Ühise hooldusõiguse lõpetamine

Tere, kaalutan otsust nquda kohtu kaudu oma lapseisa suhtes osalist hooldusqiguse piiramist. Tegu on inimesega, kes on tsukliline alkohoolik, mille tqttu ta last ei kylasta, ei hoolitse suhtlemine ainult online ja ebaregulaarne. Kui mul on tarvis lapsega sqita puhkusele vms ta ei reageeri palvele teha volitus lapsele kuni 18 a qiguseks reisida minuga. Ise ta elab teises linnas ka. Kas inimese sqltuvus on piisav argument, et osaliselt piirata teda ? Kui jah, millest alustada ? Mind kqige rohkem emana segab , see et ma ei saa otsustada lapse seoses : liikumised jne. Ja temaga ei ole vqimalik kokkulepele sel teemal.

Vanemate hooldusõiguses saab teha muudatusi peamiselt kahel alternatiivsel alusel. Ühele vanemale saab anda konkreetses asjas otsutusõiguse (PKS § 119) või lõpetatakse (osaliselt) vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 137). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused puuduvad, siis ei pruugi ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 22.1). Riigikohus on varasemalt leidnud, et ainuüksi asjaolu, et ema on pärast vanemate lahkuminekut kasvatanud last üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (viidatud lahend nr 2-21-233/69, p 12). Lisaks on leitud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal või elab teises linnas, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada.