Tere, kaalutan otsust nquda kohtu kaudu oma lapseisa suhtes osalist hooldusqiguse piiramist. Tegu on inimesega, kes on tsukliline alkohoolik, mille tqttu ta last ei kylasta, ei hoolitse suhtlemine ainult online ja ebaregulaarne. Kui mul on tarvis lapsega sqita puhkusele vms ta ei reageeri palvele teha volitus lapsele kuni 18 a qiguseks reisida minuga. Ise ta elab teises linnas ka. Kas inimese sqltuvus on piisav argument, et osaliselt piirata teda ? Kui jah, millest alustada ? Mind kqige rohkem emana segab , see et ma ei saa otsustada lapse seoses : liikumised jne. Ja temaga ei ole vqimalik kokkulepele sel teemal.

Vanemate hooldusõiguses saab teha muudatusi peamiselt kahel alternatiivsel alusel. Ühele vanemale saab anda konkreetses asjas otsutusõiguse (PKS § 119) või lõpetatakse (osaliselt) vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 137). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused puuduvad, siis ei pruugi ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 22.1). Riigikohus on varasemalt leidnud, et ainuüksi asjaolu, et ema on pärast vanemate lahkuminekut kasvatanud last üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (viidatud lahend nr 2-21-233/69, p 12). Lisaks on leitud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal või elab teises linnas, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada.

Kas lapse hooldusõigust saab taodelda uuesti kui üks vanem kolib välisriiki? Kas hooldusõigust saab muuta kui see on kohtu poolt määratud teisele poolele kuid lapsed pole seda soovinud ja on seda väljendanud kuid seda pole kuulda võetud.

Kui vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ja antud üle ühele vanematest, on hooldusõiguseta vanemal õigus kohtult taotleda, et hooldusõigus kuuluks jälle vanematele ühiselt. Avaldus rahuldatakse, kui täidetud on PKS § 138 lõike 1 teises lauses sätestatud eeldused ehk kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud

Kui naine nõuab lahutust, kuidas jagatakse lapse hooldusõigus, kes seda jagab? Kui soovin laste hooldusõigust pooleks aga naine ei ole sellega nõus. Soovin enne lahutuspaberitele allakirjutamist lapsehooldusõiguse osa kokku leppida. Oma elukohta mul ei, sest naine viskas mu välja. Elan nüüd õe juures, kus on mul oma tuba ning siin on ka vaba tuba, mille saab anda lastele. Kevadel oli mul autoõnnetus ja olen haiguslehel ja käin taastusravil ja mõne päeva pärast lähen töövõime ja puude hindamisele. Kas töövõimetul inimesel on võimalus saada osalist laste hooldusõigust?

Lapse sündides omandavad tema vanemad ühise hooldusõiguse, kui sündi registreerides ei ole kokku lepitud teisiti. Vanemate kooselu lõppedes ei lõpe ühine hooldusõigus ja vanemad peavad ka edaspidi otsustama lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt ja üksmeeles. Hooldusõiguse kuuluvuse mõttes ei ole tähtsust ka ühe vanema tervislikul seisundil, kui see ei taksita hooldusõiguse teostamist ehk lapsesse puutuvate küsimuste otsustamist.  määramisest selliselt, et laps viib

Ühiselt tuleb otsustada ka vanemate kooselu lõppemisel lapse edaspidine elukorraldus, pidades seejuures silmas vaid lapse parimaid huve. Kui üksmeelt ei saavutata, soovitan pöörduda SKA perelepitusteenusele, et erapooletu nõustaja osalusel leppida kokku, mis on parim just teie lapsele. Kui ka perelepituses üksmeelele ei saada, tuleb pöörduda kohtusse.

Kui mees ja naine elavad koos, abielus ei ole ning kasvatavad koos 3a last, kellele neil on võrdne hooldusõigus, siis kas lapse isal on õigus soovist kodust minema kolida teise maakonda, saada laps kaasa võtta 50-50 süsteemi alusel ehk nädal-nädal ning viia laps poole kohaga teise munitsipaallasteaeda teises maakonnas, kui ema seda ei soovi? Hetkel laps käib täiskohaga kodukoha munitsipaallasteaias. Sealjuures, kas riik võimaldab lapsel kasutada kahte riiklikku lasteaiakohta korraga?

Sõltumata sellest, kas vanemad on omavahel abielus või elavad vabaabielus, tuleb pere lagunemisel lahendada küsimused, kuidas korraldada edaspidi vanemate ja lapse suhtlust, kus on lapse elukoht, kes last esindab jms. Parimal juhul lahendatakse need küsimused läbirääkimiste ja arutelude käigus omavahelisel kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendab küsimuse ühe vanema taotluse alusel kohus. Kuni kokkuleppe või kohtulahendini ei tohiks keegi lapse elukorralduses muudatusi teha. 

Oluline on, et vanemad usaldaksid teineteist ja laps võiks elada paindlikult mõlema juures. Lapse elukoha määramisel tuleks arvestada ennekõike seda, milline elukorraldus lapsele kõige paremini sobib, põhjustamata talle liigset stressi. Vahelduv elukoht (50:50) peab olema lapse parimates huvides, mis tähendab, et arvesse tuleb võtta näiteks lapse vanust ja loomust, vanemate elukohtade kaugust ja vanemate suutlikkust teha last puudutavates küsimustes koostööd. Vahelduvat elukohta ei tohi valida ainult selleks, et tagada vanemate võrdne kohtlemine. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukohta avaldada. Kohus kuulab last puudutavas asjas lapse ära isiklikult, et selgitada välja, milline elukorraldus on lapse parimates huvides)

Kui vanemad omavahel hooldusõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõua, on soovitatav pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes aitab vanematel lapse huvides jõuda üksmeelele või suunab nad nõustamisse või perelepitaja juurde.

Tere, perelepitusteenuse kaudu on hetkel kehtiv kokkulepe - kui lapse isal on graafikujärgselt nädalavahetus vaba , siis laps on tema juures - R peale kooli läheb o isa juurde ja pühapäeva õhtul tuleb tagasi minu juurde. Selliseid kordi tuleb aastas kokku 12 korda, kui isal on täiesti vabad R, L ja P. Kui juhtub, et kasvõi ühel nendest päevadest on ta tööl, ei võta ta last enda juurde (nt. Reede on tööl, siis L ja P ei võta last, kui P on tööl, siis R ja L ei võta last jne. variantidega. Samuti on ta end välja nihverdanud ka täiesti vabadel R, L ja P - umbes pooltel kordadel ei võta last enda juurde. Üldiseid perelepitusteenuse kokkuleppetingimusi ta ka ei täida e siis ei hoolitse lapse tervise eest, ei osta kooli asju, ei osta mitteühtegi riideeset (sokid, jalatsid, püksid, pluusid, joped, mütsid, kindad). jms. Küsimus - kas perelepitusteenus võib ka määrata ainuhoolduse minu kasuks või pean pöörduma kohtusse? Kui ühel vanemal on ainuhooldusõigus, kas siis teiselt vanemalt võetakse pensionilisa ära? Pensionilisa ta muideks üritas pettuse kaudu täies mahus saada. Palun nõu.

 Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, võivad nad riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse käigus kokku leppida, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle. Sellise kokkuleppe saab sõlmida vaid siis, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ alusel perelepitusse suunamise määruse ehk kui eelnevalt on pöördutud kohtusse ja kohus on kohustanud vanemaid perelepitusteenust läbima.

Vanaduspensionile ja toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa iga lapse kohta, keda Vanema, vanema abikaasa, vanema registreeritud elukaaslane, eestkostja või hoolduspere vanem on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Seega ei ole oluline mitte hooldusõiguse kuuluvus vaid kasvatamise fakt. Kui sama lapse suhtes on õigus pensionilisa taotleda mitmel isikul, lepivad nad kokku, kes õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek õiguse kasutamisest loobumise kohta. Kokkuleppe puudumisel jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt 

Tere, Minu poja isa elas Norras ja ta suri ära märtsil. Tal oli tehtud elukindlustus ja minu pojal on nüüd õigus saada kindlususest hüvitise,Norra kindlustus palus mind uurida sellist info: Palume teil võtta ühendust Eesti ametivõimudega ja küsida teavet selle kohta, kuidas vahendeid hallatakse kuni teie poja 18-aastaseks saamiseni vastavalt Eesti suunistele. Norra reeglite järgi tavaliselt loob riiklik usaldusisik ( Riigiadministraator) lapse nimele konto, mida ta haldab kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja peale seda laps saab hüvitise. Mis reeglid on Eestis selle kohta? Head päeva Nadezda

Eesti õiguse järgi on alaealine laps piiratud teovõimega isik, kelle hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja (PKS § 120 lg 1). Hooldusõiguslik vanem annab kindlustusettevõttele teada lapse arvelduskonto numbri, kuhu hüvitis kantakse. Vanem on kohustatud lapse vara eest hoolitsema lähtudes lapse huvidest ja heaolust. Lapse vara vanem enda huvides kasutada ei tohi. Seadusandja on nimetanud küll rea tehinguid lapse varaga, milleks on vajalik kohtu nõusolek, ent kindlustushüvitise vastu võtmiseks luba vaja ei ole. Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, äriühingu osa või aktsiate ostmise ja müügi lepingu sõlmimiseks, ettevõtte rendile andmise lepingu sõlmimiseks, laenulepingu sõlmimiseks, väärtpaberite ostmiseks või müümiseks, eestkostetava nimel tagatise andmise (käendus, pant, hüpoteek) lepingute sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks.

Kui lapse vanemad elavad eraldi linnades ja laps on sissekirjutatud ema juurde, siis esimesse klassi minemisel on eesõigus seal kus laps on sisse kirjutatud? Kui isa salaja paneb lapse teises linnas koolijärjekorda, siis kas seda võetakse arvesse või arvestatakse elukoha järgset kohta?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb otsustada lapse koolivalik ühiselt ja üksmeeles. Kui üks vanem on valinud kooli üksinda ja teine vanem sellega ei nõustu, tuleb sellest koolile teada anda. Kui ühist otsust langetada ei suudeta, saab küsimuse lahendamiseks pöörduda kohtusse. Kohus langetab otsuse eeskätt lapse parimatest huvidest lähtudes võttes arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sealjuures lapse elukohta.

Tere veelkord Lähtuvalt teie vastusest minu eelmisele küsimusele lapse esindusõiguse kohta palun vastust järgnevale küsimusele. Kui vanem, kellele jõustunud kohtuotsusega on jäetud ainult lapse varahooldusõigus, viib lapse teise vanema teadmata salaja riigist välja ja varjab end ning last last juba 2 aastat ja 3 kuud ning ei võimalda lapsel kodumaal viibiva täishooldusõigusega/-kohustusega vanemal viimased 9 kuud mingil moel suhelda, siis kes ja millisel moel seisab eelkõige lapse, kes on Eesti Vabariigi kodanik, õiguste, aga ka lapseta jäetud vanema õiguste eest? Lisan siinkohal, et nii keskasutus, politsei kui ka kohtutäitur on asjas oma "kohustuslikud" sammud ära teinud. Käimas on ka elatisega seotud menetlus kunagise kohtu poolt kinnitatud kompromisskokkuleppe muutmiseks.

Kirjeldatud asjaoludel võib tegemist olla rahvusvahelise lapseröövi juhtumiga. Eesti on ühinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud teisele vanemale nõusolekut selleks, et tema laps riigist ära viiakse, taotleda lapse tagasitoomist. Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi. Juhul kui laps on Eestist minema viidud, saadab justiitsministeerium vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab lõppastmes sealne kohus. Küll aga, kuivõrd laps on välisriigis juba üle 2 aasta, võib avaldus jääda rahuldamata ja lapse tagastamisest võidakse keelduda põhjusel, et taotlus on esitatud hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest ning laps on uue keskkonnaga kohanenud. Rohkem rahvusvahelisest lapseröövist aga ka välisriigis elava lapsega suhtlusõiguse tagamisest saab lugeda lehelt Rahvusvaheline lapserööv.

Tere Kas vanem, kellele on jõustunud kohtuotsuse alusel jäetud õigus ainult ühise varahoolduse teostamiseks, võib kohtus esineda lapse seadusliku esindajana? Lugupidamisega IP

Vanem, kellele kuulub vaid varahooldusõigus, võib last kohtus esindada varahooldusega seotud asjades.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 217 lõike 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 116 lõike 2 kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 127 sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

Seega, kui vanemal on varahooldusõigus, on tal õigus last esindada kohtus varahooldusega seotud asjades. 

Soovin lapse isalt hooldusõigust ainult endale saada, tean et ta tulevikus ei pruugi nõusolekuid anda, teda laps otseselt ei huvita, kaib korra kuus last vaatamas et minuga manipuleerida. Elatise avalduse tegin enne seda üritasin temaga rääkida siis saatis mind igalepoole.. Isa joob igapäevaselt. Ehk koguaeg on purjus.. Lisaks kui olen öelnud et last näeb kaine peaga ja et lastekaitse ütles sama siis selle peale ütles ta mulle et mis see minu ja lastekaitse asi on mida ta teeb v kuidas.. Lisaks minuga viisakalt ta rääkida ei oska saadab igale poole, süüdistab mind oma jamades, viimati ütles ka mulle et ma hüppaks tiiki.Mida ma tegema peaksin et saaksin ainuhooldusõiguse voi kuidas ma tegema peaksin?

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.

Avaldust ei rahuldata, kui:

1. vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
2. on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

NB! Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas:​

• kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada;
• hingelist seotust lapsega;
• senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele;
• lapse tulevasi elamistingimusi;