Milliseid dokumente ei saa kinnitada apostilliga?

Apostillimisele ei kuulu:

1. avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu.

Õigusabilepingud leiate järgmiste Riigiteataja linkide kaudu:
Leedu, Läti 
Venemaa 
Ukraina 
Poola 

2. mis on väljastatud riigis, mis kohaldab Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooni. Hetkel kohaldavad konventsiooni peale Eesti veel Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja Läti. Seega nendesse riikidesse esitatavaid ja sealt saabuvaid avalikke dokumente ei apostillita. Link konventsioonile: https://www.riigiteataja.ee/akt/206082013002

3. mida soovitakse kasutada riigis, kes ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga. Sellisel juhul tuleb dokument legaliseerida (vaata lähemalt Välisministeeriumi veebilehelt, link https://www.vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/konsulaarinfo-ja-teenused/dokumendi-legaliseerimine 

4. mis on hõlmatud 2012. aasta juulis jõustunud Eesti ja Soome vahelise rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppega. Sellest tulenevalt ei nõuta enam perekonnaseisuandmete (ja Soome puhul kiriku liikmeregistri) väljavõtete apostillimist. Sellisteks inglise keeles väljastatavateks väljavõteteks on sünni-, surma-, abielu-, abielulahutuse tõendi, abieluvõime-, nimemuutuse tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtted.  Alates 1. jaanuarist 2018 väljastavad nimetatud väljavõtteid kõik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse üksused.

5. mis on väljastatud perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise Viini konventsiooni alusel, mille järgi aktsepteeritakse perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid ilma apostillita. Konventsiooniga on peale Eesti ühinenud veel Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Šveits ja Türgi. Link konventsioonile: https://www.riigiteataja.ee/akt/202052012001

6.  mille on väljastanud diplomaatiline või konsulaaresindaja

7. mis on väljastatud Euroopa Liidu Nõukogu määruste alusel, sh

  • EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) alusel;
  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel;
  • Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 (nn Euroopa pärimismäärus; käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) alusel;
  • Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) alusel;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Määrus kohaldub alates 16.02.2019 ja selle alusel ei pea apostillima teise EL-i liikmesriiki esitatavad dokumente, mille eesmärk on tõendada määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud asjaolusid (sünd, elusolek, surm, nimi, abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis, abielulahutus, abielu kehtetuks tunnistamine, registreeritud kooselu, vanemlus, lapsendamine, alaline asukoht ja/või elukoht, kodakondsus, karistusregistrikande puudumine). Kui kodanik sellele vaatamata soovib ülalnimetatud dokumendi apostilliga kinnitamist, on tal õigus seda taotleda.

Samuti ei kuulu apostillimisele

  • kaubandus- või tollimenetlusega vahetult seotud haldusdokument;
  • rikutud dokument (kulunud, kortsunud, parandatud, veega rikutud dokument, dokument, millel on kaaned liimist lahti vms);
  • originaaldokument, millel puudub allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus (nt Eestis 1941–1992 välja antud perekonnaseisu tunnistused); dokumendi omanikul on võimalik taotleda dokumendi välja andnud asutusest uus dokument või tõendada asjaolu rahvastikuregistri kinnitatud väljatrükiga.

NB! Notar ei või apostillida enda tõestatud või kinnitatud dokumenti, kuid seda saab teha teine notar (sh teine samas büroos töötav notar).

Kontrollitud: