Tere, Olen lapsega tema isast juba mitu aastat eraldi elanud, aga ühine hooldusõigus on alles. Lapse isaga suhtlemine on minimaalne ja asjade ajamine läheb järjest keerulisemaks. Kui kaua võib aega võtta ühise hooldusõiguse muutmine/lõpetamine juhul, kui saan lapse isa nõusoleku? Millised peaksid olema minu esimesed sammud? 

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest. Kui kaua kohtumenetlus aega võtab, ei ole võimalik prognoosida.  Samuti võivad vanemad riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse käigus kokku leppida, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle. Sellise kokkuleppe saab aga sõlmida vaid siis, kui kohus on teinud lapsega suhtlemise korraldamise asjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ alusel perelepitusse suunamise määruse. Seega eeldab ka kokkulepe siiski kohtumenetluse alustamist.

Mida teha olukorras, kus ühiste alaealiste laste välismaalasest isa siseneb minu ja meie ühiste laste koju omaalgatusel ilma etteteatamata vastavalt oma soovile saades võtmed 10.aastase tütre käest? Mehel on alaline elukoht Soomes, aga ei aktsepteeri minu poolt suhte lõpetamist ning peab minu kinnisvara (ilma mingisuguse juriidilise aluseta) samuti enda omaks ja koduks, kuhu ta võib enda arvates siseneda ja siin viibida vastavalt oma tahtmisele. Mida teha olukorras, kus ühiste laste isa ja endine elukaaslane läheb lapsele lasteaeda ilma teisele vanemale teatamata järele ning viib ilma kokkuleppeta meie ühise lapse teadmata ajaks teise riiki? Meil on vanematena ühine hooldusõigus. Lapse alaline elukoht on Eestis ja välismaalasest isa alaline elukoht on Soomes. On võimalik, et isa viib meie ühised lasteaia- ja algklassilapse teadmata ajaks ilma teise vanema kokkuleppeta Soome või mõnda teise EL liikmesriiki. Mees ei aktsepteeri paarisuhte lõpetamist ning kardan, et kasutab meie ühiseid lapsi manipulatsioonivahendina ja kättemaksuks. Mees ei tundu olevat valmis kohtuma lastega vastavalt eelnevalt sõlmitud vanematevahelisele kokkulepetele ning ühtlasi ei tundu teda huvitavat ei laste ega ka mitte teise vanema soovidega arvestamine seoses kokkusaamiste kavandamisega.

Küsimuses tuleb eristada Teie ja Teie endise partneri suhteid ja Teie kui lapsevanemate suhteid. Lapsevanemad, kellel on ühine hooldusõigus, otsustavad lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt. Ühisel konsensuslikul otsusel peaks toimuma ka lapsega reisimine. Kui üks vanem tegutseb omapäi võib seda käsitleda hooldusõiguse kuritarvitamisena ja see võib olla aluseks ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Soovitan konkreetsed sündmused juristiga läbi arutada ja analüüsida, kas need on piisavalt mõjuvad vastava avalduse kohtule esitamiseks.

Mida peaksin tegema olukorras kui lapse isa on minu seljataga vahetanud lapsel perearsti ja selle juures võltsinud minu allkirja? Lapse isaga lahus ja ühine hooldusõigus ja kohtupoolt määratud laps nädalaks kummagi vanema poole.

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peavad nad otsustama lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt ja üksmeeles. Kui üks vanematest on teinud ainuisikuliselt otsuse, mis ei ole lapse huve silmas pidades vajalik ja mida saab käsitleda hooldusõiguse kuritarvitamisena, saab kohtus nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ühele vanemale üle andmist.

Tere Ma soovin oma lapse perekonna nime ära muuta siis kuidas ma peaks pöörduma lapse bioloogiline isa poole, et temalt nõusolek saada? Kas selleks võin ma paluda ka näiteks juristi abi kes saadaks vastava dokumendi talle? Ja palju on riigilõivu maksumus perekonna nime muutmisel? Või kaasneb veel mingisuguseid kuluski?

Nime muutmiseks tuleb vanemal esitada avaldus, millel on ka teise vanema andmed ja teise vanema allkiri. Riigilõivu tasutakse 100 eurot. Rohkem nime muutmisest ja täidetav avalduse vorm ning asutused, kes avaldusi vastu võtavad on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#riigiloiv-uue-nime-t

Tere Küsimus on lapse perekonnanime vahetamisega. Mul on poeg 11 aastane, lapse bioloogiline isa ei ole temaga kordagi kontaktis olnud ja ei suhtle ka meie omavahel. Kui laps sündis nõudis lapse isa isadustesti ja selle me ka tema nõudmisel läbi kohtu tegime ja kohus määras talle ka automaatselt alimendid, mida ta siiani ka kenasti maksab siis kanti ka ta sünnitunnistusele, aga lapsel oli juba minu perekonna nimi. Mõned aastad hiljem ma abiellusin ja minu perekonnanimi muutus ja meil tekkis soov ja ka lapsel endal, et ta sooviks kanda meiega ühist perekonna nime, kas selleks on vaja bioloogiline isa nõusolekut ja kas see muudab midagi seoses elatisraha maksmisega? Peres kasvab meil abikaasaga kokku kolm last, mehe eelmisest suhtest 14 aastane poiss ja meie ühine laps 3aastane ja minu eelmisest suhtest 11 aastane poiss ja sooviksime lihtsalt, et ta ei tunneks ennast kuidagi halvasti tänu sellele, et tal minu vana perekonnanimi.

Kui mõlemad vanemad on hooldusõiguslikud, tuleb neil lapsesse puutuvaid küsimusi lahendada kokkuleppel ja üksmeeles. Kui lapse isal on hooldusõigus, on vaja, et lapse perekonnanime muutmisega oleks nõud ka isa ja kinnitaks oma nõusolekut. Nimevahetus ei mõjuta kuidagi vanemate õigusi ja kohustusi, sealhulgas ülalpidamiskohustust, lapse suhtes. Ülalpidamiskohustus langeb bioloogilisel isal ära vaid juhul, kui laps isa nõusolekul lapsendatakse.

Tere. Selline mure et elan juba 3a laste isast lahus,isa elab soomes,oleme abielus. Nüüd oleks vaja uut sissekirjutust teise valda,kuid isa ei anna nôusolekut. Suhtlemine temaga 0,kuna blokeeris igaltpoolt ära,meilidele ei vasta. Millised oleks vôimalused et saada temalt nôudolek?

Olukorras, kus vanematel on ühine hooldusõigus aga eraldi elav vanem oma hooldusõigust sisuliselt ei teosta ning vajalikke nõusolekuid ei anna, saab pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Seejuures ei ole oluline kas vanemad on omavahel abielus või mitte, oluline on, et lapsesse puutuvaid küsimusi ei saa lahendada üksmeeles ja kokkuleppel, nagu ühise hooldusõiguse puhul vajalik.

Tere, Elasin mõnda aega Saksamaal ja olin seal oma lapse isaga kohtus. Kohus määras mulle lapse täieliku hooldusõiguse. Mul on otsus pdf vormis. Mingil põhjusel ei jõudnud originaal paberkandjal minuni. Tulin Saksamaalt ära. Nüüd aga on mul vaja see dokument notariaalselt tõlkida, et saaksin selle Eestis sisse kanda ja oma lapse elukoha Eestis registreerida. Usun, et mul on selleks vaja paberkandjal originaali. Saksa kohus mulle seda suure tõenäosusega Eesti ei saada. Mida ma tegema peaksin?

Et Saksamaa kohtu otsus oleks siin täidetav, peab Eesti kohus Saksamaa kohtu lahendi täidetavaks tunnistama e. viima läbi formaalse kohtumenetluse, milles kontrollitakse, kas kõikidele osapooltele anti võimalus kohtumenetluses kaasa rääkida ja end kaitsta, st. kas tagati kõikide osapoolte inimõigused menetluse vältel jms. Täidetavaks tunnistamiseks peaks esmalt pöörduma lahendi teinud kohtu (Saksamaa kohtu) poole ja selgitama, et isik soovib lahendit konkreetses riigis, Eesti Vabariigis, täidetavaks tunnistada, et kohus teaks, millised dokumendid talle väljastada. Euroopa Liidu liikmesriigi puhul on nendeks kohtulahendi kinnitatud ärakiri paberkandjal originaaltemplitega ning sihtriigi poolt aktsepteeritavas keeles Brüssel II bis määruse sertifikaat, millele taotleja lisab juurde taotluse sihtriigi kohtule riigi ametlikus keeles. 

Tere, mure laste hooldusõiguse ning kulude jaotuse suhtes laste isaga .

Hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt. See tähendab, et kõiki lapsesse puutuvaid küsimusi tuleks lahendada ühiselt ja üksmeeles. Vanemate ühine hooldusõigus on lapse parimates huvides. Samal seisukohal on läbivalt olnud ka kohtud. Kui aga ühist hooldusõigust teostada ei soovita või ei ole võimalik, saab kumbki vanematest pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks.

Ka lapse ülalpidamiskulud peaksid jaotama vanemate võrdväärde varandusliku seisundi korral võrdselt. Seadusega sätestatud miinimumelatis võtab arvesse nii elukalliduse suurenemist, lapse viibimist koos eraldi elava vanemaga ja ka riigilt saadavaid peretoetusi. Kõige lihtsam on vaadata seadusjärgse elatise suurust kasutades elatiskalkulatorit, sisestades kalkulaatorisse just Teie lapse ja tema elukorralduse kohta käivad andmed.

Kui aga vajate nõustamist lähtuvalt Teie lapsest ja Teie olukorrast, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele 

Tere, Kui rahvastikuregistris on märgitud, et mul on lapse suhtes täielik isikuhooldusõigus ja täielik varahooldusõigus, kas sel juhul on endiselt vajalik ja kohustuslik saada teise vanema allkiri lapse elukoha registreerimiseks ja muudeks taolisteks toiminguteks?

Üldjuhul kuulub hooldusõigus vanematele ühiselt. Hooldusõigus võib kuuluda vaid ühele vanemaist, kui vanemad on lapse sündi registreerides selliselt otsustanud või kui kohus on teinud muudatusi hooldusõiguse kuuluvuses. Muul juhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus ja last puudutavates küsimustes tuleb otsustada ühiselt, see tähendab, et on vajalik mõlema vanema nõusolek.

Tere! Sooviks uurida, kuidas käituda ja mida teha kui eks elukaaslane on suhtes 15a neiuga, kes on väärkohelnud 4a last? ( lastekaitse ja politsei on teadlikud sellest olukorrast) Ning kas minul kui lapse emal on mingid õigused keelata 15a suhtlust minu lapsega ?

Hooldusõigus saab olla vaid lapse vanematel ja vaid lapse vanematel on õigus määrata, kellega ja mis tingimustel nende laps suhtleb. Isikuhooldusõigus on hooldusõiguse osa ja hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Kui selles küsimuses üksmeelt ei saavutata ja lapse heaolu on seetõttu ohus, on võimalik kohtu kaudu nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse osalist üleandmist ühele vanemale. Nõude saab esitada, kui ühise hooldusõiguse säilitamine kahjustaks lapse heaolu ja faktilised asjaolud toetavad nõuet.