Küsimus elatise ja peretoetuste kohta lahuselava vanemaga Tere! Soovin juriidilist nõu ja kinnitust elatise ning peretoetuste vaidluses. Olukord on järgmine: Oleme laste isaga lahus ja meil on kaks ühist last (6- ja 8-aastased). Lapsed elavad tegelikult ja püsivalt minuga (umbes 26 ööpäeva kuus). Isa juures viibivad nad üle nädala nädalavahetustel (kokku 4 ööpäeva kuus). Hetkel maksab isa mulle kokkulepitud elatist 525 eurot kuus kahe lapse eest kokku. Samal ajal laekuvad aga riiklikud peretoetused (nii kahe lapse lapsetoetused kui ka lasterikka pere toetus, kuna isal on eelmisest suhtest veel üks laps ehk kokku 3 last) täies mahus isa pangakontole. Kuna riiklikud toetused katavad suurema osa isa saadetavast 525 eurost, ei panusta isa oma isiklikust sissetulekust laste igapäevasesse ülalpidamisse peaaegu mitte midagi, kuigi reaalne kulukoormus (toit, eluase, ravimid jne) on minu kanda. Tegin talle ametliku elatiskalkulaatori põhjal ettepaneku summat korrigeerida või vormistada toetused Sotsiaalkindlustusametis minu nimele (kuna lapsed elavad minuga). Selle peale vastas isa keeldumisega, ähvardas nõuda kohtu kaudu 50/50 nädal-nädal graafikut (kuigi tema töögraafik päästjana on 24-tunnised vahetused). Ta keeldub elatist juurde maksmast ja teatas, et kui ma ei nõustu tema tingimustega, edasi suhtleme vaid kohtu teel. Minu küsimused juristile: 1. Kas mul on Sotsiaalkindlustusameti kaudu õigus ja reaalne võimalus taotleda meie kahe lapse lapsetoetuste ümbervormistamist minu nimele ilma isa nõusolekuta, tõendades laste tegelikku elukohta minu juures? 2. Kui toetused liiguvad minu nimele või kui need jäävad isale, siis millisele ametlikule miinimumelatise summale on mul seadusjärgne õigus kahe lapse eest kohtu või maksekäsu kiirmenetluse kaudu? 3. Kas isal on reaalne võimalus nõuda kohtus 50/50 elukorraldust puhtalt elatise vältimise eesmärgil, kui senine elukorraldus on aastaid olnud minu kasuks ja tema töögraafik on 24-tunnised vahetused? 4. Kas mul on õigus nõuda elatise vahet kohtu kaudu ka tagasiulatuvalt viimase 12 kuu eest?

Kirjeldatud olukorras tuleb eristada laste ülalpidamiskohustust, riiklike peretoetuste saamise õigust ning laste elukorralduse kindlaksmääramist. Allpool on vastused esitatud nelja küsimuse kaupa.

1. Kas ema saab taotleda lapsetoetuste enda nimele määramist ilma isa nõusolekuta, kui lapsed elavad tegelikult tema juures?

Ema võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsetoetuse saaja muutmiseks ning selgitada, et lapsed elavad peamiselt tema juures ja tema korraldab nende igapäevast kasvatamist. Taotlusele tuleks lisada asjaolusid tõendav teave ning paluda ametil teha põhjendatud kirjalik otsus.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 6 lõike 1 järgi esitab perehüvitiste saamiseks taotluse õigustatud isik. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, on üldjuhul vajalik seni hüvitist saanud vanema nõusolek.

Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsuse nr 3-18-1672/38 punktis 47 tunnistati PHS § 6 lõike 1 teine lause põhiseadusvastaseks osas, milles see ei võimaldanud Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata lahus elavatele vanematele ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.

Riigikohtu lahend käsitles seega eelkõige olukorda, kus lapse kasvatamine oli vanemate vahel ajaliselt ligikaudu võrdselt jagatud. Käesolev juhtum erineb sellest, sest lapsed viibivad isa juures ligikaudu neli ööd kuus ning nende igapäevane elukorraldus on valdavalt ema juures. Lahendist ei saa siiski järeldada, et toetuse saaja muutmine oleks võimalik üksnes võrdse kasvatamisaja korral või et SKA-l puuduks muudel juhtudel igasugune võimalus asjaolusid hinnata.

Sotsiaalkindlustusameti avaldatud juhiste kohaselt lepivad lahus elavad vanemad perehüvitiste saajas kokku ning kokkuleppe puudumisel võivad nad pöörduda kohtusse. Seetõttu ei saa kinnitada, et toetuse ümbervormistamine oleks võimalik üksnes tegeliku elukoha tõendamise alusel, kui isa sellele vastu vaidleb. Ema peaks paluma SKA-l hinnata laste tegelikku elukorraldust ning selgitada, kas ja millisel õiguslikul alusel on võimalik toetuste saajat muuta.

Lasterikka pere toetuse saamise õigus tuleb hinnata eraldi. Kahe ühise lapse lapsetoetuse saaja muutmine ei tähenda automaatselt, et kogu kolme lapse eest makstav lasterikka pere toetus määratakse emale.

2. Kui suur on laste eest nõutav seadusjärgne miinimumelatis, arvestades seda, kumb vanem peretoetusi saab?

Alates 1. aprillist 2026 on elatise arvutamise baassumma 295,86 eurot. Sellele lisandub 3% Eesti 2025. aasta keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76 eurot. Seega on ühe lapse elatise arvutamise lähtekoht enne muude asjaolude arvestamist 358,62 eurot kuus. Tegemist ei ole siiski lõpliku makstava elatisega, sest arvutamisel tuleb arvesse võtta ka peretoetusi, laste arvu ja kohustatud vanema juures viibimise aega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõike 5 järgi võetakse elatise arvutamisel arvesse lapsetoetust ning poolt lasterikka pere toetusest. Kui lapsetoetust saab elatist nõudev vanem, arvestatakse vastav osa elatise summast maha. Kui toetust saab elatist maksma kohustatud vanem, arvestatakse see tema makstava elatise arvutamisel juurde. Lasterikka pere toetuse puhul tuleb arvestada seaduses ette nähtud osa ning jagada see toetust saava pere kõigi toetust saavate laste vahel.

Kui isa saab mõlema ühise lapse lapsetoetust ja kolme lapse eest lasterikka pere toetust, tuleb elatise arvutamisel arvesse võtta ka asjaolu, et toetust saavas peres on kolm last. Lasterikka pere toetuse arvestus ei tähenda, et kogu toetus lisatakse automaatselt isa makstavale elatisele või et isa võiks toetuse enda kontole laekumise tõttu elatist vähendada suvalises ulatuses. Arvestus tuleb teha PKS § 101 ja ametliku elatiskalkulaatori järgi.

Kuna lapsed on 6- ja 8-aastased, tuleb arvestada ka PKS § 101 lõikes 7 sätestatud järgmise lapse elatise 15% vähendamisega, kui laste vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat. Täpse kohaldamise kontrollimiseks tuleb lähtuda laste sünnikuupäevadest.

Isa juures veedetud ligikaudu neli ööpäeva kuus ei anna alust elatise vähendamiseks PKS § 101 lõike 6 alusel. Selle sätte kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus.

Praegu makstava 525 euro suuruse elatise piisavust ei saa üksnes nende andmete põhjal lõplikult hinnata. Täpse arvutuse tegemiseks tuleb kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit, sisestades mõlema lapse täpsed sünnikuupäevad, isa juures viibimise aja, lapsetoetuse saaja ning lasterikka pere toetuse saaja ja toetust saavate laste arvu.

Oluline on rõhutada, et peretoetuste saaja kindlaksmääramine ja elatise suuruse arvutamine on eraldi küsimused. See, et toetused laekuvad isa kontole, ei tähenda automaatselt, et isa võib jätta laste ülalpidamises osalemata või et ema saab nõuda elatisele toetuste võrra täiendavat summat. Samuti ei saa toetuse laekumisest isa kontole üksi järeldada, et isa tegelik rahaline panus laste ülalpidamisse on üksnes 525 eurot. Hinnata tuleb seaduses sätestatud arvutusreegleid ja vanemate tegelikku panust laste ülalpidamisse.

3. Kas isa saab nõuda laste elukorralduse muutmist nädal-nädal süsteemiks, et vähendada või vältida elatise maksmist?

Isa võib taotleda laste elukorralduse muutmist kohtus, kuid tal ei ole õigust seda ühepoolselt kehtestada. Kohus lahendab vaidluse eeskätt laste huvidest lähtudes (PKS § 123 lõige 1).

Laste senine elukorraldus, vanus, igapäevane rutiin, kooli- ja lasteaiakohustused ning kummagi vanema tegelik võimalus laste eest hoolitseda on olulised asjaolud. Isa 24-tunnised valvevahetused ei välista automaatselt võrdset elukorraldust, kuid kohus peab hindama, kuidas oleks sellise töögraafiku korral tagatud laste igapäevane hooldus ja turvalisus.

Pelgalt soov vähendada elatise maksmise kohustust ei ole piisav põhjus laste elukorralduse muutmiseks. Samuti ei tähenda vanema suhtlusõigus automaatselt õigust nõuda laste elamist kummagi vanema juures võrdse aja vältel (PKS § 143).

Kui lapsed hakkaksid tulevikus viibima mõlema vanema juures võrdse või peaaegu võrdse aja, ei tähendaks seegi automaatselt, et elatist enam maksma ei pea. Elatise vajaduse ja suuruse hindamisel tuleb arvestada vanemate sissetulekute ja varalise seisundi erinevust, laste vajadusi ning seda, kuidas vanemad lastega seotud kulutusi tegelikult kannavad.

Seega ei saa isa ähvardus nädal-nädal elukorralduse kehtestamiseks praegust olukorda muuta. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab elukorralduse üle kohus, lähtudes laste huvidest.

4. Kas emal on võimalik nõuda elatise vahe tagasiulatuvalt viimase 12 kuu eest?

PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

See ei tähenda siiski automaatselt õigust nõuda tagasiulatuvalt kogu vahet arvutusliku elatise ja seni makstud 525 euro vahel. Hinnata tuleb vanemate varasemat kokkulepet, laste tegelikke vajadusi, isa tehtud makseid ning seda, milline oli isa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse suurus vastaval perioodil. Juba makstud 525 eurot tuleb nõude arvutamisel arvesse võtta.

Kui elatise suurus on varem kindlaks määratud kohtulahendiga, tuleb eraldi hinnata kohtulahendi muutmise võimalust. Kui tegemist on vanemate omavahelise kokkuleppega, tuleb hinnata selle sisu ja kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Vanemate kokkulepe ei saa välistada lapse seadusest tulenevat ülalpidamisõigust ega piirata seda ebamõistlikult (PKS § 109).

Seega on tagasiulatuva nõude esitamine põhimõtteliselt võimalik, kuid nõude suurus ja põhjendatus tuleb välja selgitada konkreetsete asjaolude alusel.

Kokkuvõte ja soovitatavad edasised sammud

Ema saab pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole taotlusega hinnata laste tegelikust elukorraldusest lähtudes lapsetoetuse saaja muutmise võimalust. Isa nõusoleku puudumine võib osutuda takistuseks, kuid toetuse ümbervormistamise võimalikkuse kohta tuleks küsida ametilt põhjendatud kirjalik seisukoht.

Elatise osas tuleks esmalt arvutada mõlema lapse seadusjärgne elatis kehtiva elatiskalkulaatori abil. Seejärel saab hinnata, kas isa praegune 525 euro suurune makse vastab tema ülalpidamiskohustusele ning kas on alust nõuda elatise suurendamist või tagasiulatuvat elatist.

Isa ei saa ühepoolselt kehtestada nädal-nädal elukorraldust. Kui ta taotleb kohtus laste elukorralduse muutmist, otsustatakse see laste huvidest lähtudes, mitte eesmärgiga lahendada vanemate elatisvaidlust.

Praktiliselt soovitan koguda kokku tõendid laste tegeliku elukoha ja isa juures viibimise aja, laste igapäevaste kulude, isa tehtud maksete ning vanematevahelise kokkuleppe kohta. Kui kokkulepet ei saavutata, võib abi küsida kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt või kasutada perelepitust. Elatise suurendamise ja tagasiulatuva nõude esitamise võimalusi tasub enne kohtusse pöördumist juristiga täpsemalt hinnata.

Kui mu lapsed on alates juunist registreeritud uuele aadressile ja vald pole mind teavitanud.ei kõnet ei maili ja kui küsisin vallalt selgitust ,öeldi , et otsus tehti enda kaalutlusel ja .et laste ema ütles töötan Soomes. Kas see on mõjuv põhjus? Käin suht iga ndv Eestis ja poeg on juunist saati kui algas vaheaeg elanud minu vanemate juures ja käin ise tihti Eestis. Kahtlustan laste ema sidemeid lastekaitse ja valla ametnikega.Ema kes valetas .et poeg on alles Septembrist alates olnud minu vanemate juures.Ema kes jätab alaealisi lapsi üksi koju .viib haiget last sõbrannade hoida ,et ise elu nautida.kokkulepetest laste üleandmistest kinni ei pea.Aga minu vaatenurka pole keegi küsinud isana vaid ta on neid asju lastekaitsega ja vallaga mu selja taga teinud ja jätnud mulje ,et tema on kannatanu.Kui helistasin valda ei saanud vastust vaid ,et otsus tehti kaalutlusel .Kas minu arvamus ei loe? Kuhu ma pöördun kui vallas ja lastekaitses on laste ema ennast kannatanuks teinud ja mind laimanud.Minuga pole keegi ühendust võtnud ja enda küsimusele vallast ei saanud adekvaatset vastust ega e mailile ?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda see, et üks vanem võib teist lapse elukohta puudutavatest küsimustest kõrvale jätta. Samas võib kohalik omavalitsus seaduses sätestatud tingimustel kanda lapse elukoha rahvastikuregistrisse ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta. Otsustav on see, kas menetlus viidi läbi seaduse nõudeid järgides ning kas lapse tegelikku elukohta ja huve hinnati õigesti.
1. Kas kohalik omavalitsus võis lapse elukoha muuta teist vanemat teavitamata?
Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 79 lg 6 kohaselt võib hooldusõiguslik vanem, kellel puudub teise hooldusõigusliku vanema nõusolek lapse elukoha registreerimiseks, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Sellisel juhul rakendub RRS § 87 lg-s 5 sätestatud menetlus.
RRS § 87 lg 5 järgi võib omavalitsus kanda lapse elukoha registrisse ühe vanema taotletud aadressil ilma teise vanema nõusolekuta üksnes siis, kui:
•    omavalitsusele on teada, et laps kasutab seda ruumi oma alalise või peamise elukohana (RRS § 65 lg 1);
•    teise hooldusõigusliku vanemaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või ta keeldub nõusolekust ning keeldumiseks puudub mõistlik põhjendus (RRS § 87 lg 5 p-d 1–2).
Seega ei piisa üksnes sellest, et ema töötab Soomes või et ema esitab omavalitsusele enda kirjelduse laste elukorralduse kohta. Omavalitsus peab hindama, kus laps tegelikult alaliselt või peamiselt elab ning kas seaduses nimetatud tingimused on täidetud.
Kui isa viibib Eestis regulaarselt, suhtleb lastega ning laps on alates suvevaheajast elanud valdavalt isa vanavanemate juures, on need asjaolud, mida omavalitsus peab lapse tegeliku elukoha hindamisel arvesse võtma.
2. Kas isal oli õigus olla menetlusse kaasatud ja ära kuulatud?
Jah, kui isal on laste suhtes ühine hooldusõigus, on tal õigus osaleda lastega seotud oluliste küsimuste otsustamisel.
Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 1). Ühist hooldusõigust teostavad vanemad üksmeeles, arvestades lapse heaolu (PKS § 118 lg 1). Olulisi lapsega seotud küsimusi peavad lahus elavad vanemad otsustama ühiselt (PKS § 145 lg 1).
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele üldjuhul anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Seaduses on erandid, kuid nende kohaldamine peab olema põhjendatud (HMS § 40 lg 3).
Seetõttu tuleb hinnata, kas omavalitsus püüdis isaga ühendust võtta, kas talle anti võimalus esitada oma seisukoht ning kas tema esitatud teavet ja vastuväiteid arvestati. Pelgalt asjaolu, et isa ei teavitatud telefoni või e-posti teel, ei tõenda veel automaatselt menetlusviga. Oluline on, kas isa kaasamiseks tehti mõistlikke ja seadusega kooskõlas olevaid toiminguid.
Omavalitsus peab oma otsust põhjendama ning näitama, millistele asjaoludele ja õigusnormidele see tugineb (HMS § 56 lg-d 1-2).
3. Kas ema Soomes töötamine annab aluse laste elukoha muutmiseks?
Ei anna iseenesest. Vanema töökoht või viibimine välisriigis ei määra automaatselt lapse tegelikku elukohta. Hinnata tuleb lapse alalist või peamist elukohta ning tema tegelikku igapäevast elukorraldust (RRS § 65 lg 1).
Kui laps viibib suure osa ajast Eestis isa või vanavanemate juures, tuleb seda asjaolu menetluses arvestada. Samuti tuleb välja selgitada, millal laps tegelikult vanavanemate juurde elama asus ja milline on olnud tema elukorraldus alates suvevaheajast.
4. Laste heaolu ja vanemate kohustused
Lapse huvid peavad olema kõigis last puudutavates otsustes esikohal (LasteKS § 21 lg 1). Lapse abivajaduse hindamisel tuleb välja selgitada tema tegelik olukord, sealhulgas tervis, turvalisus, areng ja vanemlik hoolitsus (LasteKS § 28 lg-d 1-3).
Laste üksi koju jätmine ei ole igas olukorras automaatselt seaduserikkumine. Hinnata tuleb laste vanust, küpsust, tervislikku seisundit, üksiolekuaega ja võimalikke ohte. Samuti ei tähenda haige lapse ajutine hoidmine usaldusväärse täiskasvanu juures iseenesest rikkumist. Kui aga esineb konkreetne oht laste tervisele või turvalisusele, tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabitelefoni 116 111. Vahetu ohu korral tuleb helistada 112.
5. Isa õigus lastega suhelda ja olulistes küsimustes kaasa rääkida
Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda (PKS § 143 lg 1). Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS § 143 lg 2).
Kui vanemad ei suuda lapsega seotud olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda, võib kohus anda konkreetse küsimuse otsustamise õiguse ühele vanemale (PKS § 119). Kui suhtluskord ei toimi või üks vanem takistab põhjendamatult teise vanema suhtlemist lapsega, võib pöörduda kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks või muutmiseks.
Rahvastikuregistri elukoha muutmine ei lõpeta ega piira iseenesest teise vanema hooldusõigust ega suhtlusõigust.
6. Kuhu isa saab pöörduda?
Esmalt tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kirjalik taotlus, milles isa palub:
1.    väljastada lapse elukoha muutmisega seotud haldusmenetluse dokumendid ja otsuse;
2.    selgitada, millisele õiguslikule alusele elukoha muutmine tugines;
3.    selgitada, milliseid asjaolusid kontrolliti lapse tegeliku elukoha tuvastamiseks;
4.    selgitada, kas ja kuidas püüti isaga ühendust võtta ning miks ei küsitud tema seisukohta;
5.    lisada menetlusse isa kirjalik seisukoht ja tõendid laste tegeliku elukorralduse kohta;
6.    hinnata, kas registrikanne vastab lapse tegelikule elukohale ja seaduse nõuetele.
Menetlusosalisel on õigus tutvuda haldusmenetluse dokumentidega (HMS § 37), arvestades seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid.
Kui omavalitsuse tegevus või otsus on õigusvastane, saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Üldjuhul tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul päevast, mil isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Vaide võib esitada haldusakti andnud haldusorganile või tema üle järelevalvet teostavale haldusorganile.
Lisaks võib pöörduda:
•    omavalitsuse juhi või vallavalitsuse/linnavalitsuse poole, et paluda menetluse ja lastekaitsetöötaja tegevuse kontrollimist;
•    Sotsiaalkindlustusameti poole, kui vaidlus puudutab lastekaitsetöö kvaliteeti või lapse abivajaduse hindamist;
•    Õiguskantsleri poole, kui on alust arvata, et omavalitsus on rikkunud lapse või vanema põhiõigusi;
•    halduskohtusse, kui vaidlust ei õnnestu lahendada haldusmenetluses.
7. Milliseid tõendeid tasub esitada?
Isa võiks koguda ja esitada eelkõige:
•    tõendid selle kohta, kui sageli ta Eestis viibib ja lastega suhtleb;
•    tõendid lapse tegeliku elukoha ja vanavanemate juures viibimise kohta alates juunist;
•    sõnumid ja kirjavahetuse vanematega kokkulepitud üleandmiste ning nende rikkumiste kohta;
•    laste kooli, lasteaia või tervishoiuteenuse osutajaga seotud asjakohane teave;
•    konkreetsed kuupäevad ja asjaolud, mis puudutavad laste järelevalvet, tervist või turvalisust.
Oluline on esitada kontrollitavad asjaolud, mitte üksnes üldised hinnangud teise vanema käitumisele.
Kokkuvõte
Isal on ühise hooldusõiguse korral õigus osaleda laste oluliste küsimuste otsustamisel ning esitada oma seisukoht lapse tegeliku elukoha ja heaolu kohta. Kohalik omavalitsus ei saa lapse elukohta muuta üksnes ema väidete või välismaal töötamise tõttu, vaid peab kontrollima seaduses sätestatud tingimuste täitmist ja lähtuma lapse tegelikust elukorraldusest ning huvidest.
Kui isa ei saanud menetluses osaleda, tema seisukohta ei küsitud või tema esitatud asjaolusid ei hinnatud, on põhjendatud nõuda omavalitsuselt menetlusdokumente ja kirjalikke selgitusi ning vajadusel vaidlustada otsus või toiming seaduses ettenähtud korras.

Kui perelepituses on kokku lepitud, et laps elab ühe vanema juures ja nüüd laps ei soovi enam selle vanema juures elada ja kolis tagasi teise vanema juurde. Ning nüüd see esimene vanem keeldub lastetoetust ümber vormistamast ja elatisraha tasumast kuna kokkuleppes, mis tegelikult enam ei pea, on nii kirjas. Kuidas sellega edasi minna. Pöördusin Halduskohtusse avalduse, perelepituses kokkulepe ümber vormistada, sealt öeldi, et kui isa ei avalda soovi lapsega tegeleda, siis ei ole vaja ümber vormistada. Samas Sotsiaalkindlustusamet tahab mingit kinnitust, et see kokkulepe ei pea enam.

Tere!

Kui lapse tegelik elukorraldus on muutunud ja laps elab nüüd püsivalt teise vanema juures, on tegelikult alust senine vanemluskokkulepe üle vaadata. Kokkulepe ei muutu siiski automaatselt kehtetuks üksnes seetõttu, et laps on teise vanema juurde kolinud. Niisiis ühes soovituseks on  pöörduda uuesti Sotsiaalkindlustusameti poole perelepitusteenuse saamiseks ja vanemluskokkuleppe muutmiseks selliseks, et see vastaks tegelikule olukorrale ja vajadustele. Kui teine vanem kokkuleppe muutmisega ei nõustu, on võimalik pöörduda maakohtusse, mitte halduskohtusse, lapse elukorralduse ja vajaduse korral hooldusõiguse küsimuste lahendamiseks

Lihtsama võimalusena soovitan esitada Sotsiaalkindlustusametile kirjalik taotlus toetuse saaja muutmiseks koos tõenditega lapse tegeliku elukoha kohta (kirjavahetus, fotomaterjal, lastekaitsespetsialisti poolt fikseeritu vms) ning paluda keeldumise korral kirjalikku põhjendatud otsust.

Juriidiliselt on korter mehe oma, saadud kinkelepinguga. Aastaid oli see väga halvas seisus, 7a tagasi renoveeris naispool selle ära. Mees on käinud 7a välismaal tööl, 3 nädalat välismaal ja nädal Eestis. Kodune majapidamine on naise peal, lapsed, kool, lasteaed, trennid jms. Nüüd tahab mees naise sealt välja visata. Ja ühe lapse endale võtta, peres 2 last. Kas selleks kõigeks on õigus?

Kirjeldatud olukorras tuleb eristada korteri omandiõigust, perekonna ühise eluaseme kasutamist ning laste hooldusõigust.

1. Korterist väljatõstmine

Kui korter on saadud kinkelepinguga, kuulub see üldjuhul kingi saanud abikaasa lahusvara hulka (perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p 2). See ei tähenda aga, et mees võiks naise ja lapsed automaatselt perekonna senisest kodust välja tõsta.

Kui tegemist on abikaasade perekonna ühise eluasemega, võib lahuselu korral üks abikaasa nõuda eluaseme või selle osa ainukasutusse andmist, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks (PKS § 23 lg 1). Lisaks piirab PKS § 27¹ lg 2 perekonna eluasemena kasutatava lahusvara käsutamist ja kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamist ilma teise abikaasa nõusolekuta.

Abielu lõppemise korral võib kohus määrata eluruumi edasise kasutamise õigused ja tingimused, arvestades eelkõige laste heaolu (PKS § 68 lg-d 1 ja 2). Seega ei anna korteri omandiõigus mehele piiramatut õigust otsustada perekonna eluaseme kasutamise üle ühepoolselt.

2. Naise tehtud renoveerimistööd

Renoveerimine ei muuda naist automaatselt korteri omanikuks. Kui abikaasade varasuhteks on varaühisus, tuleb aga hinnata, kas naise tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused kuuluvad arvestamisele PKS § 27 lg 3 alusel. Selle sätte kohaselt arvestatakse varaühisuse kestel lahusvaralt kasu saamiseks tehtud vajalike ja kasulike kulutuste väärtus abikaasade ühisvara hulka.

Võimaliku nõude hindamiseks tuleks alles hoida remondiarved, maksekorraldused, fotod ja muud tõendid tööde ning kulutuste kohta. Hüvitise saamine ja selle suurus sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning tõenditest.

3. Lapse enda juurde jätmine

Mees ei saa üksinda otsustada, et üks kahest lapsest jääb tema juurde. Vanemate lahuselu ei lõpeta automaatselt nende ühist hooldusõigust. Lapsega seotud olulised küsimused tuleb üldjuhul lahendada ühiselt (PKS § 118 lg 1 ja § 145 lg 1).

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse jaoks olulises küsimuses, võib kohus anda ühele vanemale õiguse otsustada selles konkreetses küsimuses (PKS § 119 lg 1). Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise küsimust lahendab kohus PKS § 137 lg 1 alusel.

Kohus lähtub lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). Hooldusõiguse vaidluses arvestatakse muu hulgas vanemate senist pühendumist laste eest hoolitsemisele, vanema ja lapse vahelist seotust ning laste tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).

Seetõttu võivad olla olulised asjaolud, et ema on aastaid korraldanud laste igapäevaelu, kooli, lasteaia ja trennidega seotud küsimusi ning isa on viibinud töö tõttu pikalt välismaal. Need asjaolud ei taga emale automaatselt otsust, kuid kohus peab neid hindama koos muude laste heaolu seisukohalt oluliste asjaoludega. Samuti ei määra laste elukorraldust üksnes see, kellele korter kuulub.

Kokkuvõttes: mees on üldjuhul korteri omanik, kuid sellest ei tulene automaatselt õigust naist ja lapsi ühepoolselt kodust välja tõsta ega otsustada üksinda, et üks lastest jääb tema juurde. Eluaseme kasutamise ja laste elukorralduse küsimused tuleb lahendada kokkuleppel või vajaduse korral kohtu kaudu, lähtudes kohaldatavatest seadusesätetest ja laste huvidest.

Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks oleks vaja teada, kas pooled on abielus, milline on nende varasuhe ning kui vanad on lapsed.

Tere, soovin minna lahku pikaajalisest kooselust (ei ole ametlikult abielus), pean võimalikuks, et lahkumine tuleb keeruline(vaimse survestamise mõttes), eelkõige kardan pikka ja keerulist probleemi lapse hooldusõiguse osas, ise olen küll igati selle poolt, et partner edasi lapsega igakülgset kontakti hoiaks, kuid ajalugu arvestades arvan, et laps peaks elama minu juures. Kas saaksin teha midagi enne lahkumist, et vähendada võimalust, et lahkumine ise ja selle järgne aeg ei kujuneks väga probleemseks?

Tere! Enne lahkuminekut on võimalik päris palju praktilist ja ka õiguslikku ära teha nii enda kui lapse huvide kaitseks. Eeldades, et teil on ühine hooldusõigus, siis soovitan tõendatult ära fikseerida ja järele mõelda järgmistele lapsega seotud elukorralduslikele küsimustele: kes viib/toob lapse koolist/lasteaiast/trennist/arstilt; kes on seni jäänud temaga haiguse korral koju ja teab tema tervisega seotud üksikasju; kes abistab teda õppimisel/igapäevatoimingutes jne. Hea on hilisemate vaidluste ennetamiseks ja vajadusel hooldusõiguse piiramise vajadude tõendamiseks need asjad läbi mõelda ja sellega seotud tõendid talletada (terviseportaali väljavõtted, hoolduslehtede väljavõtted jne).

Senise elukorralduse pinnalt soovitan juba mõelda ka, millise ettepaneku lapse isale teete - kuidas ja milliste reeglite järgi edaspidi need samad olmelised küsimused lahendatakse. Soovitan võimaluse korral need mõttepõrgatused fikseerida, nt pidada vestluseid sõnumirakenduses ja talletada kuvatõmmised erinevatest kokkulepetest. Oluline on hoida fookus lapsel ja mitte laskuda emotsionaalsetesse vestlustesse, vaid keskenduda praktilisele poolele. 

Kui vähegi võimalik, soovitan nii hooldus- kui vajadusel ka elatise küsimused lahendada omavahel kokkuleppel. Oluline on, et need kokkulepped oleksid kirjalikult fikseeritud. Veel parem, kui need on sõlmitud notariaalses vormis.

Muus osas on raske soovitusi anda.

Laps on kahe kodakonsusega Eesti ja Ukraina. Milline peaks olema nõusoleku blankett lapsega ukrainasse reisimiseks. ja kas oleks ka notariaalselt vaja kinnitada.

Kui lapse suhtes on ühine hooldusõigus ning ta reisib vaid ühe vanemaga, peaks alati kaasas olema teise vanema nõusolek, seda isegi juhul, kui reisitakse Euroopa Liidu piirides. Üldjuhul piisab lihtkirjalikust nõusolekust. Kuid kuna küsimus puudutab Ukrainat, siis selles olukorras soovitan pigem nõusoleku notaris vormistada. Seda seetõttu, et Ukraina kodanikust (olgugi et topeltkodanik) lapse lahkumisel Ukrainast on üldreegel, et tuleks esitada notariaalne nõusolek. 

Iseenesest peaks hetkel piisama ka lihtkirjalikust teise lapsevanema nõusolekust, sest sõjaolukorra tõttu on Ukraina alaealiste riigist lahkumise nõudeid leevendanud. Ent kindlam on siiski, kui nõusolek on notariaalselt kinnitatud vormis.

Laps elas varasemalt norras, mõlemad vanemad eestlased ning ka laps eesti kodanik. Perevägivalla tõttu tulime lapsega koos eestisse, ning oleme ühenduses ka kohaliku lastekaitsega. Oleme eestis olnud varsti juba aasta, lapsel isaga suhtlus 0 alates aprilli kuust kuna pole huvi tundnud ning ka minu viimasele meilile pole vastanud. Ka lastekaitse pole temast midagi kuulnud. Viimane suhtlus aprilli kuus oli sõnum, kus isa ütles, et tema lapsele sissekirjutust eestisse ei anna. Norra riik aga kirjutas lapse riigist välja, kuna ka nemad ei saanud isaga kontakti. Kuidas ma kohtusse pöördun, et saaksin lapse sissekirjutatud, ning ka otsuseid teha arvestades, et isaga kontakti saada pole minul võimalik.

Tere! Sellise küsimusega ei pea Te veel kohtuteed ette võtma, sest seadus näeb ette hõlpsama lahenduse. Kui laps tegelikult elab Teiega Eestis ja teisel hooldusõigusliku vanemaga kontakti ei saa või ta nõusolekut ei anna, saab esitada lapse elukoha registreerimise taotluse oma kohalikule omavalitsusele. Rahvastikuregistri seaduse § 79 lg 6 näeb ette, et teise vanema nõusoleku puudumisel võib hooldusõiguslik vanem pöörduda KOV-i poole, kes ise siis asjad korda ajab. KOV võib lapse aadressi registrisse kanda ka ilma isa nõusolekuta, kui lapse tegelik elukoht on tuvastatud ning kas isaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või isa keeldub nõusolekust ilma mõistliku põhjuseta. See tuleneb nüüd sõnaselgelt RRS § 87 lg-st 5. Niisiis pöörduge kohaliku omavalitsuse poole elukoha registreerimise teatega ja pange juurde selgitus, et kuna lapse isalt nõusolekut saada ei õnnestu tema passiivsuse tõttu, siis soovite kasutada RRS § 79 lg-s 6 viidatud lahendust.

Ent pikemas plaanis tundub, et edaspidise elukorralduse mõttes tuleb Teil siiski paika saada ühise hooldusõiguse teostamise põhimõtted või taotleda püsivate erimeelsuste korral olulistes küsimustes otsustusõiguse üleandmist ühele vanemale, st Teile, kes Te lapse eest püsivalt hoolitsete. Ühtlasi tuleks nõuda ka elatist. Kui lapse isaga kontakti saada ei õnnestu ja varasemalt on ka kogemus perevägivallaga, tuleks seda tõepoolest teha eelduslikult kohtu kaudu. Seda saate teha kas iseseisvalt www.etoimik.ee süsteemi kaudu või õigusprofessionaali vahendusel.

ämma arvates ei tohiks mina oma lapse isa Pärilikust mikrosferotsütoosist midagi teada. nii minul kui lapse isal tehti lastekliinikus vereanalüüsid. ämma arvates oleks pidanud lastearst ise kontakti võtma minu perearstiga. kuidas lastearst oleks pidanud tegema? ja kas ma ei tohiks oma lapse isa - minu jaoks elukaaslane tema Pärilikust Mikrosferotsütoosit, hemolüütilisest aneemiast midagi teada?

Üldreegel on, et lapse isa terviseandmed kuuluvad talle endale ja arst ei tohi neid teile lihtsalt seetõttu avaldada, et olete tema elukaaslane või oma lapse ema. Küll aga on teil lapse seadusliku esindajana õigus saada teavet oma lapse tervise, uuringute ja ravi kohta. Kui vereanalüüs tehti ka teile, siis teie enda tulemuste kohta tuleb teavitada teid ennast; seda ei asenda tavaliselt see, et arst võtaks ühendust teie perearstiga.

Tervishoiuteenuse osutajal on saladuse hoidmise kohustus patsiendi isiku ja terviseandmete suhtes. See tähendab, et kui lapse isalt võeti analüüs eraldi patsiendina, siis tema pärilik mikrosferotsütoos või hemolüütiline aneemia on üldjuhul tema konfidentsiaalne terviseinfo. Arst võib seda jagada vaid siis, kui selleks on seaduses selge alus või patsiendi nõusolek. Teie roll lapse emana annab teile õiguse saada teavet lapse tervise kohta. Kui lapse uuringu või diagnoosi selgitamiseks on oluline, et lapsel võib olla pärilik haigus, peab arst selgitama lapse seisundit, uuringute mõtet, võimalikke riske ja edasist tegevust. See ei tähenda automaatselt õigust saada teise täiskasvanu täielikku diagnoosi või haiguslugu. Kui analüüs tehti ka teile, siis olete teie selles osas samuti patsient ning arst peab teid teie enda tervist puudutavast olulisest teabest teavitama. Riigikohus on rõhutanud, et patsiendi teavitamine on tervishoiuteenuse osa ning patsiendisaladuse avaldamiseks peab olema patsiendi nõusolek või seadusest tulenev selge alus. Küsimusele, kas lastearst oleks pidanud ise ühendust võtma teie perearstiga: seadusest ei tulene üldreeglina, et arstil tuleb teie teavitamise asemel pöörduda just perearsti poole. Tervishoiuteenuse osutaja peab küll terviseandmed nõuetekohaselt dokumenteerima ning ravis osalevate tervishoiutöötajate vahel võib olla vajalik andmete liikumine ravi eesmärgil, kuid see ei anna alust jagada lapse isa terviseinfot teile ega vabasta arsti teid teie enda tulemustest teavitamast.

Tere oleks vaja paika panna lastega suhtluskord ja elatis. Aasta tagasi sai tehtud perelepitus, aga ema kolimise tõttu alustasime uut. Kokkuleppele ei saa ja sooviks abi kohtust.

Kui perelepitus ei ole viinud kokkuleppeni, on Teil õigus pöörduda kohtusse. Kohtult on võimalik taotleda lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist ning vajaduse korral lahendada samas menetluses ka elatise küsimus.
Kohtule esitatavas avalduses tuleb kirjeldada senist olukorda, põhjendada, miks varasem kokkulepe enam ei toimi, ning esitada konkreetne ettepanek soovitava suhtluskorra kohta (näiteks nädalavahetused, koolivaheajad, pühad ja muu suhtlemine). Elatise osas tuleb selgitada, milline on praegune olukord ja millist lahendust soovite.
Avalduse koostamiseks oleks vaja tutvuda varasema perelepituse kokkuleppe, uue perelepituse dokumentide ning muude asjakohaste asjaoludega. Nende põhjal saab hinnata Teie õiguslikku olukorda ning koostada põhjendatud kohtule esitatava avalduse.
Kui soovite esmalt tasuta või soodsamat õigusnõustamist, võite pöörduda järgmiste teenuste poole:
•    Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine (sh üliõpilaste õigusbüroo ja õigusapteegid): https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 
•    Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perelepitus 
•    Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes saab nõustada lapse huvidega seotud küsimustes ja vajadusel suunata edasi.
Kui soovite kohtusse pöörduda, võib avalduse koostada jurist või advokaat, kes saab Teid vajaduse korral esindada kogu menetluse vältel. Avokaadi või advokaadibüroo leidmiseks ning riigi õigusabi kohta teabe saamiseks võib pöörduda Eesti Advokatuuri poole: https://www.advokatuur.ee/et/advokatuurist/kontakt 

Tere. Elan oma laste isaga ühes alevis, tahan ära kolida ja lapsed uute kooli ja lasteaeda üle viia aga valla sotsiaaltöötaja ütles, et kui lapse isa avaldusele allkirja ei anna, ei tohi ma lapsi teise kooli ja lasteaeda panna, ära võin kolida aga üksinda ja lapsed pean jätma isa juurde. Meil on siiani ühine hooldusõigus.

Ühise hooldusõiguse korral on lapse elukoha, kooli ja lasteaia valik lapse elu puudutavad olulised küsimused, mis tuleb vanematel otsustada ühiselt. Perekonnaseaduse § 118 lg 1 kohaselt otsustavad ühise hooldusõigusega vanemad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Samuti tuleneb perekonnaseaduse § 120 lg-st 1, et ühise hooldusõigusega vanematel on ühine esindusõigus ning § 120 lg 2 p-st 2, et üks vanem võib last üksinda esindada üksnes juhul, kui kohus on talle selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse üle andnud.

Kui vanemad ei jõua lapse elu puudutavas olulises küsimuses kokkuleppele, ei tähenda see, et laps peab automaatselt jääma teise vanema juurde või et üks vanem ei või lastega elukohta vahetada. Sellisel juhul võib kumbki vanem pöörduda perekonnaseaduse § 119 alusel kohtusse, kes võib anda otsustusõiguse selles konkreetses küsimuses ühele vanemale.

Kohtu ülesanne on lahendada vaidlus lähtudes lapse parimatest huvidest. Selleks näeb perekonnaseaduse § 123 lg 1 ette, et kohus teeb hooldusõigust puudutavas asjas lahendi, lähtudes igakülgselt lapse huvidest, ning § 123 lg 2 kohaselt arvestab kohus muu hulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud väide, et kui lapse isa ei anna nõusolekut lapse kooli või lasteaia vahetamiseks, tuleb lapsed automaatselt isa juurde jätta. Perekonnaseadus sellist tagajärge ette ei näe. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidlus lahendada kohtus perekonnaseaduse § 119 alusel ning kohus otsustab küsimuse lapse parimatest huvidest lähtudes.