Tere Kohtumäärusega on mul lapse tervise ja viibimiskoha osas ainuhooldusõigus. Kuhu pean esitama kohtumääruse, et ka riigi infosüsteemis oleks antud info nähtav?

Hooldusõiguse muudatustega kohtumääruse rahvastikuregistrile esitamise kohustus on kohtul.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus (TsMS § 563¹). Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 563¹).

Tere! Soovin saada endale lapse ainuhooldusõigust. Minu laps on alates sünnist elanud minuga Soomes (hetkel 8 aastane) ning olen talle pakkunud stabiilset, turvalist ja hoolivat elukeskkonda. Lapse areng, haridus ja igapäevane heaolu on olnud minu otsene vastutus ja minu prioriteet. Lapse isa (elab Eestis) ei oma püsivat tööd ega ametlikku sissetulekut, tema elukeskkond on ebatervislik ja ebastabiilne. Lisaks tarvitab isa alkoholi stabiilselt ja seoses sellega ka olnud politseiga palju probleeme. See kõik vähendab tema suutlikkust tagada lapsele turvalist elu. Varasemad kogemused näitavad, et lapse isa ei ole suutnud ega olnud valmis osalema lapse igapäevases hoolduses ning lapse turvalisuse tagamiseks ei ole ma alati julgenud last isaga jätta kuna koht kus ja kellega lapse isa elab ei ole sobilik keskkond väikse lapse jaoks. Nüüd, kus mul on plaan kolida Soomest teise riiki mõneks ajaks, keeldub isa sellest täielikult, seega mul ei jää muud varianti kui pöörduda kohtu poole, kuna see oleks nii või naa ainuõige samm. Kust ja kuidas ma peaksin alustama, et teha kohtule avaldus ning saada endale lapse ainuhooldusõigus?

Euroopa Liidus lahendatakse hooldusõiguse (parental responsibility) küsimused üldjuhul selle riigi kohtus, kus laps tavaliselt elab.See põhimõte tuleneb ELi määrusest 2019/1111 (Brüssel IIb), mis reguleerib vanemlikku vastutust ja hooldusõigust. Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse. Seega, kui lapse elukohariik on Soome, tuleb nimetatud küsimus lahendada Soome kohtus Soome õiguse järgi.

Tere. Minu elukaaslase vastu alustati Krimm menetlus 1 september. Siiamaani pole teda üle kuulatud. Lastekaitse käskis mul elukaaslasel kodust ära kolida , kuni menetluse lõpuni ( mis võidakse meelega aasta peale lükata) kui lastekaitse saab teada , et mees kodus on , siis võtavad pöörduvad kohtusse ja mult võtavad hooldus õiguse. Mina ju tean , et plika luiskab ja kujutas ette unes midagi . Mul tuttav ütles , et registreerige ära , lapsed mehe nimele , saab mees koju . Abikaasad peavad koos elama , siit ka küsimus , et kui abiellume , lapsed tema nimel , kas siis saab lastekaitse tulla ja ikka plika ära viia ?

Kohus rakendab lapse heaolu ohustamise korral ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid (PKS § 134 lg 1) ja seda ka juhul, kui lapse heaolu ohustavad tema bioloogilised vanemad. Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud (LasteKS § 4).

Lapse heaolu on ohustatud, kui:

1. lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine; ja
2. vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma (PKS § 134 lg 1).

Eelnimetatud juhtudel võib kohus eraldada lapse vanematest, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida muude toetavate abinõudega (PKS § 135 lg 1).

Tere, Kuidas ja kas on võimalik eemalda lapse sünnitunnistusest ühe vanema andmed nimelt 18-aastane isik soovib eemaldada oma sünnitunnistusest bioloogilise isa andmed? Ette tänades,

Tere

Täname pöördumast! 

Teie kirjutatud järgi ei ole selged asjaolud, miks, mis põhjusel seda soovite teha. Kui ikkagi laps on täisealine ja siia maani isa andmed olid kirjas, siis nüüd seda vaidlustada nii sama ei saa.

Lugupidamisega

Mul on ühine lapsehooldusõigus lapse isaga. Laps on 14 aastane. Isa soovib juba homme ilma minu nõusolekuta sõita USAsse. Kuidas oleks võimalik teha sõidukeeld et ilma minu nõusolekuta last ei saaks välisriigi viia? Tänan!

Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse vanem ega seaduslik hooldaja (näiteks vanavanem, peretuttav jne) või kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest, peab reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sa või kui reisib üks lapsevanem, teise lapsevanema nõusolek. Nõusolekuta reisivat last ei pruugita dokumendikontrollis lennukile lubada. Kui aga vanemal õnnestub siiski lapsega koos lennukile pääseda ilma teise vanema nõusolekuta, on tegemist rahvusvahelise lapserööviga. Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on ära võetud noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki, või  hoitakse last välisriigis kinni ja kõige sagedasemalt panevadki selle toime laste vanemad. 

• Eesti Sotsiaalkindlustusamet, mis teatud küsimustes on Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2019/1111 (tuntud ka kui Brüssel b määrus) järgseks keskasutuseks, on ette valmistanud vanemate hooldusõigust, suhtluskorda ning välisriigis abivajavate laste ja lapseröövi küsimusi laiemalt tutvustava video.
• Euroopa Komisjon on samuti ette valmistanud isikuhoolduse ja külastusõiguse video.
• Nii lapseröövi konventsiooni kui ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2201/2003 (tuntud ka kui Brüssel IIa määruse) keskasutuseks on Eestis Justiits -ja digiministeerium. Infot saab telefonil +372 620 8183 ja e-posti aadressil [email protected].

Tere! Küsimus hooldusõiguse kohta. Kui vanemad elavad lahus ja lapsel on kokkuleppeliselt koosviibise aeg määratud teise vanemaga, kuid kui sellel ajal jäetakse laps hooletusse, tekitatakse eluohtlikke olukordi ja on halba eeskuju, siis kas ja kuidas oleks võimalik hooldusõiguse ära võtmine või peatamine? On pöördutud lastekaitse poole ka, kuid sealt tuli vastus, et selline asi pole võimalik. Kas olukord ongi nii lootusetu? Lapsel on tekkinud kalduvus vägivallale. Laps 7a. Kas aitab kohtusse pöördumine?

Kui lapse ja eraldi elava vanema suhtlemine kahjustab lapse huve ning on lapsele ohtlik, tuleks muuta suhtluskorda. Lapsel on küll õigus suhelda eraldielava vanemaga, ent viisil, mis tagab lapsele ohutuse ja turvalisuse. Kui pikemaaegne viibimine ei ole lapse huvides, tuleb kohtumiste kestvust vähendada või seada lisatingimused ehk muuta suhtluskord selliseks, et lapsele oleks tagatud heaolu.

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei muuda lapsega suhtlemise korda ja õigus lapsega suhelda jääb kehtima ka juhul, kui vanemalt on hooldusõigus kohtu otsusega hoopiski ära võetud.

Lapse isaga lahus (abielus pole olnud). Omavaheline kokkulepe (hetkel pigem toimiv), et kumbki on lapsega pool ajast. Lapse isa (nartsissist) keelab lapsel (3a) kohtuda ning koos viibida lapse ema uue kaaslasega (ei jäta neid üksühele, vaid olen ka ise nendega koos). Millised õigused mul (lapse emal) on? Kas ma peaksin arvestama sellise nõudmisega?

Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul viibib, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta, sealhulgas suhtlemine ja kokku puutumine kolmandate isikutega. Teisel vanemal on õigus otsustusse sekkuda ja suhtlemist keelata juhul, kui see last kahjustab. 

lapse ema peale töö kaotamist viis lapse elama teise Eesti otsa. kuigi oli suuline kokuleppe, et laps läheb kooli kus ta keskond ei muutuks Isal ei ole võimalus iga nädala vahetus lapsele järgi sõita töö tõttu. Isa makab lapse emale elatist 301e kuus, Kuna laps elab isast kaugel edasi tagasi sõidud lähevad kokkumaksma 120 eurot. Kas isal on õigus vähendada elatis seaduslikult, või nõuda et ema tuleks lapsle isa juurde järgi, sest ainult lapse nägemise peale kulutaks isa pea sama suguse summa mis ta lapse toetamiseks maksaks. Laps käib koolis siis teoreetiliselt saab ta isaga olla ainult 1terve päeva, kas isal on õigus nõuda, et laps oleks isaga enamus kooli vaheaegadest , et teha kaotatud aega tasa ja lapse vanema suhe ei kaoks.

Muudatused lapse elukohas ja lapse haridusasutuse valik peavad toimuma vanemate kokkuleppel. Nõusoleku andmisel või sellest keeldumisel tuleb lähtuda eeskätt lapse parimatest huvidest.

Kui ema on ilma isa nõusolekuta lapse elukohta muutnud, võib ta olla hooldusõigust kuritarvitanud, mis omakorda võib olla aluseks hooldusõiguse muudatuste tegemiseks.

Kas ja kuidas tekkinud olukorda parimal viisil lahendada saab, tuleks selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel. Samuti saan soovitada Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenust, et kujunenud olukorrast väljapääs leida. Perelepitus on vanematele tasuta. Teenusest lähemalt ja selle saamise viisist saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.

Tere! mul selline mure ,et kas on võimalik ka loobuda täielikult isaõigustest ja laps võetakse minu nimelt ära või kuidas need asjad käivad?

Isadusest loobuda ei ole võimalik. Kui isana on lapse sünnitunnistusele märgitud mees, kes ei ole lapse bioloogiline isa, saab neid andmeid muuta vaid isaduse vaidlustamise menetluses kohtus. Siin on aga seadus seadnud ajalised piirangud. Tulenevalt perekonnaseadusest on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Isadust saab vaidlustada kohtus, kuhu saavad avalduse esitada eelnimetatud isikud. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tavapäraselt kohustab sellisel juhul kohus isa ja last põlvnemise välistamiseks DNA-analüüsi tegema.

Isa võib anda ka nõusoleku oma lapse lapsendamiseks ema uue elukaaslase või abikaasa poolt, kui viimane seda soovib. Nii isaduse eduka vaidlustamise kui lapse lapsendamise korral teise mehe poolt lõpevad isa ja lapse vastastikused kohustused. Kui isalt hooldusõigus kasvõi täielikult ära võetakse jäävad ikka kehtima põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus kui ka isa ja lapse suhtlusõigus.

Tere, kas lapseisa alkoholism on piisav argument , et taotleda tema suhtes kohtu kaudu vanemahooldusqiguse osalist piiramist? Lapseemana sooviks qigust otsustada lapse liikumist, tervise ja haridusega seotud kysimused kooskqlastamata teise vanemaga. Kuna inimene ei reageeri/ ei tule kokkulepele seoses pideva joomisega.

Alkoholism iseenesest ei ole piisav argument ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, ka mitte osaliselt. Küll aga on argumendiks olukord, kus ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik, kuna teine vanem keeldub põhjendamatult vajalike nõusolekute andmisest või keeldub suhtlemast, ei vasta, ei soovi lapsega seotud otsuste vastuvõtmises osaleda.