Laps elas varasemalt norras, mõlemad vanemad eestlased ning ka laps eesti kodanik. Perevägivalla tõttu tulime lapsega koos eestisse, ning oleme ühenduses ka kohaliku lastekaitsega. Oleme eestis olnud varsti juba aasta, lapsel isaga suhtlus 0 alates aprilli kuust kuna pole huvi tundnud ning ka minu viimasele meilile pole vastanud. Ka lastekaitse pole temast midagi kuulnud. Viimane suhtlus aprilli kuus oli sõnum, kus isa ütles, et tema lapsele sissekirjutust eestisse ei anna. Norra riik aga kirjutas lapse riigist välja, kuna ka nemad ei saanud isaga kontakti. Kuidas ma kohtusse pöördun, et saaksin lapse sissekirjutatud, ning ka otsuseid teha arvestades, et isaga kontakti saada pole minul võimalik.

Tere! Sellise küsimusega ei pea Te veel kohtuteed ette võtma, sest seadus näeb ette hõlpsama lahenduse. Kui laps tegelikult elab Teiega Eestis ja teisel hooldusõigusliku vanemaga kontakti ei saa või ta nõusolekut ei anna, saab esitada lapse elukoha registreerimise taotluse oma kohalikule omavalitsusele. Rahvastikuregistri seaduse § 79 lg 6 näeb ette, et teise vanema nõusoleku puudumisel võib hooldusõiguslik vanem pöörduda KOV-i poole, kes ise siis asjad korda ajab. KOV võib lapse aadressi registrisse kanda ka ilma isa nõusolekuta, kui lapse tegelik elukoht on tuvastatud ning kas isaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või isa keeldub nõusolekust ilma mõistliku põhjuseta. See tuleneb nüüd sõnaselgelt RRS § 87 lg-st 5. Niisiis pöörduge kohaliku omavalitsuse poole elukoha registreerimise teatega ja pange juurde selgitus, et kuna lapse isalt nõusolekut saada ei õnnestu tema passiivsuse tõttu, siis soovite kasutada RRS § 79 lg-s 6 viidatud lahendust.

Ent pikemas plaanis tundub, et edaspidise elukorralduse mõttes tuleb Teil siiski paika saada ühise hooldusõiguse teostamise põhimõtted või taotleda püsivate erimeelsuste korral olulistes küsimustes otsustusõiguse üleandmist ühele vanemale, st Teile, kes Te lapse eest püsivalt hoolitsete. Ühtlasi tuleks nõuda ka elatist. Kui lapse isaga kontakti saada ei õnnestu ja varasemalt on ka kogemus perevägivallaga, tuleks seda tõepoolest teha eelduslikult kohtu kaudu. Seda saate teha kas iseseisvalt www.etoimik.ee süsteemi kaudu või õigusprofessionaali vahendusel.

ämma arvates ei tohiks mina oma lapse isa Pärilikust mikrosferotsütoosist midagi teada. nii minul kui lapse isal tehti lastekliinikus vereanalüüsid. ämma arvates oleks pidanud lastearst ise kontakti võtma minu perearstiga. kuidas lastearst oleks pidanud tegema? ja kas ma ei tohiks oma lapse isa - minu jaoks elukaaslane tema Pärilikust Mikrosferotsütoosit, hemolüütilisest aneemiast midagi teada?

Üldreegel on, et lapse isa terviseandmed kuuluvad talle endale ja arst ei tohi neid teile lihtsalt seetõttu avaldada, et olete tema elukaaslane või oma lapse ema. Küll aga on teil lapse seadusliku esindajana õigus saada teavet oma lapse tervise, uuringute ja ravi kohta. Kui vereanalüüs tehti ka teile, siis teie enda tulemuste kohta tuleb teavitada teid ennast; seda ei asenda tavaliselt see, et arst võtaks ühendust teie perearstiga.

Tervishoiuteenuse osutajal on saladuse hoidmise kohustus patsiendi isiku ja terviseandmete suhtes. See tähendab, et kui lapse isalt võeti analüüs eraldi patsiendina, siis tema pärilik mikrosferotsütoos või hemolüütiline aneemia on üldjuhul tema konfidentsiaalne terviseinfo. Arst võib seda jagada vaid siis, kui selleks on seaduses selge alus või patsiendi nõusolek. Teie roll lapse emana annab teile õiguse saada teavet lapse tervise kohta. Kui lapse uuringu või diagnoosi selgitamiseks on oluline, et lapsel võib olla pärilik haigus, peab arst selgitama lapse seisundit, uuringute mõtet, võimalikke riske ja edasist tegevust. See ei tähenda automaatselt õigust saada teise täiskasvanu täielikku diagnoosi või haiguslugu. Kui analüüs tehti ka teile, siis olete teie selles osas samuti patsient ning arst peab teid teie enda tervist puudutavast olulisest teabest teavitama. Riigikohus on rõhutanud, et patsiendi teavitamine on tervishoiuteenuse osa ning patsiendisaladuse avaldamiseks peab olema patsiendi nõusolek või seadusest tulenev selge alus. Küsimusele, kas lastearst oleks pidanud ise ühendust võtma teie perearstiga: seadusest ei tulene üldreeglina, et arstil tuleb teie teavitamise asemel pöörduda just perearsti poole. Tervishoiuteenuse osutaja peab küll terviseandmed nõuetekohaselt dokumenteerima ning ravis osalevate tervishoiutöötajate vahel võib olla vajalik andmete liikumine ravi eesmärgil, kuid see ei anna alust jagada lapse isa terviseinfot teile ega vabasta arsti teid teie enda tulemustest teavitamast.

Tere oleks vaja paika panna lastega suhtluskord ja elatis. Aasta tagasi sai tehtud perelepitus, aga ema kolimise tõttu alustasime uut. Kokkuleppele ei saa ja sooviks abi kohtust.

Kui perelepitus ei ole viinud kokkuleppeni, on Teil õigus pöörduda kohtusse. Kohtult on võimalik taotleda lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist ning vajaduse korral lahendada samas menetluses ka elatise küsimus.
Kohtule esitatavas avalduses tuleb kirjeldada senist olukorda, põhjendada, miks varasem kokkulepe enam ei toimi, ning esitada konkreetne ettepanek soovitava suhtluskorra kohta (näiteks nädalavahetused, koolivaheajad, pühad ja muu suhtlemine). Elatise osas tuleb selgitada, milline on praegune olukord ja millist lahendust soovite.
Avalduse koostamiseks oleks vaja tutvuda varasema perelepituse kokkuleppe, uue perelepituse dokumentide ning muude asjakohaste asjaoludega. Nende põhjal saab hinnata Teie õiguslikku olukorda ning koostada põhjendatud kohtule esitatava avalduse.
Kui soovite esmalt tasuta või soodsamat õigusnõustamist, võite pöörduda järgmiste teenuste poole:
•    Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine (sh üliõpilaste õigusbüroo ja õigusapteegid): https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 
•    Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perelepitus 
•    Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes saab nõustada lapse huvidega seotud küsimustes ja vajadusel suunata edasi.
Kui soovite kohtusse pöörduda, võib avalduse koostada jurist või advokaat, kes saab Teid vajaduse korral esindada kogu menetluse vältel. Avokaadi või advokaadibüroo leidmiseks ning riigi õigusabi kohta teabe saamiseks võib pöörduda Eesti Advokatuuri poole: https://www.advokatuur.ee/et/advokatuurist/kontakt 

Tere. Elan oma laste isaga ühes alevis, tahan ära kolida ja lapsed uute kooli ja lasteaeda üle viia aga valla sotsiaaltöötaja ütles, et kui lapse isa avaldusele allkirja ei anna, ei tohi ma lapsi teise kooli ja lasteaeda panna, ära võin kolida aga üksinda ja lapsed pean jätma isa juurde. Meil on siiani ühine hooldusõigus.

Ühise hooldusõiguse korral on lapse elukoha, kooli ja lasteaia valik lapse elu puudutavad olulised küsimused, mis tuleb vanematel otsustada ühiselt. Perekonnaseaduse § 118 lg 1 kohaselt otsustavad ühise hooldusõigusega vanemad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Samuti tuleneb perekonnaseaduse § 120 lg-st 1, et ühise hooldusõigusega vanematel on ühine esindusõigus ning § 120 lg 2 p-st 2, et üks vanem võib last üksinda esindada üksnes juhul, kui kohus on talle selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse üle andnud.

Kui vanemad ei jõua lapse elu puudutavas olulises küsimuses kokkuleppele, ei tähenda see, et laps peab automaatselt jääma teise vanema juurde või et üks vanem ei või lastega elukohta vahetada. Sellisel juhul võib kumbki vanem pöörduda perekonnaseaduse § 119 alusel kohtusse, kes võib anda otsustusõiguse selles konkreetses küsimuses ühele vanemale.

Kohtu ülesanne on lahendada vaidlus lähtudes lapse parimatest huvidest. Selleks näeb perekonnaseaduse § 123 lg 1 ette, et kohus teeb hooldusõigust puudutavas asjas lahendi, lähtudes igakülgselt lapse huvidest, ning § 123 lg 2 kohaselt arvestab kohus muu hulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud väide, et kui lapse isa ei anna nõusolekut lapse kooli või lasteaia vahetamiseks, tuleb lapsed automaatselt isa juurde jätta. Perekonnaseadus sellist tagajärge ette ei näe. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidlus lahendada kohtus perekonnaseaduse § 119 alusel ning kohus otsustab küsimuse lapse parimatest huvidest lähtudes.
 

Tere. Kahjuks on minu peres selline mure, et mina ja mu laste isa ei jõua ühisele kokkuleppele laste kasvatamisega ja hooldsuõiguse suhtes, kuigi oleme notari juuresolekul allkirjastanud eelnevalt kokkuleppitud ja kirja pandud dokumenti, kus on selgelt kirjas, et ta on nõus, et lapsed kolivad koos minuga välisriiki elama alaliselt ja ka hooldusõigstega kõik seonduv. Kuid tänaseks on minuni jõudnud info, et laste isa plaanib minult lapsi ära võtta, kui me Eestit külastame ning nad ei naase minuga tagasi, vaid jäävadki Eestisse. Peale lahkuminekut oli lapsed alati minuga ja peamiselt kannan nende eest hoolt siiski mina, kool ja lasteaed ja lapsi puudutav on olnud alati minu kanda. Laste isa ei ole kolme aasta jooksul ka elatist maksnud ja samuti lastega suhtlus on minimaalne olnud, va juhul kui olen ise helistanud või olen lapsed Eestisse tema juurde viinud. Laste heaolu on olnud mu jaoks alati nr.1 prioriteet, kuid tänaseks tunnen, et laste isa poolsed teod ja kavatsused panevad meie laste heaolu riski alla. Ma vajan abi ja nõu, kuidas edasi toimida ja mis on minu võimalused?

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal on põhjendatud mure, et laste isa võib püüda muuta laste senist elukorraldust või takistada nende tagasipöördumist pärast Eesti külastust. Kuna tegemist on laste elukoha ja hooldusõiguse küsimusega, tuleb lähtuda eelkõige laste parimatest huvidest ning nende senise elukeskkonna stabiilsusest.
Kui vanemate vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe, mille kohaselt laste isa on andnud nõusoleku laste alaliseks elamiseks välisriigis ning reguleeritud on ka hooldusõiguse teostamise küsimused, on tegemist olulise tõendiga, mida arvestatakse võimaliku vaidluse lahendamisel. Sellest hoolimata ei välista kokkuleppe olemasolu vaidluse tekkimist, mistõttu on oluline hinnata selle täpset sisu ja õiguslikku ulatust.
Teie võimalused sõltuvad suuresti sellest, milline on kehtiv hooldusõiguse korraldus ning millises riigis asub laste harilik viibimiskoht. Kui lapsed on viimastel aastatel elanud püsivalt välisriigis, käivad seal koolis või lasteaias ning nende igapäevane elu on seotud selle riigiga, on see oluline asjaolu laste hariliku viibimiskoha tuvastamisel.
Arvestades Teie kirjeldatud riski, on soovitatav tegutseda ennetavalt.
Esiteks tuleks säilitada ja koondada kogu olemasolev tõendusmaterjal, sealhulgas notariaalne kokkulepe, laste elukohta ja haridusteed puudutavad dokumendid, tõendid laste igapäevase hooldamise kohta ning kirjavahetus või muud andmed, mis viitavad isa võimalikule kavatsusele lapsi mitte tagastada.
Teiseks on soovitatav pöörduda viivitamata perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadi poole, et hinnata:
•    notariaalse kokkuleppe õiguslikku tähendust;
•    laste hariliku viibimiskoha küsimust;
•    võimalust taotleda kohtult laste elukoha kindlaksmääramist;
•    võimalust taotleda hooldusõiguse või otsustusõiguse osalist muutmist;
•    vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Kui oht laste tagastamata jätmiseks on reaalne ja tõendatav, võib olla põhjendatud kohtusse pöördumine juba enne lastega Eestisse reisimist. Kohus võib teatud asjaoludel rakendada esialgset õiguskaitset, kui see on vajalik laste huvide kaitseks või võimaliku kahju ärahoidmiseks.
Juhul kui laste isa peaks lapsed Eestis enda juurde jätma ega tagasta neid kokkulepitud ajal, tuleb tegutseda viivitamata. Kui laste harilik viibimiskoht on välisriigis, võib selline olukord anda aluse rahvusvaheliseks lapse tagastamise menetluseks. Sellistes menetlustes hinnatakse muu hulgas seda, kus oli lapse tegelik elukoht enne vaidluse tekkimist ning kas lapse kinnipidamiseks oli teise hooldusõigusliku vanema nõusolek.
Asjaolu, et laste isa ei ole pikema aja jooksul elatist maksnud või on lastega vähe suhelnud, ei lõpeta automaatselt tema vanemlikke õigusi. Küll aga võivad need asjaolud omada tähendust kohtu hinnangus, kui analüüsitakse vanemate senist panust laste kasvatamisse ning seda, milline lahendus vastab kõige paremini laste huvidele.
Kokkuvõttes on Teil õigus nõuda, et laste elukohta ja hooldusõigust puudutavaid kokkuleppeid austataks ning vajadusel kasutada oma õiguste kaitseks kohtulikke õiguskaitsevahendeid. Arvestades võimalikku riski, et laste isa võib takistada laste tagasipöördumist, on mõistlik enne Eestisse reisimist saada individuaalset õigusnõu ning hinnata ennetavate kohtulike meetmete vajadust.
Õigusabi saamiseks on võimalik pöörduda Eesti Advokatuuri advokaadiotsingu kaudu advokaadi poole või taotleda vajaduse korral riigi õigusabi. 
Lisateavet leiab järgmistelt veebilehtedelt: 
Eesti Advokatuur - https://www.advokatuur.ee/ 
Riigi õigusabi - https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi
 

Tere. Sain teada,et mul hakkab eksabikaasaga lähitulevikus lapse hooldusõiguse üle vaidlus. Soovin abi,et ennast valmis panna selleks.

Tere!

Selle lehekülje kaudu Te paraku esindamiseks abi ei saa, st kui soovite kohtus esindamist, tuleks selleks pöörduda perekonnaõigusega tegeleva õigusspetsialisti poole. Pöördumine on ka liig lakooniline selleks, et anda täpsemaid juhiseid. Vahest olulisema põhimõttena osundan siiski, et kui lapse hooldusõiguse üle tekib vaidlus, lähtub kohus eelkõige lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kumb vanem “võidab”. Ennast tasub valmis panna nii, et kogute rahulikult kokku lapse igapäevaelu puudutava selge info, hoiate suhtluse teise vanemaga asjalikuna ja väldite käitumist, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. 

Minul selline mure, et mul on 2 last (4a ja 2a). Laste isa ei ela meiega kuna keeras jama kokku ning on kaelani võlgades. Leidsin ka pilte lastest veebilehtedelt kus annetusi küsis. Lisaks on ka minule rahaliselt võlgu. Laste igapäeva elus ei ole osalenud pooleteist aasta jooksul. Toetanud on ühe lapse lasteaia kohatasu maksmisega (viimasel ajal tihti hilineb või jätnud maksmata). Ning telefoni arve tasumisega (2 numbrit, seadmed, kindulustus kokku 75€). Kui ma nüüd teen avalduse, ainuhooldusõiguse saamiseks, siis kui suur võimalus on, et ma selle ka saan? Lapsed eelmisel suvel viibisid isa juures kuna tahtis lapsi ja mina pidin tööl olema. Lapsed said sellel päeval päiksepiste ning vanim ütles, et jõid vihmavett, sest issi ei andnud juua. Viimane kord kui külas käisime palusin väiksemat magama suunata seni kui ise pesemas käin. Väiksem laps manustas koerale mõeldud ravimit. Laste isa oli samal ajal vanema lapsega teisel korrusel muinasjuttu lugemas. Mõlemad olukorrad kahjuks emoga kinnitamata (sõna sõna vastu). Kuhu võiksin oma murega edasi pöörduda?

Kui vanem ei osale laste igapäevaelus, on võlgades, ei täida oma kohustusi ning laste heaolu on ohus, on võimalik taotleda ainuhooldusõigust. Kohtus otsustatakse hooldusõiguse üleandmine eeskätt lapse huvidest lähtudes, arvestades vanemate pühendumist, valmisolekut ja lapse heaolu. Sinu kirjeldatud olukord ei pruugi olla piisav ainuhooldusõiguse taotlemiseks, kuid lõpliku otsuse teeb kohus, hinnates kõiki asjaolusid. Pead arvestama, et igal lapsel on õigus oma vanematele sõltumata sellest, kuidas lapsevanemad omavahel läbi saavad.

Kui kohus mõistab laste elukohaks sinu elukoha, siis võib laste isa hooldusõigus sellest hoolimata säilida. Kohus võib laste isa hooldusõigust piirata, kui selleks on põhjused. Näiteks kui isa ei saa laste eest hoolitsemisega hakkama või isaga koosolemine ei ole laste elu - ja tervisele ohutu. 

Ainuhooldusõiguse taotlemiseks tuleb pöörduda kohtusse, kuid esmalt on vaja selgusele jõuda, kas selline nõue oleks perspektiivne. Seega on soovitav pöörduda lastekaitse spetsialisti poole ja arutada, mis on parim lastele ja laste huvides.

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Sain kohtult määruse hagimenetluseks. Minu lapse isa soovib elatisnõude vähendamist, ta ise on hetkel kinnipeetud. Kas mul oleks võimalik ka täielikult loobuda elatisnõudest ja taotleda vastu ainuhooldusõigust lapse suhtes?

Elatisnõudest täielikult „loobuda” ei saa nii, et lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes üldse ära kaoks – see on seadusest tulenev lapse õigus, mitte vanema „valik”. Saate aga hagimenetluses elatise vähendamise nõudega kas nõustuda, teha kompromissi (nt väiksem elatis või ajutine vähendamine) või hagi osas/täies mahus vastu vaielda. Ainuhooldusõigust saab taotleda eraldi (hagita) menetluses ja see sõltub ainult lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kas te elatist nõuate või mitte. Rõhutan eraldi, et elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat "asja", mida kohus lahendab ka täiesti eraldiseisvalt. Nii näiteks võib elatise maksmiseks olla kohustatud ka isik, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud.

Nüüd ainuhooldusõigusest. Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ja anda lapse suhtes ainuhooldusõiguse ühele vanemale hagita menetluses. Tingimused:
– vanemad ei ela koos või ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, ning
– ainuhooldusõiguse andmine teile peab olema lapse huvides (vaadatakse teie ja isa seotust lapsega, pühendumist, elutingimusi, senist hoolitsust jne).

Vangis olemine võib olla märk sellest, et isa ei saa tegelikult hooldusõigust kasutada. Kohus saab sellisel juhul kas peatada tema hooldusõiguse või lõpetada ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse teile, kui see on lapse jaoks parem. Kuid tasub rõhutada, et praktikas rahuldab kohus selliseid taotluseid ainult väga erandlikel juhtudel ning üldreeglina lõpetab ühise hooldusõiguse / annab hooldusõiguse täielikult ühele vanemale üle vaid üksikutes kindlates valdkondades. Oluline: isegi kui te saate ainuhooldusõiguse, jääb isa enamasti lapse suhtes ikkagi ülalpidamiskohustuslaseks. 

Sooviks nõu lapse hooldusõiguse osas. Andsin lapseema kohtusse. Käis lastekaitse minuga rääkimas ja kutsus mind enda juurde ka sotsiaaltöötaja. Aga kuna lapseema jutt on suures osas vale siis sooviks nõu kuidas oleks parem edasi käituda lähtudes lapse heaolekust.

Lapse hooldusõiguse vaidlustes peab kohus ja lastekaitse silmas pidama alati eelkõige lapse huve ja tegelikku elukorraldust, mitte ühe vanema juttu teise vastu. Kõige olulisem oleks rahulikult ja järjepidevalt näidata, et tegutsete konstruktiivselt lapse heaolu nimel (mitte „teise vanema vastu“) ning teha koostööd lastekaitse ja sotsiaaltöötajaga, samal ajal oma seisukohti faktidega tõendades. Kahtlemata tuleks välja tuua ja välja öelda nii sotsiaaltöötajale kui lastekaitseametnikule, et lapse ema jutt ei vasta tõele - soovitan kõik esitatud väärväited käsitleda läbi "punkt punkti haaval" ja esitada oma selge versioon sellest, mis tegelikult juhtus. Võimaluse korral pange juba ka viited tõenditele, mis väärväited ümber lükkavad (võimalikud tunnistajad, sõnumid, e-kirjad, lapse enese jutt vmt). 

Kuid peamine on mitte laskuda ise väärväidete esitamisse ning käituda kogu menetluse kestel lugupidavalt, tasakaalukalt, usaldusväärselt ja koostööaltilt, rõhutades, et Teie eesmärgiks on lapse parimad huvid, stabiilsus ja turvaline elukorraldus. See aitab jõuda nii kohtul kui ametnikel veendumusele Teie jutu tõelevastavuses ja, vastupidi, ema jutu ebausaldusväärsuses.