Minul selline mure, et mul on 2 last (4a ja 2a). Laste isa ei ela meiega kuna keeras jama kokku ning on kaelani võlgades. Leidsin ka pilte lastest veebilehtedelt kus annetusi küsis. Lisaks on ka minule rahaliselt võlgu. Laste igapäeva elus ei ole osalenud pooleteist aasta jooksul. Toetanud on ühe lapse lasteaia kohatasu maksmisega (viimasel ajal tihti hilineb või jätnud maksmata). Ning telefoni arve tasumisega (2 numbrit, seadmed, kindulustus kokku 75€). Kui ma nüüd teen avalduse, ainuhooldusõiguse saamiseks, siis kui suur võimalus on, et ma selle ka saan? Lapsed eelmisel suvel viibisid isa juures kuna tahtis lapsi ja mina pidin tööl olema. Lapsed said sellel päeval päiksepiste ning vanim ütles, et jõid vihmavett, sest issi ei andnud juua. Viimane kord kui külas käisime palusin väiksemat magama suunata seni kui ise pesemas käin. Väiksem laps manustas koerale mõeldud ravimit. Laste isa oli samal ajal vanema lapsega teisel korrusel muinasjuttu lugemas. Mõlemad olukorrad kahjuks emoga kinnitamata (sõna sõna vastu). Kuhu võiksin oma murega edasi pöörduda?

Kui vanem ei osale laste igapäevaelus, on võlgades, ei täida oma kohustusi ning laste heaolu on ohus, on võimalik taotleda ainuhooldusõigust. Kohtus otsustatakse hooldusõiguse üleandmine eeskätt lapse huvidest lähtudes, arvestades vanemate pühendumist, valmisolekut ja lapse heaolu. Sinu kirjeldatud olukord ei pruugi olla piisav ainuhooldusõiguse taotlemiseks, kuid lõpliku otsuse teeb kohus, hinnates kõiki asjaolusid. Pead arvestama, et igal lapsel on õigus oma vanematele sõltumata sellest, kuidas lapsevanemad omavahel läbi saavad.

Kui kohus mõistab laste elukohaks sinu elukoha, siis võib laste isa hooldusõigus sellest hoolimata säilida. Kohus võib laste isa hooldusõigust piirata, kui selleks on põhjused. Näiteks kui isa ei saa laste eest hoolitsemisega hakkama või isaga koosolemine ei ole laste elu - ja tervisele ohutu. 

Ainuhooldusõiguse taotlemiseks tuleb pöörduda kohtusse, kuid esmalt on vaja selgusele jõuda, kas selline nõue oleks perspektiivne. Seega on soovitav pöörduda lastekaitse spetsialisti poole ja arutada, mis on parim lastele ja laste huvides.

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Sain kohtult määruse hagimenetluseks. Minu lapse isa soovib elatisnõude vähendamist, ta ise on hetkel kinnipeetud. Kas mul oleks võimalik ka täielikult loobuda elatisnõudest ja taotleda vastu ainuhooldusõigust lapse suhtes?

Elatisnõudest täielikult „loobuda” ei saa nii, et lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes üldse ära kaoks – see on seadusest tulenev lapse õigus, mitte vanema „valik”. Saate aga hagimenetluses elatise vähendamise nõudega kas nõustuda, teha kompromissi (nt väiksem elatis või ajutine vähendamine) või hagi osas/täies mahus vastu vaielda. Ainuhooldusõigust saab taotleda eraldi (hagita) menetluses ja see sõltub ainult lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kas te elatist nõuate või mitte. Rõhutan eraldi, et elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat "asja", mida kohus lahendab ka täiesti eraldiseisvalt. Nii näiteks võib elatise maksmiseks olla kohustatud ka isik, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud.

Nüüd ainuhooldusõigusest. Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ja anda lapse suhtes ainuhooldusõiguse ühele vanemale hagita menetluses. Tingimused:
– vanemad ei ela koos või ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, ning
– ainuhooldusõiguse andmine teile peab olema lapse huvides (vaadatakse teie ja isa seotust lapsega, pühendumist, elutingimusi, senist hoolitsust jne).

Vangis olemine võib olla märk sellest, et isa ei saa tegelikult hooldusõigust kasutada. Kohus saab sellisel juhul kas peatada tema hooldusõiguse või lõpetada ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse teile, kui see on lapse jaoks parem. Kuid tasub rõhutada, et praktikas rahuldab kohus selliseid taotluseid ainult väga erandlikel juhtudel ning üldreeglina lõpetab ühise hooldusõiguse / annab hooldusõiguse täielikult ühele vanemale üle vaid üksikutes kindlates valdkondades. Oluline: isegi kui te saate ainuhooldusõiguse, jääb isa enamasti lapse suhtes ikkagi ülalpidamiskohustuslaseks. 

Sooviks nõu lapse hooldusõiguse osas. Andsin lapseema kohtusse. Käis lastekaitse minuga rääkimas ja kutsus mind enda juurde ka sotsiaaltöötaja. Aga kuna lapseema jutt on suures osas vale siis sooviks nõu kuidas oleks parem edasi käituda lähtudes lapse heaolekust.

Lapse hooldusõiguse vaidlustes peab kohus ja lastekaitse silmas pidama alati eelkõige lapse huve ja tegelikku elukorraldust, mitte ühe vanema juttu teise vastu. Kõige olulisem oleks rahulikult ja järjepidevalt näidata, et tegutsete konstruktiivselt lapse heaolu nimel (mitte „teise vanema vastu“) ning teha koostööd lastekaitse ja sotsiaaltöötajaga, samal ajal oma seisukohti faktidega tõendades. Kahtlemata tuleks välja tuua ja välja öelda nii sotsiaaltöötajale kui lastekaitseametnikule, et lapse ema jutt ei vasta tõele - soovitan kõik esitatud väärväited käsitleda läbi "punkt punkti haaval" ja esitada oma selge versioon sellest, mis tegelikult juhtus. Võimaluse korral pange juba ka viited tõenditele, mis väärväited ümber lükkavad (võimalikud tunnistajad, sõnumid, e-kirjad, lapse enese jutt vmt). 

Kuid peamine on mitte laskuda ise väärväidete esitamisse ning käituda kogu menetluse kestel lugupidavalt, tasakaalukalt, usaldusväärselt ja koostööaltilt, rõhutades, et Teie eesmärgiks on lapse parimad huvid, stabiilsus ja turvaline elukorraldus. See aitab jõuda nii kohtul kui ametnikel veendumusele Teie jutu tõelevastavuses ja, vastupidi, ema jutu ebausaldusväärsuses. 

Tere! Soovin notaris teha lapsele reisimiseks pikaajalise nõusoleku (kuni täisealiseks saamiseni). Kohtu otsusega on lapse emale (minule) antud viibimiskoha otsustusõigus. Nagu olen aru saanud, siis see hõlmab nii elukohta, kui ka reisimist. Selle järgi saaksin justkui üksinda vormistada lapsele reisimiseks notariaalse loa (näiteks vanavanematega reisimiseks). Samas on kohtumääruses toodud välja ka punkt, et vanemad annavad üksteisele etteulatuvalt õiguse lapsega reisida kuni 2 nädalat. Hetkel jääbki segaseks, et justkui on õigus otsustada viibimiskoha osas üksinda, kuid samas notarid toovad välja eeltoodud reisimispunkti ning soovivad lapse isa nõusolekut siiski ka. Laps 11-aastane, isaga pole kokku puutunud üle 6 aasta ning omavahelist suhtlust ei ole, seetõttu võib olla keerulina ka isa nõusolekut saada.

PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
Kui te soovite üksi allkirjastada nõusolekut, et lubada lapsel reisida kas siis koos vanavanematega või ilma saatjata, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, siis notaril ei ole alust keelduda nimetatud nõusoleku kinnitamisest, küll saab aga notar teile selgitada ja soovitada teil allkirjastada nimetatud nõusolek mõlema vanema poolt, kuivõrd hooldusõigus on teil ühine. Vanemate nõusolekud ei pea kajastuma ühes ja samas dokumendis.
Kui kohtulahendis on kirjas, et vanemad annavad üksteisele etteulatuvalt õiguse lapsega reisida kuni 2 nädalat ette, siis te peate lihtsalt arvestama sellega, et iga kord kui teie laps läheb reisile, siis tuleb teil sellest eelnevalt teist vanemat ette teavitada vastavalt lahendis toodule ning küsida, et teine vanem annaks samuti lapsele reisimiseks nõusoleku, siis ei saa teine vanem hiljem tugineda sellele, et laps on tema tahte vastaselt riigist välja viidud. 
Siit leiab täiendavat infot lapsega reisimiseks ning nõusoleku näidise https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/ Kui teil on nõusoleku blanket täidetud ning soovite, et notar kinnitab teie allkirja nimetatud dokumendil, siis pöördute teile sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) poole ja küsite, et soovite broneerida aja allkirja kinnitamiseks seoses lapse reisimisega (siin on oluline meeles pidada, et eelnevalt ei tohi te blanketti allkirjastada, allkirjastamise teete alles notari juuresolekul, vastasel juhul ei saa notar kinnitada, et teie olete tema juuresolekul nimetatud blanketi allkirjastanud). Täidetud blanketi saate notaribürosse kaasa võtta või siis eelnevalt notaribürosse e-posti teel saata. 
Lisaks tuleb meeles pidada, et olenevalt kuhu riiki teie laps reisib, siis tuleb arvestada, et peale seda, kui teie allkiri on ühe notari poolt kinnitatud, võib olla vajalik samale dokumendile võtta teiselt notarilt apostill, viimane kinnitab dokumendi ehtsust.

Soovin oma 9-aastase lapse isalt saada hooldusoiguse endale. Olen lapsega koos elanud teises riigis juba 7- aastat ning lapse isaga suhtlemine on väga kaootiline. Kuna isal on suured probleemid alkoholiga ja tema elukorraldus on samuti aina halvemaks minev, siis oleks ainukene oige samm votta hooldusoigus ära. Milline oleks esimene samm, et kohtusse pöörduda? Kus ma saaksin teha selleks avalduse? Kas ma peaksin selleks ka endale advokaadi palkama?

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Avalduses tuleb kirjeldada lapse isa elukorraldust, tema alkoholiprobleeme ja põhjendada, miks hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmisel lapse huvidest. 

Hooldusõiguse küsimuses kohtusse pöördumiseks advokaati tingimata palgata ei ole vaja. Kohus määrab lapsele riikliku kaitsja ise. 

Kui laps elab välisriigis, võib olla vajalik pöörduda  selle riigi kohtusse või kasutada rahvusvahelise koostöö võimalusi (nt lapse elukoha riigi ja Eesti vahel).

Euroopa Liidus lahendatakse hooldusõiguse (parental responsibility) küsimused üldjuhul selle riigi kohtus, kus laps tavaliselt elab. See põhimõte tuleneb ELi määrusest 2019/1111 (Brüssel IIb), mis reguleerib vanemlikku vastutust ja hooldusõigust. Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse.

Lapse isaga 4a lahus. Ühine hooldusõigus ja elatist ei maksa ( samas pole ka kohtu kaudu välja mõistetud, lapse isa pole ka initsiatiivi üles näidanud suhtlemiseks ega ka lapse toetamiseks) Lapsega kohtunud selle aja jooksul lapse sünnipäeval ja üksikutel kordadel muul ajal. Kohtumistel saab laps alati isa poolt kõike, seal hulgas ka sünnipäevaks kalleid kinke. Laps igatseb isa väga ja alati ootab kohtumisi. Näha on, et emotsionaalselt muudab see teda väga, mis hiljem ka väljendub lapse negatiivses käitumises. Lapse ema soov on saada ainuhooldusõigus, et kaitsta last tulevikuks. Kui tõenäoline on, et kohus määrab lapse emale ainuhooldusõiguse, võttes arvesse lapse isa olematut minimaalset panust lapse ellu? Millest peaks alustama ?

Perekonnaseaduse § 116 lg 2 järgi tähendab hooldusõigus, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse füüsilise ja vaimse arengu eest. Vanematel on ühine hooldusõigus, mis tähendab, et mõlemad vanemad tegelevad lapse kasvatamise ja toetamisega. Lahus elavad vanemad peavad võrdselt rahaliselt panustama ja lapsega suhtlema.

Kui vanemad elavad alaliselt lahus ja üks vanem ei osale lapse kasvatamises ega toeta last, võib teine vanem taotleda kohtult ainuhooldusõigust. Kohus otsustab hooldusõiguse üleandmise eeskätt lapse huvidest lähtuvalt, arvestades vanemate senist pühendumist, lapse emotsionaalset seisundit ja tulevasi elamistingimusi. Menetlus algab hagita avalduse esitamisega kohtule.

Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Teisisõnu tuleb vanemal, kes ei panusta lapse heaolusse tasuda lapse ülalpidamiseks elatist.

Kui tõenäoline on saavutada kohtus teise lapsevanema ühise hooldusõiguse piiramine olukorras, kus naine elab alaliselt ühiste alaealiste lastega Eestis ja mees ühe teise EL riigi kodanikuna Soomes ning kus on omavahel konfliktne saavutada kokkulepet laste välisriiki reisimiseks ühe vanemaga? Mees võib omapoolset nõusolekut mitte anda naisega omavaheliste erimeelsuste tõttu ja naine ei tunne täielikku kindlust, et mees lapsed valisriiki reisides nende elukohariiki naise juurde tagasi tooks. Mees ei soovi järjepidevalt panustada ühiste laste kuiste kulude katmisse ja konflik reisimiste nõusoleku osas süvemeks ametlike alimentide määramisel. Mees ilmub suvalisel ajal ilma kokkuleppeta ühiste lastega kohtuma ja ei reageeri naise palvele oma kohtumised eelnevalt kooskõlastada.

Kohtus on võimalik taotleda ühise hooldusõiguse piiramist või lõpetamist, kui vanemate koostöö ei toimi ja see kahjustab laste huve. Kohus lähtub otsustamisel eelkõige laste heaolust ning arvestab vanemate senist käitumist, sh koostöövõimet, panust laste kasvatamisse ja hooldusesse ning lapse turvalisust. Kui üks vanem takistab oluliselt laste elu korraldamist või ohustab laste heaolu (nt ei tee koostööd, ei panusta ülalpidamisse, tekitab ebakindlust laste tagasitoomise osas välisriigist), võib kohus hooldusõigust piirata või anda selle täielikult teisele vanemale.

Täpsem selgitus

• Ühise hooldusõiguse lõpetamist võib taotleda, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada. Taotlus esitatakse hagita menetluses kohtule. Kohus otsustab, kas anda hooldusõigus täielikult või osaliselt ühele vanemale, lähtudes eelkõige laste huvidest. Arvesse võetakse vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut, senist pühendumist, koostöövõimet ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kui vanemate vahel puudub usaldus ja koostöö, võib see olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, eriti kui see takistab oluliste otsuste tegemist (nt reisimine, elukoht) või ohustab laste heaolu.
• Kui üks vanem ei panusta laste ülalpidamisse, võib see samuti olla arvestatav asjaolu, kuid elatise määramine toimub eraldi menetluses. Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest.
• Kui vanemad ei suuda kokku leppida laste reisimises välisriiki või on oht, et lapsed ei pruugi Eestisse tagasi pöörduda, võib kohus piirata teise vanema õigusi või anda otsustusõiguse selles küsimuses ühele vanemale, kui see on laste huvides (Perekonnaseadus § 145).
• Kui vanem ilmub lastega kohtuma ilma kokkuleppeta ja ei arvesta teise vanema ega laste vajadustega, võib see viidata koostöövõimetusele ning olla aluseks hooldusõiguse piiramiseks.

Millise riigi kohtu poole on ühiste laste isal õigus pöörduda hooldusõiguse küsimuses, kui ühised lapsed elavad alaliselt emaga Eestis ja isa elab alaliselt Soomes olles ühe teise EL riigi kodanik? Kas hooldusõiguse vaidlused toimuvad alati laste alalise elukohariigi kohtu kaudu?

Kui ühised lapsed elavad alaliselt Eestis, siis hooldusõiguse küsimuses tuleb  pöörduda Eesti kohtu poole, sõltumata isa elukohast või kodakondsusest. Hooldusõiguse vaidlused lahendab selle riigi kohus, kus lapsed alaliselt elavad.
Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 järgi vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Sama seaduse § 66 järgi kohaldatakse eestkoste ja hoolduse suhtes selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. 

Kui lapsed elavad Eestis, lahendab hooldusõiguse vaidluse Eesti kohus ja kohaldatakse Eesti perekonnaseadust.
Lapse isa elukoht Soomes ja tema teise riigi kodakondsus ei muuda üldreeglit – tähtis on laste alaline elukoht. Erandiks võivad olla lapseröövi vaidlused või kui mõni muu riik on juba hooldusõiguse määranud ja see lahend kuulub Eestis tunnustamisele.

Kas Lapsevanem võib kasutada fotot kui on toimunud operatsioon kus isa annetas tütrele neeru ja nüüd läks see avalikkuse ette ja tütar ei soovi oma fotot ja andmeid et kasutatakse.

Üldjuhul otsustab vanem lapsega seotud küsimusi, kuid seda tehes peavad olema lapse huvid seatud esikohale. Sealjuures tuleb suhtuda iseäranis vastutustundlikult lapse terviseandmeid sisaldava info avaldamisse, sest üldjuhul ei ole selline tegevus lapse parimate huvidega kooskõlas. 

Lapsel on samuti õigus nõuda enda isikuandmete avaldamise lõpetamist, seda eriti juhul, kui jutt käib tema terviseandmete kohta. Olukorras, kus laps väljendab selget soovi selline tegevus lõpetada, tuleks seda ka teha - foto ja/või sellega seotud viited lapse isikule kustutada.