Minu vanad vanemad on elanud oma ehitatud majas 60aastat. Nüüd seoses kõrge vanusega tõime nad enda juurde elama.Kuna tervislik olukord halveneb pidevalt peaksime nad enda juurde sisse kirjutama,et sotsiaalametnik saaks hinnata nende olukorda edaspidise hakkamasaamise suhtes. Küsimus tekkis seoses sellega ,et kui nad peaksid minema hooldekodusse elama ja soovivad müüa oma maja näiteks aasta pärast(hooldekodus elamise ajal) kas maja(tegelikult siis endine kodu, mis seisab tühjana) on ikka nende kodu-alaline elukoht tulumaksustamise seisukohalt müügi korral ? Kuidas peaksime käituma ?

Seaduses on sätestatud, et Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Sissekirjutusel ei ole tegeliku elukoha või elukohtade määramisel tähtsust. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. Kuidas Te tõendate, et vanematel on elukoht nii teie juures kui ka teine elukoht nende enda praeguses elukohas, on Teie otsustada. 

Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Tere! Kinnisvara - taluhooned ja hoonealune maa - on tulnud pärandina kolmele isikule. Kaks neist elab kohapeal, üks teises kohas. Talus elav pärija soovib teistelt nende osad välja osta. Kas mujal elav osanik peab maksma tulumaksu? Jaatava vastuse korral - kas on võimalik tulumaksu miinimumiga opereerida mõne aasta lõikes näiteks? Et ei peaks korraga maksma? Aitäh!

Kui müüja ei saa kasutada elukoha müügist saadava kasu maksuvabastust võib olla siiski võimalik, et tulumaksu maksta ei tule. Selline olukord võib tekkida juhul, kui kinnisasi omandati algselt omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise teel endisele omanikule või õigusjärgluse alusel. Kui peale maa tagastamist ei ole selle suhtes sõlmitud ühtegi käsutustehingut (müük, kinkimine, annaku andmine) ja kinnisasi on liikunud edasi vaid pärimise teel, on sellise kinnisasja võõrandamisel saadud kasu samuti tulumaksuvaba. Rohkem ja ka erinevatest maksuvabastustest ja soodustustest ning maksu määramise põhimõtetest saate lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine . Omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine/omandireformi-kaigus-tagastatud-paritud-vara-muuk

Pärisin eelmisel aastal vanaema kinnistu müügist ühe viiendiku. Elan välismaal, ainuke sissetulek on Disability Allowance, kas pean tulu deklareerima?

Kui pärisite raha, see tähendab pärandvara hulka kuulus raha, mis oli vanaemal saadud kinnisasja müügist, ei ole kohustust tulumaksu tasumiseks. Kui aga pärisite kinnisasja ja kinnisasi müüdi peale pärandi vastu võtmist, sõltub tulumaksukohtustus kinnisasja vanaema poolt omandamise viisist. Üldreegel on, et kasu päritud vara võõrandamiselt maksustatakse tulumaksuga. Siiski võivad sellest reeglist esineda erandid. Näiteks omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud kasu, on tulumaksuvaba. Seda ka siis, kui kinnistu (maatükk) jagatakse mitmeks osaks ja võõrandatakse eraldi maatükkidena. Kui vanaemale tagastati kinnistu omandireformi käigus ja nüüd see pärijate poolt müüdi, on tegemist esmakordse võõrandamisega (pärimine ei ole võõrandamine vaid omandi üleminek õigusjärgluse alusel). Rohkem eranditest saab lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine/omandireformi-kaigus-tagastatud-maa-voorandamine

Tere! Mul on väike äripind (köök-tuba), mida septembrist maini üürin välja, aga suvekuudel kasutan enda suvilana. Olen seda teinud umbes 2 aastat. Kas korteri müügist saadud tulu pealt tuleb sellisel juhul siiski tulumaksu tasuda kui müün selle ajal kui olen ise seda nn suvekoduna kasutamas? Saan aru, et mingit kindlat perioodi ei ole määratud kui tihti pean kodu kasutama, et seda enda suvilana määratleda. Aga kas see kehtib ka juhul kui vahepeal korteri välja üürin ning lisaks, kui tegu on äripinnaga? Ette tänades,

Tulumaksust on vabastatud kinnisasja, mille oluliseks osaks olevat eluruumi kasutas maksumaksja kuni müümiseni oma elukohana, müügist saadud kasu. Kui Tegemist on äripinnaga, ei ole võimalik eluruumi müügi tulumaksuvabastust rakendada. Rohkem tulumaksu erisustest kinnisvara müügil saate lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehel https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine

Tere! Kas ühe abikaasa (A) omanduses olevast korterist saadavat üüritulu võib eraisikute tulumaksudeklaratsioonis deklareerida osadena kummagi deklratsioonis kui pooleks jaotatud tulu, et (näiteks üks oma deklaratsioonis 100 eur ja teine 100 eurot)? Peres on ju raha niikuinii ühiskasutuses. Või peab kindlasti see abikaasa enese nimel deklareerima, kelle nimel on korter? Abikaasa A tulud kogu üürituluga ületavad 14000 ja tuleks tulumaksu juurde maksta, aga abikaasal B jäävad tulud alla 10000.

Maksumaksja on füüsiline isik. Tulumaksuga maksustatakse tulu saaja sissetulekut. Kui üürilepingu on sõlminud üks abikaasadest on saadav üür selle abikaasa tulu ja tulu saavaks füüsiliseks isikuks on see abikaasa. 

Küll aga on sel aastal viimast korda võimalik abikaasadel üldist maksuvaba tulu jagada. Kui üks abikaasa ei saanud maksustamisperioodil tulu või tema aastatulu oli väiksem kui 2160 eurot,  saab ta kasutamata maksuvaba osa üle anda teisele abikaasale, kui abikaasade aastatulu ei ületa kokku 50 400 eurot kalendriaastas. Maksusoodustuste ülekandmisest saab rohkem lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksusoodustused/maksusoodustuste-ulekandmine

Milline on tulumaksu tasumise kohustus, kui müün samaaegselt korteri, mis on minu nimel ja korteri, mis on ühisomandis abikaasaga?

Kui üht müüdavatest korteritest kasutatakse müümise ajani elukohana, on võimalik kasutada tulumaksuvabastust ja tulumaksu sellelt tehingult saadud kasust tasuda ei tule. Küll aga tuleb tasuda tulumaks teise korteri müügist ka juhul, kui ka seda kasutatakse elukohana, sest eluruumi võõrandamise maksuvabastust saab kasutada ühe tehingu kohta kahe asta jooksul. Siiski võib olla võimalik tulumaksuvabastus muudel alustel, näiteks ostueesõigusega erastamise teel soetatud korteri müügil. Rohkem kinnisasjade müügilt saadud tulu maksustamisest saate lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine 

Minu isa sai 1990-ndatel tagasi oma maa (omandireformi käigus tagastatud maa) suuruses 9,33 ha. Pärast isa surma 2016. aastal said ühisomanikeks pärimise kaudu minu ema ja mina. Pärast ema surma sain ainupärijaks mina. Küsimus, kas minu puhul rakendub Tulumaksuseaduse § 15 lõige (4) punkt 5 - Tulumaksuga ei maksustata tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. Küsin sellepärast, et peale isa surma ma ei saanud kohe ainupärijaks, vaid jagasin ühisomaniku staatust oma emaga.

Küsimuse sõnastusest võib mõista, et kinnisasi on liikunud Teie omandisse pärandina, mitte pärandaja määratud annakuna. Pärimine ei ole võõrandamistehing vaid pärimise korral lähev vara üle õigusjärgluse alusel. Võrrandamistehingud on näiteks müümine, kunkimine, vahetamine aga ka annaku saamine annaku üleandmise lepinguga. Pärimise korral on tegemist seadusest tuleneva õigusjärglusega ja maksuvabastust saab kasutada inimene, kes omandireformi käigus tagastatud maa esmakordselt võõrandab. Kui omandireformi käigus tagastatud vara omanik pärandab vara pärijale ja pärija selle võõrandab, siis ei pea ta saadud kasult tulumaksu maksma.  

Küsimus puudutab korteri müüki. Sain teada, et EVP-de eest erastatud koreri müügi pealt ei võeta tulumaksu. Unustasin aga küsida kas enne müüki võib kollaste paberite eest erastatud korteris olla üürnik.

Oluline ei ole mitte tasumise viis (EVP) vaid kas erastatud on ostueesõigusega või näiteks (piiratud) enampakkumisel. Kui korter on omandatud ostueesõigusega erastamise teel, on saadud kasu tulumaksuvaba sõltumata korteri senise kasutamise viisist.

Eluruumina kasutamise nõue kehtib juhul, kui soovitakse kasutada tulumaksuvabastust eluruumi võõrandamisel saadud kasult. See aga on hoopis teine maksuvabastuse alus.

Kui kahe aasta jooksul müüa 2 korterit. Üks korter on erastatud kollaste kaartide eest EVP de eest ja teine on minu ametlik elukoht. Kas ma pean maksma tulumaksu ja millise korteri eest siis?

Küsimuses on kaks erinevat kinnisasja, mille kummagi suhtes on võimalik kasutada erinevat tulumaksuvabastust.

1. Iga isik võib tulumaksu maksmata võõrandada kahe aasta jooksul ühe eluruumi, mida ta kasutab kuni selle müümiseni oma elukohana. 2. Kinnisasja võõrandamisest saadud kasu ei maksustata tulumaksuga, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või korterihoonestusõiguse esemeks on eluruum ning täidetud on kõik kolm tingimust:

1. eluruum on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel
2. eluruumi juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel
3. kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.

Kui erastatud korteri puhul on täidetud kõik kolm eespool nimettaud tingimust, ei maksustata ka selle kinnisasja müügist saadud tulu tulumaksuga.

Sellisel juhul ei tule tulumaksu maksta kummagi kinnisasja võõrandamisel saadud kasult.

Tere kui mul oli 2023 aastal hoolduslapsed, üks oli kuni 01.09.2023 ja teine on siiamaani, siis kas 2023 aasta tuludeklaratsiooni esitades, ei saa 9.7 Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral. Kas kaks last peavad olema 2023 aasta lõpu seisuga?

Täiendavat maksuvaba tulu saab maha arvata lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani.