Tere Andsin lahkumisavaldus töölt mille peale Juhataja ütles et lõpparvelt läheb tulumaks maha esimest Eurost. Kas nad saavad nii teha, kui tööle minnes tegin avalduse, et minu palgast arvutada ma tulumaks alates 450 eurost. Mille alusel nad nüüd võtavad kogu summast tulumaksu maha? Ette tänades

Maksuvaba tulu arvestatakse kalendrikuu kõigilt sissetulekutelt. Kui olete esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks 450 eurot ning samal kuul makstakse Teile nii töötasu kui lõpparve koosseisus kõik muud saamata tasud, peab tööandja arvestama esimesena teostatavalt väljamakselt (töötasu näiteks) maksuvaba tulu ja kuna selle kuu maksuvaba on juba arvesse võetud, tuleb kõigislt teistelt sama kuu väljamaksetelt pidada tulumaks kinni alates esimesest eurost.

Müüsime 2024 augustis korteri, selle pealt tulumaksu ei maksnud. Ostsime samal kuul, 2024 maja ja kui me nüüd, näiteks 2025 lõpus või 2026 aasta alguses maja tahaks müüa, kas peame maksma tulumaksu sellelt? Olen olnud maja ostuhetkest saati selle alaline elanik.

Maksuvabastust saab rakendada vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates. Kui müüsite korteri 2024 augustis ja kinnistusraamatus muutus omanik näiteks 28.augustil 2024, on esimeseks päevaks 29.august 2024, millest arvates kahe aasta jooksul maja tulumaksuvabalt müüa ei saa.

Küll aga on tulumaksuga maksustatav maja müügist saadav kasu. See tähendab, et saadud tulust võib enne tulumaksuga maksustamist maha arvata vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Vara soetuskuludeks on näiteks:

• vara omandamiseks (soetamiseks) tehtud kulu (näiteks ostuhind) 
• vara parendamiseks (näiteks elamu rekonstrueerimiseks) ja täiendamiseks (näiteks remondi või sisseehitatud mööbli eest) tehtud kulud 
• vara soetamisel makstud vahendustasud ja lõivud (näiteks ostja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu)
• kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara puhul lepingujärgsete, tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta

Vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on:

• kulud, mida tegemata ei saa vara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisega makstud tasu)
• kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides (näiteks maakleritasu, vara hindamise tasu)

Kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut maksustamisel arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu soetamis- ja müügikulu tõendavad dokumendid tuleb vähemalt viis aastat alles hoida.

Tere! Soovime müüa korteri ning suvila. Kuna müük toimub samaaegselt siis kas on viise kuidas vähedada tulumaksu summat ühe müüdava kinnisvara pealt? Mõlemad kinnisvarad on nii minu kui elukaaslase nimel.

Teie küsimusest võib järeldada, et soovite kasutada eluaseme tulumaksuvabastust. Vabastust saab kasutada ühe eluasemena kasutatud kinnisasja müügilt saadud tulu kohta kahe aasta jooksul. Kumma kinnisasjaga tehtava tehingu osas maksuvabastust kasutatakse, on Teie enda otsustada. 

Lisaks elukoha tulumaksuvabastusele, on kinnisasja müügilt saadud kasu maksustamisel veel mõned erisused, mille kohta saab rohkem lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud käsiraamatust. Sõltuvalt kinnisasja omandamise viisist võib olla võimalik mõnd soodustust ka Teil kasutada.

Tere, Olin põhipuhkusel 06.10-12.10 (7päeva) Puhkusetasu laekus 02.10 (319eur) ning septembri töötasu päev peale seda, 03.10.(1216eur). Mõlema tasu kohta sain hiljem palgalehed (2eraldi palgalehte - ühe peal kajastub septembri töötasu : 1650eur bruto, kinnipeetud tulumaks 407eurot.Teise peal kajastub puhkusetasu 324 eur, kinnipeetud ainult töötuskindlustusmaks 5eur ehk et siin on rakendatud täies ulatuses tulumaksuvabastust. Kuidas sellisel juhul tulumaksuvabastuse rakendamine käib? Kas brutosummasid vaadatakse koos ja seejärel rakendatakse tulumaksuvabastuse määr? Aga sellisel juhul miks on 2 eraldi palgalehte ja esimesena laekunud puhkusetasust pole sentigi tulumaksu kinni peetud? Või rakendub tulumaksuvabastus (avaldus tehtud mul 508eurole kuus) esimesena makstud summale täies ulatuses? Kas sellisel juhul arvestatakse septembri töötasu kinnipeetavat tulumaksu alates 1st eurost või rakendub see esimesest summast jäänud vabastuse jääk 508-324= 184 ehk peaks olema töötasu brutosummast (1650) esimesed 184 eurot tulumaksuvabad ja ülejäänud summs pealt peetakse kinni tulumaks? Mul on tehtud tulumaksuvabastuse avaldus 508euro peale, aga

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel üks tööandja (tulumaksu kinnipidaja) avalduses näidatud määras kalendrikuu jooksul ehk arvestus käib kuupõhiselt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt töötaja brutotöötasu või muu tasu suurusele. Ehk sõltumata kalendrikuu jooksul tehtud väljamaksete arvust, rakendatakse avalduse alusel maksuvaba tulu avalduses märgitud summas. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi järgmise aasta 1. oktoobriks.

Ostsime abikaasaga 10 aastat tagasi ühe vana talumaja kuna me ei ole sellele siiani kasutust leidnud sooviksime seda maha müüa.Kas me peame selle tehingu pealt ka tulumaksu maksma või oleks võimalik ka kuidagi vabastus saada?

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Kui aga talumaja elukohana ei kasutatud, tulumaksuvabastust kasutada ei saa. Sel juhul ei kuulu maksustamisele mitte kogu müügist saadav summa vaid tulumaks tuleb tasuda müügist saadavalt kasult. Vara võõrandamisest saadud kasu on müümisel vara müügihinna ja soetusmaksumuse vahe, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud.

Vara soetusmaksumus on:

• vara omandamiseks (soetamiseks) tehtud kulu (näiteks ostuhind) 
• vara parendamiseks (näiteks elamu rekonstrueerimiseks) ja täiendamiseks (näiteks remondi või sisseehitatud mööbli eest) tehtud kulud 
• vara soetamisel makstud vahendustasud ja lõivud (näiteks ostja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu)
• kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara puhul lepingujärgsete, tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta
• omavalmistatud asja puhul asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu)
• ettevõtlustulule lisatud summa juhul, kui isik võõrandab vara, mis on eelnevalt maksustatud tema kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) isiklikku tarbimisse võetud varana.

Vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on:

• kulud, mida tegemata ei saa vara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisega makstud tasu)
• kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides (näiteks maakleritasu, vara hindamise tasu)

Vara müügist  saadud tulust võib seega enne tulumaksuga maksustamist maha arvata vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis tehtud kulusid maksustamisel arvesse võtta ei saa. 

Küsimus mitme omanikuga kinnisvara müügi ning tulumaksu kohta. Kas tulumaksu nõuab riik vaikimisi omandisuhte järgi - st kui oled omanik näiteks 50/25% ja korter/maja läheb müüki, siis selle protsendi järgi nõutakse sult vastavalt tulumaksu müügisummast - või nõutakse tulumaksu ikkagi selle järgi, kuidas notari lepingu kohaselt müügisumma reaalselt laekub? Näiteks kui on 50-50 kaks omanikku, aga kokku lepitakse nii, et tegelikult üks inimene saab 100% kinnisvara müügisumma endale, kas on võimalik, et ikkagi hakatakse tulumaksu nõudma ka sellelt endiselt omanikult, kes müügist reaalsuses tulu ei saa? Täpsem reaalne olukord selline: isa maja ehk tema eluaegne kodu on müügis - tegemist isa peres ~80a olnud hoonega. Omandisuhe praegu juriidiliselt: isale kuulub 50% ja tema kahele lapsele kuulub kummalegi 25%. Laste omandiosa “tekkis” mõned aastad tagasi pärast laste ema ehk isa ~20a varem lahutatud abikaasa surma, kui notar tuvastas pärandusega seotud toimingute käigus, et ametlikult on tegemist lahutuses jagamata jäänud ühisvaraga. (See tuli kõigi jaoks üllatusena, sest maja ükski osa minu ema nimel tegelikult ju kordagi ei olnud ja maja oli isal juba ammu enne abielu. Tegemist vist nõukogude ajalt üleminekuga seotud varade jagamise teemadega.) Lapsed tegelikult üldse pole soovinud seda pärandiosa, kuid polnud võimalik ema pärandust osaliselt tagasi lükata. Praeguse müügitehinguga seoses lapsed ei pretendeeri mingile tulule, raha läheks kogu ulatuses isa kontole ja oleks mõeldud vanaduspõlve kuludeks seoses hooldekodu ning terviseteemadega. Antud olukorras on isa kolmest omanikust ainukesena sellesse majasse elanikuna registreeritud ehk talle kehtib kodu müümisega seotud tulumaksuvabastus. Kas on võimalik, et vaatamata sellele, et kogu müügisumma laekuks isa ehk elaniku kontole, hakatakse siiski nõudma 50% ulatuses tulumaksu? Kas siis üleüldiselt või spetsiifiliselt lastelt, kuna lapsed ei ole antud hoonesse elanikuna sisse registreeritud? Kui jah, siis peaks vist lahenduseks sobima see, et lapsed kingivad juriidiliselt enda omandiosa tagasi isale enne müügitehingut ning müüjaks oleks 100% hoone elanik ehk isa?

Tulumaksukohustus tekib, kui maksumaksja võõrandab talle kuuluva vara. Seega on soovitatav kaaluda lastel oma osa kinnisasjast isale kinkimist ja seejärel saab isa kinnisasja müüa ning kasutada elutuumi tulumaksuvabastust. Selliselt toimides on kõik korrektne. Lapsed on kinkinud oma vara ja ei ole sellelt tulu teeninud. Isa on kinnisasja müües teeninud küll tulu, mis on ka laekunud tema kontole, ent kuna ta on kasutanud sama kinnisasja kuni müümiseni enda elukohana, saab kasutada elukoha tulumaksuvabastust.

Tere.Pärisin testamendiga ema osa majast.Kui ma soovin maja müüa kas ma pean maksma tulumaksu?Müüsin 2025 aasta aprillis oma korteri.Tänan vastuse eest.

Kui inimene saab päranduseks korteri või elumaja ning otsustab selle kohe võõrandada (müüa või vahetada), siis maksustatakse saadud kasu tulumaksuga. Tulumaksuga ei maksustata päritud korteri müügilt saadud tulu, kui pärija kasutab päritud korterit kuni müümiseni enda alalise ja peamise elukohana. Siis saab ta kinnisvara võõrandamisel kasutada maksuvabastust. Samas võib inimesel olla ka kaks elukohta ja sel juhul saab ta saab ise valida, kumma müügil ta maksuvabastust kasutab. Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. 

Vähem kui aasta tagasi suri X, kelle korteri pärisid Y ja Z. Vahetult pärast X surma pani Y korteri müüki. Nüüd, kui korterimüük on jõudmas tehinguni, väidab Y, et kasutas korterit oma alalise elukohana ning soovib selle alusel saada maksuvabastust. Tegelikult aga ei elanud vahepealsel ajal korteris keegi, mida kinnitavad ka kommunaalarved ja naabrite ütlused. Soovin vastust järgmistele küsimustele: 1. Kuidas hinnatakse, kas pärija on pärandvara kasutanud alalise elukohana pärast pärandaja surma? Kas ainuüksi isiku ütlustest piisab alalise elukoha tõendamiseks või on vajalik rahvastikuregistris elukoha aadressi muutmine? 2. Kas maksuvabastus kehtib üksnes sellele pärijale, kes väidab end korterit alalise elukohana kasutanud, või ka teisele kaasomanikule?

Päritud kinnisasja müügilt saadud tulult tuleb maksta tulumaksu, kui müüja ei saa kasutada mõnd Tulumaksuseaduses ette nähtud tulumaksuvabastust. Üheks levinumaks on tulumaksuvabastus elukoha müügilt, mida saab kasutada siis, kui maksumaksja ise on kasutanud eluruume kuni müümiseni oma elukohana. Elukohana kasutamine ei ole tõendatud ega seotud rahvastikuregistrisse kantud elukohaaadressiga vaid see on igal üksikjuhtumil maksumaksja tõendamise küsimus. Tõendiks võivad olla nii arved, mis on väljastatud maksumaksjale, näitavad tarbimist ja mille on tasunud maksumaksja oma pangakontolt või mistahes muud tõendid, mis võimaldavad maksuhalduril jõuda veendumusele, et eluruumi kasutas just maksumaksja oma elukohana. Tõendeid ei pea esitama tuludeklaratsiooni lisana ja esialgu võib jääda mulje lihtsast viisist maksu tasumisest kõrvale hoida, ent maksuhaldur või nõuda tõendite esitamist ka hiljem ja kui elukohana kasutamine maksuhalduri hinnangul kinnitust ei leia, määratakse tulumaks tagantjärele.

Antud selgitused kehtivad mõlemale ühisomanikule (kaaspärijale) eraldi ja samaaegselt.

Tere, saan aru, et tulumaksuga ei maksustata korteri müüki, mida isik kasutas oma elukohana. Olen kasutanud oma korterit elukohana 15 aastat. Kuna ei ole planeerinud korteri müüki, siis hiljuti registreerisin korterisse OÜ, mis ei tegele kv valdkonnas, äritegevust korteris ei toimu ja kommunaalkulusid ettevõte ei hüvita. Ootamatult on tekkinud vajadus korter müüa. Kas OÜ asukoha registreering minu korteris seab mulle tulumaksukohutuse? Kas mingil ajaperioodil pärast OÜ välja registreerimist TM maksmise kohustus kaob?

Oluline ei ole, kas ettevõtte juriidiline aadress on Teie elukoha aadressil vaid asjaolu, kas ja kui palju korterist kasutati ettevõtluseks. Näiteks, Füüsilisest isikust ettevõtja kasutas kuni võõrandamiseni oma 100 m² üldpindalaga korterist elamiseks 70% ja ettevõtluseks 30%. Korteri soetusmaksumust ja parenduskulusid ei ole ettevõtlustulust maha arvatud.
Korteri müügihind on 100 000 eurot, sellest maksustatav osa 30% on 30 000 eurot.
Soetusmaksumus on 70 000 eurot, sellest arvesse võetav osa 30% on 21 000 eurot.
Võõrandamisega seotud kulud on 10 000 eurot, sellest arvesse võetav osa 30% on 3000 eurot.
Kasu deklareeritakse järgmiselt: 30 000 – 21 000 – 3000 = 6000 eurot.

Kui Teie eluruumi ettevõtluses ei kasutanud ega osa sellest ettevõtte kasutusse ei andnud, on kogu eluruum Teie elukoht ja saate maksuvabastust kasutada.

Saime koos ema ja õega 1999a pärandina maja koos põllumaaga. Aastal 2009 ostsin emalt ja õelt nende osad välja, saades ainuomanikuks. Nüüd soovin osa põllumaast müüa. Kas selle müügitehingu pealt pean maksma tulumaksu? Kui pean, kas soetushinna saan maha arvata ja kuidas selle arvutamine käib? Milliseid dokumente on maksuametile selle jaoks vaja esitada?

Teile täna kuuluv kinnisasi on omandatud 1/3 ulatuses pärimise teel ja 2/3 ulatuses ostu-müügilepingu alusel. Pärimise teel omandatud maa osas on oluline, kuidas maa pärandaja valdusesse sattus. Nimelt omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud kasu, on tulumaksuvaba. Seda ka siis, kui kinnistu (maatükk) jagatakse mitmeks osaks ja võõrandatakse eraldi maatükkidena. Seega, kui pärandajale oli maa omandireformi käigus tagastatud, ei pea Teie selle osa maa müügil tulumaksu maksma. Selle kohta saate rohkem lugeda Maksu- ja tolliameti veebilehelt.

Ostetud 2/3 müügilt tuleb tasuda tulumaks, võttes arvesse õigust arvata müügist saadud summast maha soetusmaksumus. Vara müügist või vahetamisest saadud tulust võib enne tulumaksuga maksustamist maha arvata maksumaksja poolt tehtud vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis maksustamisel tehtud kulutust arvesse võtta ei saa. müügihind – soetusmaksumus – müügiga otseselt seotud kulud = tulumaksuga maksustatav kasu

Vara soetusmaksumus on:

• vara omandamiseks (soetamiseks) tehtud kulu (näiteks ostuhind);
• vara parendamiseks (näiteks elamu rekonstrueerimiseks) ja täiendamiseks (näiteks remondi või sisseehitatud mööbli eest) tehtud kulud;
• vara soetamisel makstud vahendustasud ja lõivud (näiteks ostja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu);
• kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara puhul lepingujärgsete, tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta;
• omavalmistatud asja puhul asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu);
• ettevõtlustulule lisatud summa juhul, kui isik võõrandab vara, mis on eelnevalt maksustatud tema kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) isiklikku tarbimisse võetud varana.

Vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on:

• kulud, mida tegemata ei saa vara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisega makstud tasu);
• kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides (näiteks maakleritasu, vara hindamise tasu);
• kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali korral metsa majandamiseks tehtud kulud;

• metsamaterjali müügi korral teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja transportimise kulud.

  Maksustatava kasu arvestamist on selgitatud Maksu- ja Tolliameti veebilehel Maksustatava kasu arvestamine vara müümisel