Tere On 2 korterit, esimese kuulub minule, turuväärtus on 200000 ja teine kuulub eksabikaasale ja selle turuväärtus on 100000. Kui ma teeksin vahetustehingu vahetades oma korteri odavama vastu, siis mis on minu uue (väiksema turuväärtusega) korteri soetusmaksumus?

Vara soetusmaksumus on:

• vara omandamiseks (soetamiseks) tehtud kulu (näiteks ostuhind) või vahetustehingu puhul vastu antava vara väärtus.
• vara parendamiseks (näiteks elamu rekonstrueerimiseks) ja täiendamiseks (näiteks remondi või sisseehitatud mööbli eest) tehtud kulud 
• vara soetamisel makstud vahendustasud ja lõivud (näiteks ostja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu)
• kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara puhul lepingujärgsete, tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta
• omavalmistatud asja puhul asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu)
• ettevõtlustulule lisatud summa juhul, kui isik võõrandab vara, mis on eelnevalt maksustatud tema kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) isiklikku tarbimisse võetud varana.

Tulumaksuga maksustatav kasu vahetustehingu puhul = vahetuse teel vastu saadud vara turuhind – vahetatava vara soetusmaksumus – vahetamisega otseselt seotud kulud.  

Testament tehtud nii, et notar müüb kinnisvara ja sellest saadud raha jagatakse pärijate vahel. Kas peab maksma tulumaksu?

Päranduseks või kingituseks saadud vara (näiteks Eestis või välisriigis asuv maa, maja, korter vms) selle saamisel tulumaksuga ei maksustata.

Kui aga võõrandate päritud või kingituseks saadud kinnisvara, siis tuleb saadud kasult tulumaksu maksta, v.a juhul, kui päritud kinnisvarale kohaldub tulumaksuvabastus. Tulumaksuvabastus kohaldub, kui päritud kinnisvara on omandireformi käigus tagastatud või seda on kuni võõrandamiseni kasutatud elukohana. Oluline on meeles pidada, et elukohta saab maksuvabalt võõrandada kord kahe aasta jooksul.

Pärandina saadud kinnisvara soetamismaksumuseks, mille võib maksustatavast kasust maha arvata, on üksnes pärija või kingituse saaja tehtud kulud.

Ämm ja äi ostsid meile laenuga maja 8a tagasi. Neil on oma kinnisvara milles nad elavad ja on sissekirjutatud. Maja laen on makstud nüüdseks. Tahaks maja maha müüa, aga maja on ämma ja äia nime peal. Kas nad peavad maksma tulumaksu selle maja müügist? Kui ja, kas siis peaks maja meie nimele kinkelepinguga vms lepinguga vormistama ja siis ei peaks tulumaksu maksma? Meie oleme majja olnud reaalselt sissekirjutatud 8a ja siin elanud. Või peavad nad ükstahes millise võõrandamise vormiga maksma tulumaksu? Kuidas saaks selle maja müüa ilma tulumaksuta?

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. 

Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Lisaks eluruumi võõrandamisel saadud tulu maksuvabastusele on seadusandja ette näinud veel mitmeid maksusoodustuse aluseid, mis on kokkuvõtlikult esitatud Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud tabelis.

Tere! Aasta aega tagasi sain kinkelepinguga suvila omanikuks. Paraku maja seisund oli selline, et see tuli lammutada( kinnisturaamatus on see krunt kirjas 100% elamumaa). Plaan on perega vahetada elukohta ning müüa ühisvaras olev korter ja minu nimel olev elamumaa( suvila). Sooviks teada, kas pean elamumaa müümisel tasuma riigile tulumaksu? Kui jah , siis kas saan tulumaksu arvutamisel müügisummast maha arvutada tehinguväärtuse kinkimisel, mis oli notariaalsel lepingul kirjas 40000€? 

Kuna korter on Teie elukoht, saate kasutada elukoha müügil tulumaksuvabastust, kui eelnenud kahe aasta jooksul ei ole kinnisasja elukoha tulumaksuvabastusega müüdud. Kingituse saaja saab kingituseks saadud suvila või aiamaja maksuvabalt müüa ainult siis, kui on täidetud mõlemad tingimused: suvila või aiamaja on vallasasjana või kinnisasja olulise osana olnud kingituse saaja omandis üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit (s.o 2500 m²). Kui kasvõi üks tingimustest ei ole täidetud, tuleb tasuda müügil tulumaksu. Kui krundil puudub hoone ja müüakse vaid elamumaad, tuleb saadud kasult tasuda tulumaksu. Valem maksustatava kasu leidmiseks vara müümisel vastavalt TuMS § 37 lg 1 on: müügihind – soetusmaksumus – müügiga otseselt seotud kulud = tulumaksuga maksustatav kasu. Kinkelepingu puhul on soetusmaksumus 0 ja maha saab arvata vaid müüja tasutud müügiga seotud kulud.

Tere! Küsimus kinnisvara müügilt tulumaksu maksmise kohta. Kui elasin korteris 15 aastat, seejärel üürisin korterit välja 6 aastat ning nüüd elan olude sunnil juba paar kuud jälle samas korteris, siis kas nüüd korterit müües tuleks mul ikkagi tasuda müügilt tulumaks, kuigi enne müüki kasutasin seda enda elukohana?

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Ka ei piiritle seadus, kui kaua enne müüki peab eluruumi elukohana kasutama. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. 

Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Tere, olen peale ema surma saanud pärandiks tema korteri ning peale kapitaalremonti oleme abikaasaga siin-seal selle kasutanud elukohana (oleme ka seal sisse kirjutatud olnud). Olen ka abikaasale üle kirjutanud 50% korterist, ehk oleme kaasomanikud. Oleme maha müünud eelmist elamist (vähem kui 2a tagasi), elanud sissekirjutatuna korteris, nüüd soetanud endale uut elamist ning selle remondiks oleks vaja korteri maha müüa. Oleme mõlemad vahepeal endast korterist ka välja kirjutanud. Kas kui üks meist ennast tagasi korterisse sisse kirjutab või näiteks selle enda nimele 100% omandiks üle kirjutab, tuleb selle müügi pealt siiski tasuda tulumaksu? Kuidas rakendub/kujuneb tulumaksu maksmine ja/või sellest vabastus ühisvara pealt? Tänud ette!

Kui eelmisest eluaseme müügist on möödunud vähem kui 2 aastat ja selle müügi tulu osas kasutasite elukoha maksuvabastust, ei ole võimalik korterit müües praegu enam maksuvabastust kasutada ja saadud tulu tuleb deklareerida ning tasuda tulumaks. Maksu- ja Tolliamet on selgitanud kinnisasja müügist saadava kasu arvutamist eluliste näidetega veebilehel https://www.emta.ee/uudised/naited-kinnisvara-muugist-saadud-tulu-korrektseks-deklareerimiseks. Soovitan tutvuda. Kuna vara on saadud pärimise teel ja hiljem abikaasale kinkelepinguga 50% üle antud, ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga vaid ehkki Te olete abikaasad, kuulub 50% kinnisasjast kummagi abikaasa lahusvara hulka (kui tasuta käsutuse teel saadud vara) ja kogu kinnisasja müügilt saadav raha jaguneb ning deklareeritakse mõlema kaasomaniku poolt vastavalt kaasomandi osa suurusele. Mahaarvamisi saab teha see kaasomanik, kes on kulutusi reaalselt teinud ning suudab seda ka tõendada.

Soovin selgitust maksuvaba tulu rakendamise kohta tööandja poolt. Tulumaksuseaduse § 42 lõike 1 kohaselt on maksuvaba tulu mahaarvamine võimalik maksumaksja kirjaliku avalduse alusel. Samas olen kokku puutunud olukorraga, kus tööandja keeldub minu avaldust arvestamast, viidates Maksu- ja Tolliameti juhistele, mille kohaselt ei ole maksuvaba tulu rakendamine lubatud, kui minu eeldatav aastatulu ületab 25 200 eurot. Minu küsimused on järgmised: Kas tööandjal on õigus keelduda maksuvaba tulu rakendamisest, kui töötaja esitab kirjaliku avalduse, isegi kui tema aastatulu ületab 25 200 eurot? Kas Maksu- ja Tolliameti juhised tööandjatele on õiguslikult siduvad või on need ainult soovituslikud? Kui töötaja teadlikult soovib maksuvaba tulu rakendada ja on valmis aasta lõpus makse juurde maksma, kas tööandjal on õigus sellist soovi eirata? Palun täpsustust, kas tööandja keeldumine tuleneb õiguslikust kohustusest või on see vaid raamatupidamislik praktika, mida enamik tööandjaid järgib?

TuMS § 42 lg 1 järgi arvestatakse lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654-654/900 x (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem, kui null ja suurem, kui 654 eurot. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise ent suurema summa mahaarvamine ei ole lubatud.

Tere ! Olen elanud majas abikasaga 15 aastat kus kõik maksud on tänaseni tasunud abikaasa kuid mõned aastad tagasi lahutasime ning nüüd saan kinkelepinguga selle maja omanikuks. Kuidas saan tulevikus maksuhaldurile tõendada, et olen iga jumala päev selles majas elanud kuna ei tasu kinnistu müügist saadud tulumaksu. Sissekirjutus on teises kinnistus. Varasem kinnisvara müük puudub. Kas üheks võimaluseks oleks naabrite allkirjaga tõendatud dokument ? Ette tänade !!

Tulumaksuga maksustatakse kasu, mis saadakse vara võõrandamisel. Kuna kinkelepinguga Teie omandate vara, ei tule tulumaksu tasuda.Kuna elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba, siis ei ole tulevikus maksuvabastuse rakendamisel tähtis, kuidas eluruum on omandatud – kas päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. Peale kinnisasja omanikuks saamist tekivad Teil ilmselt ka dokumendid, millega saate kinnisasja kasutamist elukohana kuni selle müümiseni tõendada (Teie nimele väljastatud arved, aadressandmed kohalikus omavalitsuses, töölepingul jne). Maksu- ja Tolliamet on elukoha võõrandamist selgitanud järgmiselt:

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. Naabrite kirjalikud selgitused võivad olla üheks tõendiks kui dokumentaalsed tõendid osutuvad ebapiisavateks.

Küsimus seoses tulude deklareerimisega. Kas on võimalik töölkäimis kulu maha arvata aasta tulust? Täpsemalt igakuised kütuse ostuarved(lepinguline klient). Kuna see on ju minule igakuine kulu ja ilma selleta ei saaks tulu teenida. Kuidas sellist asja vormistada, kui üldse saab?

Kui Te töötate töölepingu alusel füüsilise isikuna, ei ole võimalik kulusid tuludest enne maksustamist maha arvata. Selline õigus on vaid juhul, kui osutatakse teenust FIE-na või teenust osutaval ettevõttel,

Tere! Ehitasime omavalitsuse poolt kinnitatud projekti alusel garaažikooperatiivile eraldatud maa-alale garaaži 1985-1986. aastal. Hiljem nimetati vastavalt uutele seadustele kooperatiiv ümber korteriühistuks. Garaaži pidi iga ühistu liige ise oma jõududega ja vahenditega ehitama - kivid, paneelid jm ehituseks vajaliku ostsime ja ehituslikud tööd tegime ise või tellisime. Kooperatiivi kaudu käis vaid elektri tasumine. Maamaksu maksis iga liige ise. Jooksvalt oleme kasutuse ajal teinud vajalikke parendustöid. Ehituseks ja hoolduseks tehtud kuludokumente kahjuks enam alles ei ole. Kasutasime garaaži igapäevaselt kuni 2024. aastal otsustasime selle müüa. Siit ka küsimus - kas on võimalik müügitulu deklareerimisel müügihinnast maha arvestada omal ajal garaaži ehitamiseks tehtud kulud, kasutades mingeid proportsioone ja hinnanguid võrdluses tänapäevaga.

Hooneühistu liikmelisuse (sh garaažide) võõrandamisest saadud kasule ei näe tulumaksuseadus ette maksuvabastusi. Nagu ka muude kinnisvaratehingute puhul, maksustatakse liikmesuse võõrandamisel vaid kasu, s.o on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Soetamismaksumusena läheb arvesse ka endise garaažikooperatiivi liikme poolt osaluse omandamise ja garaažiboksi ehitamise eest tegelikult makstud raha. Valem maksustatava kasu leidmiseks on järgnev: müügihind – soetusmaksumus – müügiga otseselt seotud kulud = tulumaksuga maksustatav kasu