Pöördusin ametiasutuste poole juba eelmisel aastal, kuna minu kinnistu maamaksu arvestuses ei olnud õigesti arvesse võetud veekogu aluse maa maksuvabastust. Samuti ei suutnud erinevad ametiasutused selgelt määratleda, kelle pädevusse küsimus kuulub (kas Maksu- ja Tolliamet, Maa- ja Ruumiamet või kohalik omavalitsus), ning mind suunati korduvalt ühelt asutuselt teisele. Alles sel aastal tuvastati minu varasemate pöördumiste ja selgituste põhjal alusandmete viga ning see suudeti osaliselt parandada. Parandus rakendati siiski ainult jooksva aasta maksuarvestusele, kuigi viga puudutas ka varasemaid aastaid. Varasemate aastate maksuteatisi keelduti muutmast ja täiendavat tagasiarvestust tegemast põhjendusega, et puuduvad õiguslikud alused. Soovin selgitust, kas ja millistel tingimustel on mul õigus nõuda varasemate aastate maamaksu ümberarvutamist ja enammakstud summa tagastamist olukorras, kus hiljem tuvastatakse alusandmete viga. Samuti palun täpsustada, milliste õigusnormide alusel hinnatakse, kas sellisel juhul on tagasiulatuv parandamine võimalik või välistatud.

Juhul, kui maamaksu arvestusviga on tekkinud vigastest alusandmetest, on võimalik taotleda alusandmete parandamist, varasemalt määratud maamaksu ümberarvutamist ja enammakstud maamaksu summade tagastamist.  Tagastusnõude esitamine ja ebaõigete andmete parandamine on reguleeritud maksukorralduse seaduses (§ 25-4, 33) ja maamaksu infosüsteemi põhimääruses. Asjakohane taotlus maksu arvestamise alusandmete parandamiseks ja enammakstud maksu tagastamiseks tuleb esitada maksuhaldurile. Maksuhaldur võib keelduda enammakstud maamaksu tagastamisest, juhul kui nõue on aegunud või selleks puudub kohane õiguslik alus.

Maamaks oli eelmisel aastal 47 Eurot sentidega, sel aastal on 86 Eurot sentidega. Kas pean kogu selle summa maksma, kui lubatud maamaksu tõus on 50%? Mis siis juhtub, kui kogu summat ei maksa? Kas nõutakse ikkagi? Mida oleks õiguspärane teha?

Kui Teile on väljastatud maamaksuteade, tuleb maamaks tasuda sellel märgitud tähtaegadel ja summas. Tasumata jätmisel riskite sundtäitmisega. Kahjuks ei ole foorumis võimalik anda hinnangut ühelgi konkreetsel juhtumil maamaksu arvutamisele ega seda selgitada. Maamaksu summa kohta selgituste saamiseks soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Tere, Kui palju võib kohalik omavalitsus tõsta maksimaalselt maamaksu võrreldes eelmise aastaga? 30%, 40%, 50%? Kas sellel on mingi piir?

Maamaksu järsu tõusu vältimiseks kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism on 2025. a 50% või 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. a maamaks on vähemalt 50 protsenti suurem eelmise (2024. a) maksusummast, siis suurendatakse maksusummat 50 protsenti. Arvesse ei võeta maksuvabastusi ega -soodustusi. Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suurendatakse maamaksusummat 20 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksusummani. 

Selle aasta oktoobris suri minu abikaasa. Ta pärandas mulle maja, mille ta ka ise oli pärimise teel saanud. Pärijaiks on praegu mina ja 2 poega. Kui ma end päritud majja sisse kirjutan siis.millelt hakkan maksma maamaksu, kui säilib ka praeguse elukoha sissekirjutus ridamajas. Pojad isa majja mingil juhul sisse kirjutada ei taha. Mõlemad elamised on koos maaga, kumbalt siis tuleb maamaks?

Maksuvabastuse saamiseks peavad olema täidetud neli tingimust:
isik on maa omanik või kasutaja
maa on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvikuga
maal asub hoone
maal asuvas hoones on isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht. Riigikohtu juhiste kohaselt on MaaMS § 11 lg 1  kodualuse maa maksusoodustuse saamise tingimused järgmised: 1) isik on maa omanik või maa kasutaja (MaaMS §-d 3 ja 10); 2) maa on elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik; 3) maal asub hoone; 4) maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete järgi. (3-4-1-52-13, p 40)

Seega sõltub maksuvabastus sellest, millise elukoha määrate rahvastikuregistris oma püsivaks elukohaks.

Tere, Kui ma ostan eraisikuna ühiskondlike ehitiste maa otstarbega krundi, missugused varalised ja mittevaralised kohustused sellise maa omamisega kaasnevad? Kas ma võin sellisel krundil MTÜ või OÜ-ga üritusi korraldada, enda äranägemise järgi väiksemaid renoveerimis- ja ehitustöid teha, püstitada eravalduse sildid ning keelata võõrastel krundil viibimine? Kuidas on korraldatud äsja (2024) vastuvõetud maa maksustamisseaduse alusel sellise maa maksustamine, oletades et krundi suurus on umbes 1 hektar ja maa maksustamishind umbes 3000€? Milliseid probleeme võib sellise krundiga tekkida pikemas perspektiivis ning tulevikus selle müümisel? Aitäh!

Ühiskondlike ehitiste maa on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa.  Maa ja hoonete kasutamisel tuleb sellest põhimõttest lähtuda. Kui maad ja ehitisi soovitakse kasutada muul eesmärgil, võib olla võimalik maa kasutusotstarbe muutmine. Selleks esitatakse asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele vastav taotlus.

Maamaks arvutatakse järgneva valemi alusel: Maamaksusumma = maa väärtus (eurot) × maksumäär (%) – kaitsemehhanism – maksuvabastused – maksusoodustused

kusjuures

maa väärtus=maa maksustamishind

maksumäär sõltub maa kasutusotstarbest ja selle asukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. 2024 aasta vastav tabel asub https://ncfailid.emta.ee/s/2ZdDf9TJdScAjC2

kaitsemehhanism on kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär. 2024. aastal lisatakse eelmise aasta maamaksusummale, mis on ilma soodustusteta ja vabastusteta, kaitsemehhanism – 10% või 5 eurot 

maksuvabastused on maapõhised (näiteks looduskaitseala) ning sätestatud maamaksuseaduse §-s 4 avaneb uues vahekaardis.

Maksusoodustused on isikupõhised (näiteks koduomaniku soodustus) ning sätestatud maamaksuseaduse §-s 11 avaneb uues vahekaardis.