Kiirelt kätte

Erieestkoste määratakse lapsele tehinguteks, milleks on vaja kohtu nõusolekut ja vanem ei saa seda eestkostjana teha, näiteks lapsele kuuluva kinnisvara tehingu tegemine selliselt, et lapse eestkostja soovib võõrandada lapsele kuuluva vara iseendale.

Makseettepanekus küsitakse võlgnikult, kas ta tunnistab nõuet või mitte ja antakse võimalus nõue tasuda või nõudele vastuväide esitada. Vastuväite vormi leiate siit.

Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Sellega on võimalik varem valitud varasuhe asendada mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega või leppida kokku, kummale abikaasale kuuluvad üksikud esemed ja õigused.

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.

Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte rahvastikuregistri andmetest.

Kui kaks füüsilist isikut elavad koos, kuid ei ole abielus, siis ei kohaldu nendevahelistele suhetele perekonnaseaduses toodud abielulistele suhetele kohalduvad sätted.

Abiellumiseks tuleb notarile esitada abiellumisavaldus.

Abielu sõlmimisel valib isik kas uue perekonnanime või säilitab vana perekonnanime. Uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine, milleks on ühe abikaasa enne abielu kantud nimi. Samuti võib uus perekonnanimi koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ning sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas

1. maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
2. hagiavaldus (elatishagi).

Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus siis, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, tuleb pöörduda kohtusse. Kohus mõistab lahutatud abikaasalt teise (õigustatud) abikaasa nõudel välja elatise.

Elatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Eestkostetava nõusolek vajalik ei ole.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kui kokkuleppeliselt ei ole lapse ülalpidamist vanemate vahel võimalik lahendada:

Teatud juhtudel peab ülalpidamist andma lapse vanavanem. Nt  kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja (vanem/eestkostja) või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni,

Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse.