Tere! Soovin notaris teha lapsele reisimiseks pikaajalise nõusoleku (kuni täisealiseks saamiseni). Kohtu otsusega on lapse emale (minule) antud viibimiskoha otsustusõigus. Nagu olen aru saanud, siis see hõlmab nii elukohta, kui ka reisimist. Selle järgi saaksin justkui üksinda vormistada lapsele reisimiseks notariaalse loa (näiteks vanavanematega reisimiseks). Samas on kohtumääruses toodud välja ka punkt, et vanemad annavad üksteisele etteulatuvalt õiguse lapsega reisida kuni 2 nädalat. Hetkel jääbki segaseks, et justkui on õigus otsustada viibimiskoha osas üksinda, kuid samas notarid toovad välja eeltoodud reisimispunkti ning soovivad lapse isa nõusolekut siiski ka. Laps 11-aastane, isaga pole kokku puutunud üle 6 aasta ning omavahelist suhtlust ei ole, seetõttu võib olla keerulina ka isa nõusolekut saada.

PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
Kui te soovite üksi allkirjastada nõusolekut, et lubada lapsel reisida kas siis koos vanavanematega või ilma saatjata, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, siis notaril ei ole alust keelduda nimetatud nõusoleku kinnitamisest, küll saab aga notar teile selgitada ja soovitada teil allkirjastada nimetatud nõusolek mõlema vanema poolt, kuivõrd hooldusõigus on teil ühine. Vanemate nõusolekud ei pea kajastuma ühes ja samas dokumendis.
Kui kohtulahendis on kirjas, et vanemad annavad üksteisele etteulatuvalt õiguse lapsega reisida kuni 2 nädalat ette, siis te peate lihtsalt arvestama sellega, et iga kord kui teie laps läheb reisile, siis tuleb teil sellest eelnevalt teist vanemat ette teavitada vastavalt lahendis toodule ning küsida, et teine vanem annaks samuti lapsele reisimiseks nõusoleku, siis ei saa teine vanem hiljem tugineda sellele, et laps on tema tahte vastaselt riigist välja viidud. 
Siit leiab täiendavat infot lapsega reisimiseks ning nõusoleku näidise https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/ Kui teil on nõusoleku blanket täidetud ning soovite, et notar kinnitab teie allkirja nimetatud dokumendil, siis pöördute teile sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) poole ja küsite, et soovite broneerida aja allkirja kinnitamiseks seoses lapse reisimisega (siin on oluline meeles pidada, et eelnevalt ei tohi te blanketti allkirjastada, allkirjastamise teete alles notari juuresolekul, vastasel juhul ei saa notar kinnitada, et teie olete tema juuresolekul nimetatud blanketi allkirjastanud). Täidetud blanketi saate notaribürosse kaasa võtta või siis eelnevalt notaribürosse e-posti teel saata. 
Lisaks tuleb meeles pidada, et olenevalt kuhu riiki teie laps reisib, siis tuleb arvestada, et peale seda, kui teie allkiri on ühe notari poolt kinnitatud, võib olla vajalik samale dokumendile võtta teiselt notarilt apostill, viimane kinnitab dokumendi ehtsust.

Soovin oma 9-aastase lapse isalt saada hooldusoiguse endale. Olen lapsega koos elanud teises riigis juba 7- aastat ning lapse isaga suhtlemine on väga kaootiline. Kuna isal on suured probleemid alkoholiga ja tema elukorraldus on samuti aina halvemaks minev, siis oleks ainukene oige samm votta hooldusoigus ära. Milline oleks esimene samm, et kohtusse pöörduda? Kus ma saaksin teha selleks avalduse? Kas ma peaksin selleks ka endale advokaadi palkama?

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Avalduses tuleb kirjeldada lapse isa elukorraldust, tema alkoholiprobleeme ja põhjendada, miks hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmisel lapse huvidest. 

Hooldusõiguse küsimuses kohtusse pöördumiseks advokaati tingimata palgata ei ole vaja. Kohus määrab lapsele riikliku kaitsja ise. 

Kui laps elab välisriigis, võib olla vajalik pöörduda  selle riigi kohtusse või kasutada rahvusvahelise koostöö võimalusi (nt lapse elukoha riigi ja Eesti vahel).

Euroopa Liidus lahendatakse hooldusõiguse (parental responsibility) küsimused üldjuhul selle riigi kohtus, kus laps tavaliselt elab. See põhimõte tuleneb ELi määrusest 2019/1111 (Brüssel IIb), mis reguleerib vanemlikku vastutust ja hooldusõigust. Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse.

Lapse isaga 4a lahus. Ühine hooldusõigus ja elatist ei maksa ( samas pole ka kohtu kaudu välja mõistetud, lapse isa pole ka initsiatiivi üles näidanud suhtlemiseks ega ka lapse toetamiseks) Lapsega kohtunud selle aja jooksul lapse sünnipäeval ja üksikutel kordadel muul ajal. Kohtumistel saab laps alati isa poolt kõike, seal hulgas ka sünnipäevaks kalleid kinke. Laps igatseb isa väga ja alati ootab kohtumisi. Näha on, et emotsionaalselt muudab see teda väga, mis hiljem ka väljendub lapse negatiivses käitumises. Lapse ema soov on saada ainuhooldusõigus, et kaitsta last tulevikuks. Kui tõenäoline on, et kohus määrab lapse emale ainuhooldusõiguse, võttes arvesse lapse isa olematut minimaalset panust lapse ellu? Millest peaks alustama ?

Perekonnaseaduse § 116 lg 2 järgi tähendab hooldusõigus, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse füüsilise ja vaimse arengu eest. Vanematel on ühine hooldusõigus, mis tähendab, et mõlemad vanemad tegelevad lapse kasvatamise ja toetamisega. Lahus elavad vanemad peavad võrdselt rahaliselt panustama ja lapsega suhtlema.

Kui vanemad elavad alaliselt lahus ja üks vanem ei osale lapse kasvatamises ega toeta last, võib teine vanem taotleda kohtult ainuhooldusõigust. Kohus otsustab hooldusõiguse üleandmise eeskätt lapse huvidest lähtuvalt, arvestades vanemate senist pühendumist, lapse emotsionaalset seisundit ja tulevasi elamistingimusi. Menetlus algab hagita avalduse esitamisega kohtule.

Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Teisisõnu tuleb vanemal, kes ei panusta lapse heaolusse tasuda lapse ülalpidamiseks elatist.

Kui tõenäoline on saavutada kohtus teise lapsevanema ühise hooldusõiguse piiramine olukorras, kus naine elab alaliselt ühiste alaealiste lastega Eestis ja mees ühe teise EL riigi kodanikuna Soomes ning kus on omavahel konfliktne saavutada kokkulepet laste välisriiki reisimiseks ühe vanemaga? Mees võib omapoolset nõusolekut mitte anda naisega omavaheliste erimeelsuste tõttu ja naine ei tunne täielikku kindlust, et mees lapsed valisriiki reisides nende elukohariiki naise juurde tagasi tooks. Mees ei soovi järjepidevalt panustada ühiste laste kuiste kulude katmisse ja konflik reisimiste nõusoleku osas süvemeks ametlike alimentide määramisel. Mees ilmub suvalisel ajal ilma kokkuleppeta ühiste lastega kohtuma ja ei reageeri naise palvele oma kohtumised eelnevalt kooskõlastada.

Kohtus on võimalik taotleda ühise hooldusõiguse piiramist või lõpetamist, kui vanemate koostöö ei toimi ja see kahjustab laste huve. Kohus lähtub otsustamisel eelkõige laste heaolust ning arvestab vanemate senist käitumist, sh koostöövõimet, panust laste kasvatamisse ja hooldusesse ning lapse turvalisust. Kui üks vanem takistab oluliselt laste elu korraldamist või ohustab laste heaolu (nt ei tee koostööd, ei panusta ülalpidamisse, tekitab ebakindlust laste tagasitoomise osas välisriigist), võib kohus hooldusõigust piirata või anda selle täielikult teisele vanemale.

Täpsem selgitus

• Ühise hooldusõiguse lõpetamist võib taotleda, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada. Taotlus esitatakse hagita menetluses kohtule. Kohus otsustab, kas anda hooldusõigus täielikult või osaliselt ühele vanemale, lähtudes eelkõige laste huvidest. Arvesse võetakse vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut, senist pühendumist, koostöövõimet ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kui vanemate vahel puudub usaldus ja koostöö, võib see olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, eriti kui see takistab oluliste otsuste tegemist (nt reisimine, elukoht) või ohustab laste heaolu.
• Kui üks vanem ei panusta laste ülalpidamisse, võib see samuti olla arvestatav asjaolu, kuid elatise määramine toimub eraldi menetluses. Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest.
• Kui vanemad ei suuda kokku leppida laste reisimises välisriiki või on oht, et lapsed ei pruugi Eestisse tagasi pöörduda, võib kohus piirata teise vanema õigusi või anda otsustusõiguse selles küsimuses ühele vanemale, kui see on laste huvides (Perekonnaseadus § 145).
• Kui vanem ilmub lastega kohtuma ilma kokkuleppeta ja ei arvesta teise vanema ega laste vajadustega, võib see viidata koostöövõimetusele ning olla aluseks hooldusõiguse piiramiseks.

Millise riigi kohtu poole on ühiste laste isal õigus pöörduda hooldusõiguse küsimuses, kui ühised lapsed elavad alaliselt emaga Eestis ja isa elab alaliselt Soomes olles ühe teise EL riigi kodanik? Kas hooldusõiguse vaidlused toimuvad alati laste alalise elukohariigi kohtu kaudu?

Kui ühised lapsed elavad alaliselt Eestis, siis hooldusõiguse küsimuses tuleb  pöörduda Eesti kohtu poole, sõltumata isa elukohast või kodakondsusest. Hooldusõiguse vaidlused lahendab selle riigi kohus, kus lapsed alaliselt elavad.
Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 järgi vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Sama seaduse § 66 järgi kohaldatakse eestkoste ja hoolduse suhtes selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. 

Kui lapsed elavad Eestis, lahendab hooldusõiguse vaidluse Eesti kohus ja kohaldatakse Eesti perekonnaseadust.
Lapse isa elukoht Soomes ja tema teise riigi kodakondsus ei muuda üldreeglit – tähtis on laste alaline elukoht. Erandiks võivad olla lapseröövi vaidlused või kui mõni muu riik on juba hooldusõiguse määranud ja see lahend kuulub Eestis tunnustamisele.

Kas Lapsevanem võib kasutada fotot kui on toimunud operatsioon kus isa annetas tütrele neeru ja nüüd läks see avalikkuse ette ja tütar ei soovi oma fotot ja andmeid et kasutatakse.

Üldjuhul otsustab vanem lapsega seotud küsimusi, kuid seda tehes peavad olema lapse huvid seatud esikohale. Sealjuures tuleb suhtuda iseäranis vastutustundlikult lapse terviseandmeid sisaldava info avaldamisse, sest üldjuhul ei ole selline tegevus lapse parimate huvidega kooskõlas. 

Lapsel on samuti õigus nõuda enda isikuandmete avaldamise lõpetamist, seda eriti juhul, kui jutt käib tema terviseandmete kohta. Olukorras, kus laps väljendab selget soovi selline tegevus lõpetada, tuleks seda ka teha - foto ja/või sellega seotud viited lapse isikule kustutada.

Tere! Mul on nüüd selline olukord, kus vajan teie abi perenõustamise osas. Lühidalt öeldes: me lahutasime lapse isast Eestis umbes aasta tagasi ja jagasime hooldust 50–50. Nüüd mu töö siin lõpeb, olen saanud Soomest uue tööpakkumise ja plaanin tagasi kolida. Mul on Soomes oma korter, laps on sündinud Soomes ja ta on Soome kodanik. Seal on mul ka sugulased ja tugivõrgustik, mis teeb elu palju lihtsamaks kui praegu Eestis, kus ma olen üsna üksi. Lapse isa töötab väga ebaregulaarse graafikuga, tihti nädalaid ära, ja laps oleks suure osa ajast tema vanaemaga. Minul oleks Soomes stabiilne töö, esmaspäevast reedeni, ja laps saaks igapäevaselt minuga olla. Ma kindlasti ei taha isa ja lapse kohtumisi takistada, aga usun, et lapse huvides oleks praegu elada minu juures. Lapse isa on öelnud, et ta kavatseb kolida Tallinnast Tartusse. See teeks minu jaoks lapse regulaarse kohtumise peaaegu võimatuks, sest siis peaksin iga nädalavahetus pidevalt reisima. Minu puhkus ja vaba aeg kuluks siis rohkem sõitmisele kui tegelikult lapsega koos olemisele. Samal ajal, kui isal on pikemad vabad perioodid enne järgmist tööreisi, võib ta last alati oma vanaema juurde Tartusse kaasa võtta ja temaga siis rohkem aega veeta. Minu jaoks oleks kõige loogilisem, et laps elaks minuga, sest mul on stabiilne graafik ja toetusvõrgustik Soomes.

Lapse elukoha määramine on hooldusõiguslik küsimus, mida vanemas saavad ja peavad otsustama kokkuleppel. Küsimuse püstitusest võib mõista, et praegu on venemate kokkuleppel lapse elukohaks Teie elukoht Eestis ent Te soovite lapse elukohta muuta Teie elukohaks Soomes. See on võimalik, kui isa selleks nõusoleku annab. Kui isa nõusolekut ei anna, aga elukoha muudatus on siiski vajalik lapse huvidest lähtuvalt, saate taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha ühekordseks muutmiseks.

Kuidas sellisel juhul saab korraldatud lapse ja isa suhtlus, sõltub asjaoludest ning võimalustest. Võib olla võimalik, et lapse suhtlemise maht isaga ei muutu oluliselt ning muutub vaid suhtlemise graafik. Kui suhtluskord on kehtestatud kohtu poolt, tuleks selle muutmise vajaduse tekkimisel pöörduda kohtusse või SKA perelepitusteenusele suhtluskorda muudatuste tegemiseks.

Tere, sooviks teada kuidas on võimalik muuta ühist hooldusõigust ainuhooldusõiguseks. Kohtulahendi järel aastal 2018 määrati lapsele elatisemaksmine, mida ei täideta. Lapse elukoha vahetuse registreerimisel on vajalik teise vanema nõusolek, ja selle andmisest keelduti.

Ühine hooldusõigus tähendab kõige lihtsamas mõttes seda, et vanemad peavad lapsega seotud asju otsustama ühiselt. Vanemad peavad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles. Vanemad peavad silmas pidama lapse igakülgset heaolu. Mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles (Riigikohtu 22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 16).

Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb alati säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Samas ei tohiks hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest. 

PKS § 137 lg 2 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust ei rahuldata, kui:

• vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
• on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
• Kui ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused puuduvad, siis ei pruugi ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 22.1). Riigikohus on varasemalt leidnud, et ainuüksi asjaolu, et ema on pärast vanemate lahkuminekut kasvatanud last üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (viidatud lahend nr 2-21-233/69, p 12). Lisaks on leitud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 16).

Tere, 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi ei saa vanem enam esitada kohtule lapse elukoha määramise nõuet ja kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada. Selle asemel saab vanem nõuda hooldusõiguse täielikku või osalist, sh otsustusõiguse üleandmist ning kohus saab otsustada üksnes vanemate hooldusõiguse üle või kohaldada abinõusid lapse heaolu tagamiseks. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 119 lg 1 alusel saab kohus anda ühele vanemale õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle), seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (Riigikohtu seisukoht, RKTKo 3-2-1-45-11) Küsimus: Kui ühele vanemale on antud lapse täielik hooldusõigus või õigus otsustada lapse viibimiskoha (elukoha) üle, saab see vanem otsustada või määrata lapse elukohaks teise vanema elukoha, kellel puudub lapse elukoha määramise õigus? Või seda teha kohus kui on lähtutud lapse huvidest? Tänan.

Vanem, kellele kuulub hooldusõigus, peab hooldusõigust teostama heas usus ja lähtuma seejuures lapse parimatest huvidest ja heaolust. Kui lapse huvides ja tema heaolu tagamiseks on vajalik elukoha määramine hooldusõiguseta vanema juurde, võib seda teha.Oluline on aga, et sel juhul peaks ka hooldusõiguslik vanem samas elukohas elama. Vastasel korral võib olla võimalik talle ette heita lapse hooletusse jätmist.

Tere Kohtumäärusega on mul lapse tervise ja viibimiskoha osas ainuhooldusõigus. Kuhu pean esitama kohtumääruse, et ka riigi infosüsteemis oleks antud info nähtav?

Hooldusõiguse muudatustega kohtumääruse rahvastikuregistrile esitamise kohustus on kohtul.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus (TsMS § 563¹). Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 563¹).