Tere. Kas on võimalus ära vahetada lapsele(1,5a.) perekonnanimi ilma isa nõusolekuta? Soovin anda enda eesti perekonnanimi.
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb lapsesse puutuvaid küsimusi, sealhulgas seda, millist perekonnanime laps kannab, otsustada ühiselt ja üksmeeles. Ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta lapse perekonnanime muutmine võimalik ei ole.
Tere! Olukorrakirjeldus: Olen 20ndates naine, alla 0 kuuse lapse Ema, ning saan kuus miinimum emapalka + lapsetoetust (80€). Lapse isa on lahutatud ning enne noorimat (minu) last on varasemast abielust 2 alaealist ning 1 täiskasvanud (19) laps. Mul on huvi, et milline on isa rahalised ja hooldusega seotud (lapsele järelvalve tagamine) kohustused, kui lapse isa elaks koos eelmiste lastega ning mina koos 7. kuuse lapsega kahekesi. Olemas on küll kalkulaator, ent sellisel kärgpere viisil elatisraha arvutamist seal vist pole võimalik teha. Seda enam, kui peaks minema arvesse see, kelle juures lapse Isa igapäevaselt elab jne. 1) Kui lapse Isa elab koos abielust sündinud lastega, siis kas elatisraha nõue on tal vaid seoses alla 0a beebi ja imiku Ema osas? 2) Kas kuidagi on võimalik taotleda tingimust, et lapse Isa on kohustatud 0a lapse igapäevaellu (järelvalve tagamine) panustama teiste alaealiste lastega võrdselt? 3) Ning millist rolli üleüldse mängib lastele järelvalve jms osas asjaolu, kelle juures lapse Isa elab? Nt kui lapse Isa elab koos kahe alaealise lapsega, siis kas neile pühendatud aeg (koos elades) on kahe lapse peale ühine VÕI tekitatakse ajajaotus vms siiski 3 alaealise lapse vahel? Sellised küsimused siis... Vastust oodates
Vanema rahaliste kohustustega on lihtsam. Perekonnaseadusest tulenevalt on vanem kohustatud pidama oma alaealisi lapsi üleval võrdväärselt. Lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem (Teie) asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last. Kohustus on olemas vaatamata sellele kas ülalpidamist andma kohustatud isik elab koos või eraldi ülalpidamist saama õigustatud isikust. Koos elades saab ta anda ülalpidamist vahetult, eraldi elades tuleb üldjuhul ülalpidamist anda raha perioodiliste maksetena.
Laste eest reaalselt hoolitsemisega on aga keerulisem. Vanemat ei ole võimalik sundida laste eest hoolt kandma kui ta ise seda ei soovi. Küll on võimalik tema osa lapse ülalpidamiskuludes selle võrra suurendada ja/või piirata tema õigusi lapse suhtes põhjusel, et ta neid teostada ei soovi.
Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.
Avaldus rahuldatakse, kui:
1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi ei saa vanem enam esitada kohtule lapse elukoha määramise nõuet ja kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada.
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.
Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse.
Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
NB! Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.
Avaldust ei rahuldata, kui:
