Kas lisada apostillitud dokumendile ka tõlge?

Tuleb arvestada, et ühe riigi dokumendi teises riigis kasutamiseks võib olla peale apostillimise nõude ka lisatingimusi. Igas riigis kehtivad omad reeglid näiteks keelte kasutamise suhtes. Kui Eestis kinnitatakse siin väljaantud eestikeelne dokument apostilliga, siis on see küll näiteks Türgi asutustele tõenduseks dokumendi ehtsuse kohta, kuid ilmselt sellest ei piisa – vaja läheb ka dokumendi tõlget.

Seepärast tuleks üldjuhul apostillitud dokumendile lisada ka kinnitatud tõlge vastava välisriigi poolt aktsepteeritud keelde. 

Dokumendi tõlkimiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole.

Kui teise Euroopa Liidu liikmesriiki soovitakse esitada perekonnaseisu, perekonnasündmust või kodakondsust tõendavat dokumenti, elusoleku tõendit, alalise elu- või asukoha tõendit või karistusregistri väljatrükki, ei ole dokumendi tõlkimine vajalik, kui see on koostatud sellises keeles, mida dokumendi sihtriigis aktsepteeritakse ametliku keelena. Samuti ei ole dokumenti vaja tõlkida, kui selle kohta on välja antud Euroopa Liidu standardvorm vastavalt määrusele 2016/1191. Standardvorme väljastatakse selles Euroopa Liidu riigis, kus on välja antud perekonnaseisu või perekonnasündmust tõendav dokument, elusoleku tõend või karistusregistri väljatrükk.

Eestis väljastavad perekonnaseisu, perekonnasündmust või kodakondsust tõendavat dokumendi ja elusoleku tõendi kohta Euroopa Liidu standardvorme maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikud koos vajaliku dokumendiga. Karistusregistri väljatrükkide puhul väljastab standardvormi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).