Tere, Saan ettevõtte osaluse müügist X summa (müün eraisikuna). See mõjutab minu aastatulu - võib juhtuda nii, et see ületab 25000 eur selle 2024. aasta kohta, ehk et maksuvaba tulu oleks 0. Küsimus on aga selles kui sissetulek on üle 25000 eur 2024. kohta, siis mis on see valem, mille järgi peaksin arvutama kui palju peaksin maksma tulu kogu sissetuleku pealt 2025. aastal tuludeklaratsiooni täites? Peres kasvab 3 last alla 18a.

Tulumaksukohtustus sõltub aastatulu suurusest ja jaotub kolmeks:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot;
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400);
• Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 ehk tulumaks tuleb tasuda esimesest sissetuleku eurost alates. Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata muuhulgas ka täiendavat maksuvaba tulu laste eest, seega ei mõjuta laste olemasolu ega nende arv tulumaksu arvestust.

Tere Lisatasu/boonus on üks töötasu osa, mis on töölepingu lisas kirjeldatud eesmärkide täitmise tulemuse kaudu. Töötaja on täna ettevõttest lahkunud, tööleping lõpetatud. Kehtiv töösuhe puudub. Osad lisatasud/boonusrahad hoitakase kuupäevaliselt teatud aegadeni kinni, mis tuleneb tööiseloomust. Ehk mõned lisatasud saab endine tööandja kanda endisele töötajale ka näiteks aasta peale töösuhte lõppu (kuupäevad on mõlemale osapoolele teada). Küsimus maksude osas - kui tööandja kannab endisele töötajale lisatasusid üle peale töösuhte lõppemist, siis millised maksud ta sellelt boonuselt igal väljamakse korral maha saab arvestada? Kas kõik samamoodi nagu siis, kui töötaja oleks nende juures alles tööl? Tänud!

Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu. Palgatulult peab tööandja kinni tulumaksu 20% ning maksab sotsiaalmaksu ja enamikel juhtudel ka töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Kirjeldatud olukorras tuleneb tööandja kohustus teha väljamakseid töölepingust. Väljamakseid tehakse töötasuna, seega tasub tööandja kõik tööjõumaksud.

Tere õhtust lgp Hugo Legal Kas ma olen milleski valesti aru saanud, kuid kompromissi kinnitamise dokumendis RESOLUTSIOON punktis 1.3 on selgelt kirjas...............Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 650 eurot, kas korras KOKKU ei tähenda seda, et hageja saab selle KOGU summa KOKKU endale etteantud SEB kontole kokku netos-kätte jne. või...? Mis matemaatilise tehte tulemusena numbrist 650 eurost dokumendil sai minu SEB kontole ülekantud 509,6 € see tähendab matemaatilist vahet koguni 21,6 % vähem ( eurodes vähem -140,4 eurot, see on suur summa! ) kompromiss dokumendil olevast kompromissi korras kokku summast! Mis makseid sealt summalt ( Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 650 eurot ) siis maha on arvestatud, nii, et ma seda ei tea kahjuks, endiselt korras kokku tähendab tavainimesele, summat, mis laekub pangakontole ehk neto summa-kätte jne. ? Vabandust, kui olen millestki valesti aru saanud! NB! Tegemist pole tasuga, mis on TLS Töölepingu seaduse § 29 lg 3 kohaselt on tööandja kohustus maksta töötasult ja töö eest makstavatelt hüvitistelt maksud ning kinni pidada seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tegemist on algselt TI ostisest määratud kahjuhüvitise määramisega, mida siis vastaspool kaebas edasi harju Maakohtusse ning seal osapooled leppisidki kokku kompromissiks, milleks sai oli siis 650 € kokku..... Kostja tasub hagejale kompromissi korras KOKKU 650 eurot! Mis on kenasti ka kohtumääruses kirjas RESULUTSIOONI punktis 1.3......... Miks ei ole siis vastavas kohtumääruse väljatoodud-tähelepanu pööratud kõiki võimalikke mahaarvestusi nn. kompromissi korras kokku ( 650 eurot ) summast, et sealt arvestatakse maha järgmised tasud...........? Või ei pea neid seal ( kõiki võimalike makseid-mahaarvestusi ) välja tooma vastavas dokumendis? Kuidas see ( mahaarvestatavad võimalikud maksud vms. seadusega muidu reguleeritud on? Tänan kirjaliku selgituste eest, Kaunist talve soovides, 

Töövaidluskomisjonile esitatakse kõik nõuded brutosummas. Nii on ka hüvitise arvutamisel aluseks keskmine töötasu brutosummas ja ka hüvitis määratakse brutosummas. Tööandjal on kohustus igalt töötajale tehtud väljamakselt pidada kinni ja kanda Maksuametile üle tulumaks. Tõenäoliselt seetõttu on ka kontole laekunud summa kompromissis märgitust väikes, kui seal ei ole selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on netosummaga.

Ehitusjärgus korteri ostmine Võlaõiguslik müügileping sõlmiti 25.10.21. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga...eurot. müüja avaldab, et ostuhind sisaldab käibemaksu( % ei ole toodud). ostuhinnast 25 tuh on tasutud. Ülejäänud summa kohustub ostja tasuma hiljemalt Asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks või hoiustama notari kontol. Notar edastab hoiustatud raha müüja kontole peale Asjaõiguslepingu sõlmimist. Asjaõigusleping sõlmitakse 01. 2024a. Kuidas toimub antud juhul käibemaksuga maksustamine? 25tuh kohaldub 20%. Aga ülejäänud summale? 22%? Kui hoiustada detsembris notari kontole kas siis kohaldub 20% käibemaks?

Kui ostuhind on toodud välja konkreetse summana ja müüja on lepingus avaldanud, et hind sisaldab käibemaksu, tuleb ostjal tasuda vaid kokkulepitud summa. Ostjat sel juhul käibemaksumäära muutus ei puuduta. Müüjal tuleb käibemaks deklareerida vastavalt raamatulidamisdokumentidele ja käibemaksu suurenemisel väheneb lihtsalt müüdud asja hind ehk teenitav kasu.

01.09.2023 on tehtud arendaja poolt pakkumine, milles on märgitud uusarnduse (korteri) hind ning lisatud juurde, et sisaldab KM 20%. Reaalne vara valmimine juuli 2024, kuid VÕL sõlmitakse veel 2023 (sissemakse 15%). Arvestades, et KM määr tõuseb uuest aastast 22% peale, siis mis määra järgi ülejäänud osa KM arvestatakse, kui sisuliselt toimub maksmine pärast omandi üleandmist 2024. a suvel? Juhul kui hind sellest tõuseb, siis kes peab vahe kinni maksma - kas ostja või müüja (kui pakkumine on tehtud arvestades 20% määta ning näidatud pakkumisel ka konkreetne lõpphind selle määraga)?

Käibemaks on lisanduv maks. Kui pakkumine on tehtud konkreetsele summale ja eraldi on lisanduv käibemaks, lisandub käibemaks vastavalt arve esitamise ajal kehtivale määrale. Kui aga pakkumine on tehtud eraisikule konkreetse summana ja käibemaksu eraldi välja toodud ei ole, ei saa summa arvel ka maksumäära muutuse tõttu suureneda.

Tere. Otsin, mis ma otsin googeldades omale vajaliku info leida aga ei leia niisiis loodan vajaliku abi ja info teilt saada. Mure selline, meil abikaasaga ühisvara kahekordne korterelamu, mis on ehitatud üheks korteriks umbes 15 aastat tagasi aga nüüd me sooviks kaheks tagasi ehitada ja mõte oleks mõlemad korterid nii öelda müüa. Kui me notariaalselt nüüd kaheks tagasi muudame ja mõlemad meie ühisvaraks jäävad, kas ka teise korteri müügiga oleme kohustatud tulumaksu maksma?

Tulumaksu eluruumi müügilt saadud kasult ei pea tasuma, kui kinnisasja kasutati kuni müümiseni enda elukohana. Seaduses ei ole kirjas, kui kaua peab eluruumi elukohana kasutama, et maksuvabastust saada vaid on kirjas, et tulumaksuvabalt saab müüa ühe eluruumi 2 aasta jooksul. Kui soovite müüa mõlemaid korterid ja vähem kui 2-aastase vahega, tuleb teise korteri müügilt saadavast tulust tasuda tulumaks. Kui aga võõrandada üks korter nüüd ja teine peale kahe aasta möödumist, tulumaksukohustust ei kaasne.

Tere Oleksin tänulik, kui saate mind aidata seoses kinnisvaratehingu tulumaksustamise küsimusega. Minu eelmise elukoha korteriomandi müügi leping sõlmiti 29.11.2021 ning ma sain sellest müügist tulu. Tulumaksu kohustust polnud kuna tegemist oli minu elukohaga. Oma praeguse elukoha sain korteriomandi kinkelepinguga. mis sõlmiti 28.12.2021. Tegemist on ainsa kinnisvaraga mida oman ja see on minu elukoht olnud kinkelepingu sõlmimise hetkest. Soovin praegust elukohta müüa ning mõistan, et tulumaksu kohustuse välimiseks ei saa müügitehing toimuda enne 29.11.2023 (k.a). Tulenevalt seadusest pean kasutama korterit elukohana kuni müügini. Plaanin selle aasta lõpuks Portugali kolida. Esimesed 90 päeva (alates 10.september 2023) plaanin viibida riigis EU viisavaba turistina ning sellel perioodil alustada elamisloa taotlemist, eesmärgiga riigis viibida kauem kui 90 päeva ja aasta lõpus alaliselt Portugali kolida. Jätkan töötamist Eesti firmas kaugtöö formaadis ja taotlen tööluba läbi Eesti tööandja. Esimesed 90 päeva peatun airbnb korteris ilma sissekirjutuseta. Perioodil September-November ei plaani ma Eesti korterit välja üürida ja korter seisab tühjana. Korteri kommunaalarved sel perioodil tasun mina. Naasen enne müügitehingu toimumist Eesti korterisse. Kas minu Eesti korterit saab käsitleda minu elukohana perioodil September-November 2023? Juhul, kui saan elamisloa Portugalis enne müügitehingut, kas see võib minu elukoha definitsiooni muuta Eesti riigi silmis? Juhul, kui sõlmin enne müügitehingut Portugalis üürilepingu elupinna jaoks, kas see võib elukoha definitsiooni muuta Eesti riigi silmis? Olen tänulik vastuste eet ja igasuguse nõu eest mida saate anda. Lugupidamisega,

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, milline peab olema inimesel elukoha olemasolul elukohana kasutamise intensiivsus. Inimesel võib olla samaaegselt kaks või enam elukohta, mida ta kasutab. Seega on elukoha kindlakstegemine iga maksuvabastuse juhtumi puhul fakti tõestamise küsimus. Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Kui Teil puudub Eestis teine elukoht, Teie isiklikud asjad on korteris ja Eestis viibides elate Te seal, on tegemist Teie elukohaga.

Maksuvabastust saab kasutada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates. Näiteks kui eelmine müügitehing toimus 28.11.2021, uus omanik kanti kinnistusraamatusse aga 01.12.2021, hakatakse kahte aastat arvestama järgnevast päevast ehk 02.12.2021 ja järgmine müügitehing võib toimuda alates 02.12. 2023.

Tere! Küsimus on abielujooksul soetatud vara müügilt saadud tulu maksustamise kohta. Nimelt abikaasad sõlmisid abielu 1979. aastal. Abielu jooksul lõi üks abikaasa ettevõtte 1998aastal. Aastal 2000 ühineti teise ettevõttega. Ettevõtetesse tehti ka sissemakseid. Ettevõtte loonud abikaasa aga suri 2008 aastal. Ettevõtte osakud päris teine abikaasa. 2022. aastal toimus osade omastamine ettevõtte poolt. Küsimus on, et kas abielu jooksul soetatud vara (antud juhul siis ettevõtte osad) kuulub abikaasade ühisvara hulka? Kas osade müügilt saadavalt tulult saab maha arvestada osade omastamiseks tehtud soetamismaksumust ehk sissemakset? Kas see sissemakse tuleks teha pooleks 50% ja 50%, kuna tegemist on ju abielu jooksul soetatud varaga, ehk ühisvaraga, millest pool kuulub ühele ja pool teisele abikaasale. 

Lähtuda tuleb pärimistunnistusel märgitust, kuivõrd pärimismenetlust läbi viival notaril on juurdepääs asjast tähtsust omavatele dokumentidele. Kirjelduse kohaselt võib eeldada, et pärandvara hulka kuulub 1/2 nimetatud varast, kuivõrd teine 1/2 kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel abikaasade ühisvarana. Sel juhul käsitletakse ka maksustamise mõttes tuluna üleelanud abikaasale kuuluva 1/2 võõrandamise korral tavapärast tulu ja soetamismaksumuse vahet. Pärandvara osas on Maksu- ja Tolliamet väljendanud seisukohta, et pärandina ja kingituse teel saadud vara soetamismaksumuseks, mille võib maksustatavast kasust maha arvata, on üksnes pärija või kingituse saaja tehtud kulud. 

Tere Sooviksin täpsustada seoses päringu edasi kinkimisega kolmandale isikule. Päring on jõustunud mai kuus 2023 ning tegemist on suvilaga. Millised kulud sellega kaasnevad ja kas uus omanik on kohustustatud maksma ka tulumaksu kui soovib seda omakorda edasi müüa? Ette tänades 

Päritud vara kinkimisel kinkija tulumaksu tasuma ei pea. Tulumaksuga maksustatakse saadud tulu. Tulu saab näiteks vara müüja ja müügilt saadud tulu kuulub ka tulumaksuga maksustamisele kui ei esine aluseid, mis tingivad tulumaksuvabastuse, näiteks müüdava kinnisasja kasutamine kuni müümiseni oma elukohana.