitust, kas ja millistel tingimustel on mul õigus nõuda varasemate aastate maamaksu ümberarvutamist ja enammakstud summa tagastamist olukorras, kus hiljem tuvastatakse alusandmete viga. Samuti palun täpsustada, milliste õigusnormide alusel hinnatakse, kas sellisel juhul on tagasiulatuv parandamine võimalik või välistatud.

Juhul, kui maamaksu arvestusviga on tekkinud vigastest alusandmetest, on võimalik taotleda alusandmete parandamist, varasemalt määratud maamaksu ümberarvutamist ja enammakstud maamaksu summade tagastamist.  Tagastusnõude esitamine ja ebaõigete andmete parandamine on reguleeritud maksukorralduse seaduses (§ 25-4, 33) ja maamaksu infosüsteemi põhimääruses. Asjakohane taotlus maksu arvestamise alusandmete parandamiseks ja enammakstud maksu tagastamiseks tuleb esitada maksuhaldurile. Maksuhaldur võib keelduda enammakstud maamaksu tagastamisest, juhul kui nõue on aegunud või selleks puudub kohane õiguslik alus.

Tere, minu ettevõtte pangakonto on peatatud, kuna ettevõte ei ole esitanud 2023. ja 2024. aasta maksudeklaratsioone. See ei olnud minu soov, kuid mul oli halb raamatupidaja. Soovin olukorda parandada ja oma raha kiiresti tagasi saada. Olen leidnud ühe dokumendi, mis minu arvates on korrektne, et täita oma sissetulekud. Kas saaksite mulle pakkuda videokohtumist, et teemat süvendada? Soovin olukorra kiiresti lahendada. Lugupidamisega.

Me nõustame ainult kirjalikult.

Kui Maksu- ja Tolliamet on arestinud Teie ettevõtte pangakonto või muul viisil selle kasutamist piiranud, tuleks esimese sammuna välja selgitada, millise MTA otsuse või korralduse alusel seda tehti ning milliste kohustuste täitmist Teilt nõutakse. Oluline on eristada, kas piirang on seotud üksnes deklaratsioonide esitamata jätmisega või on ettevõttel ka maksuvõlg.

Kui deklaratsioonid on esitamata või neis on puudusi, tuleks need võimalikult kiiresti esitada või parandada. Kui lisaks on tekkinud maksuvõlg, tuleb välja selgitada selle suurus ja tasumise tingimused ning vajadusel arutada MTA-ga ka maksuvõla ajatamise võimalust.

Soovitame võtta MTA-ga ühendust ning küsida kirjalikult, millised konkreetsed toimingud tuleb teha selleks, et menetlus lõpetataks ja pangakonto kasutamise piirang või arest vabastataks. Konto vabastamine sõltub konkreetsest menetlusest ja MTA otsusest, mistõttu ei saa üksnes küsimuses toodud andmete põhjal öelda, et konto vabastatakse alles pärast kogu maksuvõla tasumist.

Tere, Kohtutäitur on pannud enampakkumisele kinnistu. Oksjonikeskkonnas on kirjas, et seadusest tulenevatel juhtudel võib lisanduda käibemaks. Kas võlgnikul on õigus küsida käibemaksu otse enampakkumise võitjalt?

Käibemaksuga maksustatakse üldiselt käive, mis tekib Eestis. Kohtutäituri ametitegevusest saadu maksustatakse käibemaksuga (kohtutäituri tasu). Küll aga ei maksustata käibemaksuga kohtutäituri ametitoimingust (nt sundenampakkumine täitemenetluses) vahendatud müügitasu. Käibemaksuga maksustamise küsimus võib tekkida kohtutäituri ametiteenusest (nt eraenampakkumine) vara müügi korral. Aga ka siis ei ole käibe deklareerija kohtutäitur vaid müüja. Kohtutäitur on nii ametitoimingu kui ka ametiteenuse puhul müügi vahendaja. Vahendaja suhtes ei kehti käibemaksuga maksustamise kohustust (v.a vahendaja enda teenustasu osas).
 

1) Kui mul on arestitud mitu pangakontot ning ühes pangas on elatusmiinimum 0 ning teises pangas ~800, miks see nii on ning mida tegema peaks? 2) Emta pidas kinni kogu minu tuludeklaratsiooni võlgade katteks. Kas mulle ei peaks midagigi kätte jääma, kui tegemist on minu ainukese sissetulekuga?

Seaduse kohaselt peab võlgnikule jääma vabaks kasutamiseks igas kuus palga alammäär 886eur. Teie kirjutatust ei selgu, kas MTA kinnipidamine oli seotud täitemenetlusega või maksuvõlgnevustega. Kui tegemist on maksuvõlgnevustega, pöörduge MTA poole. Kui tegemist on täitemenetluse võlgnevustega ja tulumaksutagastus laekub samale arvelduskontole, kuhu on jäetud palga alammäär siis jääb teile kasutamiseks 886eur ja ülejäänud peetakse võlgade katteks kinni.

Tere! Kui mu sõber ostab korteri ja kingib selle kinkelepinguga mulle, kas siis peab selle pealt ka makse maksma või tekib mingeid juriidilisi küsimusi?

Kui sõber kingib teile korteri kinkelepinguga, siis kinkena saadud vara pealt ei pea kingisaaja tulumaksu maksma, kui kinkija on füüsiline isik. Tulumaksuseadus § 12 lg 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
Samas võib sellise tehingu puhul tekkida küsimus, miks korter ostetakse ühe isiku poolt ja kohe kingitakse teisele. Sellisel juhul võib tekkida küsimus, kas tegemist on tegelikult mõne muu tehingu varjamisega (nt tegelik ostja olete teie). Tsiviilseadustiku üldosa seadus 89 (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Seega sõltub maksustamine ja õiguslik hinnang tegelikust sisust, ehk kui tegemist on päriselt kingitusega, siis maksukohustust ei teki, kuid kui tehing varjab tegelikku ostu, võivad kaasneda maksuküsimused.

Tere! Küsimus on selles: kui ma ei ela korteris kaks aastat, siis selle korteri müügi peale ma pean maksma riigilõivu. Kuidas selle riigimaksu kalkuleerida? Mu korter maksas kuskil 35 000, kuid ma võtsin pangast ekstra raha remondiks, mis oli kuskil 15000. kui ma nüüd tahan müüa 60000 eest, mis oleks riigilõivu summa? Aitäh!

Korteri müügi puhul ei maksta riigilõivu, vaid arvestada tuleb tulumaksuga, kui korterit ei ole kasutatud elukohana vähemalt kaks aastat.

Korteri müügist saadud tulust võib enne tulumaksuga maksustamist maha arvata vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis tehtud kulusid maksustamisel arvesse võtta ei saa.

Täpsem selgitus on Maksu- ja Tolliameti veebilehel: 
https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine/maksustatava-kasu-arvestamine

Tulumaksumäär on 22%.