Tere Mul on poeg, kelle bioloogiline isa kasvatuses ei osale, kokku puutuvad harva (vanavanemate kaudu) ja elatist ei maksa. Sellega pole probleemi, mina ise pole ka palunud. Aga küsimus tekib nüüd sellega, et ametlikult on hooldusõigus ühine, mis tähendab, et igapäevastes küsimustes nagu koolivalik, sissekirjutiste tegemine ja reisimine peaks kõik toimuma teise vanema nõusolekul. Kas ja kuidas on sellises olukorras võimalik hooldusõigus kanda vaid minule üle või potentsiaalselt minu elukaaslasel laps ametlikult lapsendada? See muudaks ka kindlasti perekonnanime vahetamise lihtsamaks, kui kunagi peaksime abielluma. Ilmselt loodakski kõik protseduurid korraga ära teha. Lapse isaga pole sellest veel juttu teinud, sest enne tahan uurida, kas see oleks üldse võimalik. Usun, et ta oleks nõus sellise korraldusega, sest kohtumist ma keelama ei hakka, ei temal ega vanavanematel.

Muudatusi hooldusõiguses teeb kohus. Kui Te mõlemad soovite, et lapse hooldusõigus kuulub vaid lapse emale, tuleb emal teha kohtusse avaldus ja isa annab oma seisukoha, milles väljendab, et ei soovi lapse hooldusõigust teostada ja ei vaidle ema avaldusele vastu. Kui kohus leiab, et selline ümberkorraldus on lapse huvides, teeb ta ka vastava lahendi.

Lapsendamise korral on vajalik lapse mõlema vanema nõusolek. Kui Teie elukaaslane seda soovib ja lapse isa vastu ei vaidle, tuleb lapsendamise menetluse alustamiseks pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Kogu vajaliku ettevalmistuse teeb SKA, lapsendamise otsustab viimaks siiski lapse huve silmas pidades kohus. Lapsendamisest saab rohkem lugeda SKA veebilehel. Samas on leitavad ka vajalikud kontaktid. 

Tere Mul on 2 küsimust. Esiteks. Olen beebiootel ja kolimas oma elukaaslasega teise linna (90km praegusest elukohast) .Eelmisest kooselust on mul 2 alaealist last, kes loomulikult kolivad koos meiega, aga nende bioloogiline isa takistab laste kolimist, st ei anna nõusolekut laste aadressi muutmiseks ja uude kohta sisse kirjutamiseks, mida on vaja lasteaia ja kooli jaoks. Ta on registreeritud Soome aadressile, aga reaalselt elab ja töötab Eestis. Kuidas toimida? Teine küsimus: Laste isast veel taustaks niipalju, et ta on registreeritud Soome aadressile ja on elatisvõlgnik. St, et ta hoiab teadlikult eemale elatise maksmisest oma kahele lapsele. Kohtu kaudu on elatis kindlaks määratud ja võlg samuti täitmisele suunatud. Kuigi hetkel elame reaalselt ühes linnas, siis ei ole võimalik ka läbi kohtutäituri tema käest elatise maksmist nõuda, sest ma peaksin pöörduma Soome poole. Aga teda Soome aadressilt ei leita. Kuidas peaksin toimima?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus ja isa takistab põhjendamatult lapsega seonduva küsimuse üle otsustamist ent muus osas on ühise hooldusõiguse teostamine võimalik, saab pöörduda kohtusse, et nõuda endale otsustusõigust lapse elukoha muutmisel konkreetsesse kohta. Selline õigus on ühekordne ja ei mõjuta edaspidi hooldusõiguse kuuluvust. 

Elatise kohtulahendit ei pea Te tingimata sundtäitma Soome kohtutäituri vahendusel. Teil on võimalik pöörduda Eesti kohtutäituri poole kui võlgnik elab Eestis, tal on siin sissetulek või tal on siin vara.

Tere. Lahutasin lapse isast kui olin neljandat kuud rase ja kolisin Ameerikast Eestisse tagasi. Lahutusdokumenti sai kirja, et laps asub elama Eestisse emaga ja et isa on sellega nõus. Isa omab hooldusõigust ka Eestis, kuigi ta siin ei ela ega lapse igapäevaelus ei osale. Elatist lapse eest ei maksa ehk kõik kulud on minu kanda. Sooviks lapsega hakata käima reisidel, aga info järgi peaksin igaks reisiks isalt saama nõusoleku, et ta lubab. Mida ma tegema pean, et mul sellist nõusolekut vaja ei oleks? Tihtilugu vastavalt riigile peab see ka notariseeritud olema, ehk ta peab seda Ameerikast mulle paberkujul saatma hakkama. Kuna ta lapse elus igapäevaselt ei osale, tundub kummaline, et iga kord kui tahan lapsega koos nädalaks puhkama sõita, pean temalt nõusoleku saama. Mis samme ma teha saaks, et mul sellist tegevust ei oleks vaja teha? Kas ta peab hooldusõigusest loobuma või on teisi võimalusi veel?

Ühise hooldusõiguse lõpetamise teel on küll võimalik nõusoleku saamise kohustusest vabaneda, ent see ei ole päris asjakohane meede. Nõusolekut saab anda ka igakordseks reisimiseks. Antud olukorras soovitan paluda isal vormistada notariaalselt nõusolek lapse igakordseks reisimiseks mistahes riikidesse kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nii säilitate ühise hooldusõiguse, ent väldite ka probleeme, mis reisides võivad tekkida.

Sooviksin nõu küsimuses, kas elatisvõlgnik, kes pole 13 aastat tasunud elatist, kelle juurde on asunud laps nüüd elama , kellel ei ole sissetulekut (puudub töökoht), kelle ainsaks tuluallikaks 300 eurot kuus (üürib välja majaosa, mille kasutusluba tal on) saab nõuda lapse nimel elatist kuigi tal puudub hooldusõigus (esimene kohtuaste on määranud täishooldusõiguse sellele isale aga esitatud on määruskaebus) kuigi tal endal puuduvad rahalised vahendid lapse ülalpidamiseks ja kellel puudub hooldusõigus saab nõuda lapsele elatist ?

Kuni laps on alaealine, esindab last hooldusõiguslik vanem, kes saab lapse esindajana lapse nimel ka elatisnõudega kohtusse pöörduda. Lapse esindamise õigus sõltub otseselt hooldusõigusest. Kui hooldusõigus puudub täielikult, puudub ka õigus lapse esindamiseks.

Kui laps saab täiskasvanuks, lõpeb vanemate hooldusõigus ja ka esindab laps ennast ise, sealhulgas saab ka ise elatisnõudega kohtusse pöörduda.

Tere. Mure selline Kasvatan üksinda 6a last.Lapse ema suri 2018a. Alustasin kooselu teise naisega 2018a ,elasime koos kuni 11.2023.Nyyd antud isik rààgib et temal on mingid òigused lapse kohta asju otsustada. Kas antud isikul on òigus lapsega suhelda ja saab ta kohtu kaudu nòuda mingid suhtlemiskorda,ei ole ta paberite jàrgi mààratud mingiks lapsevanemaks. Lihtsalt elasime koos aastaid ja laps teab teda kui enda emana.

Õigus lapsesse puutuvat otsustada, last esindada ja lapse huvide ja õiguste eest seista on hooldusõigus. Hooldusõigus on mõlemal lapse vanemal, kes on lapse sünniakti kantud. Selline õigus tekib ka lapsendamisel või juhul, kui lapsele on määratud eestkostja. Muudel juhtudel ja teistel isikutel sellist õigust ei ole.

Tere! Me oleme oma naisega lahus, kuid ametlikult kunagi ei olnud abielus. Meil on olemas 2a. laps. Naine tahab eraldi elada nii, et laps jääb temale. Mulle ta lubab lapsega kokku saada kuid keelab lapse minu enda koju jätta. Mina tahan lapsega elada võrdseks, et pool ajast igas kuus ta on minu juures elab. Laps on registreeritud minu korteris. Ema ähvardab, et ta politseiga tuleb ja võttab lapse ära kui ma jään enda koju temaga. Mis ma selles olukorras pean tegema ning kuidas õigesti kohtusse pöörduda selle probleemiga? Ning teine probleem, et naine andis lapsele enda perekonnanimi. Mina olin too ajal sellega nõus kuid nüüd sain aru, et tegin suur vea. Proovisin naisega rääkida, et ta nõustuks tagasi registreeda laplesele minu(isa) perekonnanimi aga naine keeldus. Kas seda saab kudagi lahendada? Lugupidamisega

Kui soovite lapsega suhelda rohkem, kui lapse ema võimaldab ja suhtluse piiramiseks puudub igasugune alus, saate esitada avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks kohtusse. Kohus suunab vanemad esmalt perelepitusse, kus saab kokku leppida lapsega suhtlemise korras. Kui kokkulepet ei savutata, määrab suhtluskorra kohus, lähtudes lapse parimatest huvidest.

Lapse nimevahetuse küsimus on küsimus hooldusõigusest. Lapse perekonnanimi on hooldusõiguslike vanemate üksmeeles tehtav otsus. Kui üks vanematest soovib algselt kokku lepitud nime muuta ja selleks on olemas lapse huvid ning teine vanem keeldub põhjusetult nõusolekut andmast, saab ka otsustusõiguse andmist ühele vanemale lapse nime muutmiseks taotleda kohtus.

Tere ,kuidas saada pankas märge,et lapseisa kes elatis maksab ,tal küll õigused olemas , aga pangas laspe kontolt ei liiguta omakasueesmärgil lapsele kogutavat raha . Tänan

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, on neil õigus ka lapse vara eest hoolitsemisele. Ma ei näe muud võimalust takistada isal lapse rehe oma huvides kasutada, kui teha kohtule avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse varahooldusõiguse osas küsimustes, mis puudutavad lapsele kuuluvate pangakontode kasutamist ja selle Teile üle andmiseks. Põhjuseks on hooldusõiguse selles osas kutitarvitamine, mida saab tõendada pangakonto väljavõttega, kust on näha lapse raha kandmine isa kntole ja tagasi mittemaksmine.

Tere, Millise avaldusvormi pean täitma ja kuhu esitama, et paluda järgmist: Taodelda lapse ainu/ enamhooldus õigust. Paluda lapse isal tasuda edaspidi ametlikult alimendid, mis on seaduslikult ette nàhtud. Taodelda luba, asuda lapsega elama Norra riiki. on 1 laps, kes on 4- aastane. Lahus oleme olnud aasta.(lapse isa juurest ära kolisin 2 aastat tagasi) abielus ei ole. Lapse isa andmed on Lapse sünnitunnistusel. Lapse isa on vaimselt (kohati ka füüsiliselt ) vägivaldne minu suhtes (eriti, kui on alkoholijoobes). Politsei fikseerinud ei ole. On tõestus videotel (raseduse ajal ja lapse esimesel eluaastal) ja kirjavahetus lapse isa õega, kellel palusin keegi lapse isale järgi saata ( sest ei julgenud politseid kutsuda) Lapsega seni pole füüsilist vägivalda täheldanud, kuid esineb vaimne manipulatsioon. Üritades ise selle hinnangu andmise juures, jàäda võimalikult objektiivseks. Lapse ja isa vaheline suhe on positiivne. Isa kàib lapsega kohtumas hetkel üle nädala, kuid kipub ka siis kohale tulema, kui ei ole tema kord. Samuti, kipub ta minu ja lapse elamisse, ning mul on raske jaada enda seatud piiridele kindlaks (lapse ees palumine kas voib diivanil oobida, tahab “aidata” kolimisega jms, mida hiljem ette heidab) sellele lisandub taaskord vaimne manipulatsioon- kas ma toesti tahan koigi elud ara rikkuda. Laps on tüdruklaps, seega leian, et on oluline, et ta seda mustrit(mille meie lapse isaga molemad oma vanematelt üles korjasime) enam ei kordaks. Et tal tuleks täisväärtuslik lapsepõlv, murevaba teismeiga ja mõistlik täiskasvanuks olemine. See on minu, kui oma tütrekese ema kohustus. Soovin oma eluga edasi liikuda ja teha kõik õigesti. Seaduse silmis. Soovin rahu enda ja oma lapse ellu. Soovin, et lapse isa samuti leiaks hingerahu ja et ma ei oleks talle seaduslikult enam midagi “võlgu”. Aga ma olen seda seni, kuni ka pole teemasse seaduslikke korrektuure palunud sisse tuua. Omavahel me kokkuleppele ei jõua ja iga korraga läheb olukord vaid hullemaks. Rahuneb olukord vaid juhul, kui taganen oma piiridest ja annan järgi tema soovidele. See aga teeb mind ärevaks, ja kurnab. ja kurnab ka tegelikult last. Enamuse ajast oleme temaga kahekesi- Elame Hiiumaal, laps käib lasteaias Hiiumaal, tema sõbrad ja vanavanemad(ka isapoolsed, kellega ma ise ei lävi, vaimse kurnava faktori tõttu, kuid kuhu ma ei ole siiani keelanud lapse isal last viia) töökoht minul tallinnas- kodukontori hùvega. Lapse isa elab Tallinnas. Enne elasime Tallinnas. Kuna majanduslik koorem pere ees oli minu õlul, ei jaksanud enam . Ja samuti ei jaksanud enam iga nädalavahetus wcsse luku taha peitu, voi sõbranna juurde põgeneda, sest mees oli jälle täis kui tinavile, ja väänas käsi. Palun abi. Infokillukestki ootama jäädes, 

Lapse isa käitumise osas soovitan pöörduda lastekaitsetöötaja poole, kes ehk kutsub kokku vanemate ümarlaua, kus selgitatakse lapsevanemate kohustust seada lapse huvid enda mistahes soovidest ja õigustest kõrgemale, aidatakse mõista, mis on lapse parimad huvid ja kuidas toimida paarisuhte lõppemisel ühiselt edasi vanematena. Kui lastekaitsetöötaja Teid aidata ei saa, saate pöörduda ühiselt Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusele ja kui läheb hästi, saate seal sõlmida lapse parimatest huvidest lähtuva vanemluskokkuleppe. Kohtusse saab hooldusõiguse osalise või täieliku üleandmise avalduse esitada, ent ka kohus lähtub lapse parimatest huvidest ja on üldjuhul seisukohal, et ühine hooldusõigus tuleks säilitada võimalikult suures ulatuses. Kohtusse pöördumiseks ei ole avalduse vormi saadaval. Kui olete kindlalt otsustanud ühise hooldusõiguse osaliselt või täielikult lõpetada, soovitan asjaolude analüüsimiseks, tulemuslikuse prognoosimiseks ja avalduse koostamiseks pöörduda individuaalsle õigusnõustamisele.

Elatise (alimentide) välja mõistmiseks saate esitada avalduse kohtusse. Selleks on kohtute veebilehel saadaval vastav vorm https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/hagiavaldus_lapsele_elatise_valjamoistmiseks_2022_0.docx Seadusjärgse elatise suuruse arvutamiseks soovitan kasutada elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/

Tere Mul nüüd ametlikult kolm last, kes elavad minu juures. Lastekaitse eraldas lapsed ema juurest, viis nad turvakodusse ja hakati isa otsima. Laste ema teadis väga hästi , et olen laste isa. teadis mu kontakte, aga keeldus lastekaitse spetsialistidele seda andmast. Probleem oli selles, et ema keeldus omal ajal sünnitunnistusele minu kui isa nime märkimast. ja nii kõigil kolme lapsele. seega mul ei olnud mingeid õigusi, ega kohustusi. see oli laste ema soov ja mina ei saanud seda kuidagi mõjutada. Ta ütles, et tegi seda sellepärast et mu elu oleks lihtsmam ja probleemide vaba? Nüüd kus laste ema Margot tunnistas Pärnu Linnavalitsuses, et ma olen laste isa, siis tekkis mul teine küsimus. Laste ema keeldus tunnistajate juuresolekul, et lastel oleks minu pere nimi. küsingi, kas mul tasub kohtusse pöörduda lapse ema vastu, kuna ma soovin oma kolmele alaealisele lapsele anda enda pere nime? 

Põlvnemise tuvastamiseks tuleb esitada kohtule avaldus, milles tuleb põhjendada, miks on tõenäoline, et lapsed põlvnevad Teist. Seepeale võib kohus määrata DNA ekspertiisi ja ekspertiisi tulemuste alusel teha lahendi, millega tuvastab laste põlvnemise Teist. Seepeale tekivad Teil laste suhtes kõik vanema õigused ja kohustused. Lapse nime üle otsustavad ühist hooldusõigust omavad vanemad ühiselt. Kui aga laste ema hooldusõigus osaliselt või täielikult lõpetatakse või peatatakse või talt hooldusõigus hoopis ära võetakse, saate lastesse puudutavaid küsimusi lahendada üksinda.

Tere! Meil tekkis elukaaslasega ühine tüli tobeda asja üle mis puudutab meie ühise lapse tervist. Lapsel tekkis mitu järjestikkust haigestumist mis viimaks lõppes lapse perearsti hinnagul võimaliku kopsupõletikuga. Lapse ema ei ole nõus et me lapsele kospu röntgeni teeme ja võitleb sellele viimase piirini vastu ja on valmis kohtuni väja minema et mitte mingil juhul seda röntgenit teha ei tohi. Kuna meil mõlemal on võrdne õigus seda otsustada, siis on tobe olukord see et mina olen nõus aga tema ei ole. Kuidas saab tema sõna selles osas peale jääda kui arst on seda pilti meilt nõudnud tema otsustab et ei tohi teha ja mina pean olema see mures lapse vanem kes peab mõtlema kas laps saab nüüd haiguse väljaravitud või mitte. Ema argumendid on et laps on 2 aastane ja liiga väike et röntgen on ohtlik samas arst pole seda kuidagi lapse vanusega vastunäidustanud. Perearst õnneks tuli vastu ja määras antibiootikumid selle põhjal mis info tal oli, aga ootab jätkuvalt röntgen pilti mida ma ilma ema nõusolekuta tegema minna ei saa. Asja raskedav asjaolu on ka see et ema on 9. kuud rase. Vabanand et siin on kindlasti mingi osa emmotsionaalset teksti mida poleks vaja aga proovisin olukorda kirjeldada nii nagu see hetkel on. Selliste asjadega on alati kiire ja ei tohiks üldse kahe lapsevanema vahel vaidlust olla, aga seekord pean paraku nõu küsima mis on seaduslikud tagamaad lapse tervise kvaliteedi tagamise osas. Aitäh nõuande eest!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus (otsustavad lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt) ent esile kerkib üks olukorrd, kus vanemad on eri meelt ning ühe vanema seisukoht ei ole lapse huvidega kooskõlas, saab teine vanem kohtus taotleda talle selles küsimuses otsustusõiguse andmist. Muus osas jääb ühine hooldusõigus kehtima, vaid selles ühes küsimuses ja üheks korraks kaotab lapse huvide vastaselt toimiv vanem õiguse otsustada. Kirjelduse kohaselt on suur tõenäosus otsustusõiguse saamiseks, kuna ohus võib olla lapse tervis. Siiski soovitan enne kohtusse pöördumist rääkida probleemist kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga. Ehk õnnestub lastekaitsetöötaja kaasabil emale siiski vajadust meditsiiniteenuse saamiseks selgitada ja teda mõistma panna, et tema tegevus võib astada lapse ohtu, mida ta ju tõenäoliselt ei soovi.