Kiirelt kätte

nn. Haagi 1973 ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium

Taotluse näidis - tunnustamine Haagi konventisooni alusel

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis.

Legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust.

Avaliku dokumendi kasutamiseks välismaal on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas apostilliga kinnitada, legaliseerida või kehtib Eesti ja välisriigi vahel õigusabileping, sõltuvalt sellest, millises välisriigis seda kasutada tahetakse. On kolm võimalust: 

Dokumendi legaliseerimiseks tuleb esitada Välisministeeriumi konsulaarosakonnale isiklikult või posti teel kirjalik taotlus koos legaliseeritava dokumendiga ja tasuda riigilõiv 30 eurot dokumendi kohta.

Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.

Justiitsministeerium

Dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamisega kinnitatakse, et ärakiri vastab algsele dokumendile. Dokumendi ärakirja kinnitamisel tuvastatakse, kas dokument on originaal, algärakiri, kinnitatud või kinnitamata ärakiri, ning ärakirja õigsuse kinnitaja viitab sellele asjaolule kinnitusmärkes.

Avalikku dokumenti ei legaliseerita kui:

Notar kinnitab allkirja õigsust siis, kui allkiri on antud notari juuresolekul või kui allkiri on omaks võetud notari juuresolekul, mille kinnitamiseks on allkirja andja notari juuresolekul vastava märkuse omakäeliselt allkirjastanud. Allkirja õigsuse kinnitamiseks teeb notar notariaalmärke.

Vajaduse korral (kui välisriik nõuab) tuleb lisada legaliseeritud dokumendile tõlge.

Dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgib eesti keelest võõrkeelde üksnes vandetõlk. Välisministeerium tõlketeenust ei osuta.

Dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise pädevus on notaritel, aga ka vandetõlkidel ja valla- ning linnasekretäridel. Need isikud võivad kinnitada ükskõik mis dokumendi ärakirja õigsust. Vandetõlk kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.

Dokumendi apostilliga kinnitamiseks tuleb notarile esitada isiklikult või posti teel kirjalik taotlus ja apostillimist vajav dokument. Notar väljastab apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates.

Apostilliga kinnitamise õigus on Eestis notaritel. Notar ei või apostilliga kinnitada enda tõestatud või kinnitatud dokumenti, kuid seda saab teha teine notar.

Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud.

Esmalt tuleks kontrollida, kas dokumendi tunnustamiseks välisriigis on vaja dokument kinnitada apostilliga. Apostilliga kinnitatud dokumente saab kasutada riikides, kes on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga.

Vandetõlk osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust. Vandetõlgi tõlkega võtab vandetõlk vastutuse tõlke õigsuse eest. Kõiki dokumente, mille tõlge peab välisriigi või Eesti õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid

Avalik ehk ametlik dokument on ametiasutuse või ametiisiku väljaantud dokument. Avalik dokument on :