Otsustusõiguse ühele vanemale andmine
Tere! Meil tekkis elukaaslasega ühine tüli tobeda asja üle mis puudutab meie ühise lapse tervist. Lapsel tekkis mitu järjestikkust haigestumist mis viimaks lõppes lapse perearsti hinnagul võimaliku kopsupõletikuga. Lapse ema ei ole nõus et me lapsele kospu röntgeni teeme ja võitleb sellele viimase piirini vastu ja on valmis kohtuni väja minema et mitte mingil juhul seda röntgenit teha ei tohi. Kuna meil mõlemal on võrdne õigus seda otsustada, siis on tobe olukord see et mina olen nõus aga tema ei ole. Kuidas saab tema sõna selles osas peale jääda kui arst on seda pilti meilt nõudnud tema otsustab et ei tohi teha ja mina pean olema see mures lapse vanem kes peab mõtlema kas laps saab nüüd haiguse väljaravitud või mitte. Ema argumendid on et laps on 2 aastane ja liiga väike et röntgen on ohtlik samas arst pole seda kuidagi lapse vanusega vastunäidustanud. Perearst õnneks tuli vastu ja määras antibiootikumid selle põhjal mis info tal oli, aga ootab jätkuvalt röntgen pilti mida ma ilma ema nõusolekuta tegema minna ei saa. Asja raskedav asjaolu on ka see et ema on 9. kuud rase. Vabanand et siin on kindlasti mingi osa emmotsionaalset teksti mida poleks vaja aga proovisin olukorda kirjeldada nii nagu see hetkel on. Selliste asjadega on alati kiire ja ei tohiks üldse kahe lapsevanema vahel vaidlust olla, aga seekord pean paraku nõu küsima mis on seaduslikud tagamaad lapse tervise kvaliteedi tagamise osas. Aitäh nõuande eest!
Kui vanematel on ühine hooldusõigus (otsustavad lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt) ent esile kerkib üks olukorrd, kus vanemad on eri meelt ning ühe vanema seisukoht ei ole lapse huvidega kooskõlas, saab teine vanem kohtus taotleda talle selles küsimuses otsustusõiguse andmist. Muus osas jääb ühine hooldusõigus kehtima, vaid selles ühes küsimuses ja üheks korraks kaotab lapse huvide vastaselt toimiv vanem õiguse otsustada. Kirjelduse kohaselt on suur tõenäosus otsustusõiguse saamiseks, kuna ohus võib olla lapse tervis. Siiski soovitan enne kohtusse pöördumist rääkida probleemist kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga. Ehk õnnestub lastekaitsetöötaja kaasabil emale siiski vajadust meditsiiniteenuse saamiseks selgitada ja teda mõistma panna, et tema tegevus võib astada lapse ohtu, mida ta ju tõenäoliselt ei soovi.