Alaealine päris II samba pensionifondi.Kas kohtule on võimalik esitada ühe avaldusena pensionifondi raha välja võtmineseks ja sellest saadud raha kasutamiseks päritud korteri remondiks?

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse lapsele kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Samuti kuidas soovitakse saadud raha kasutada ja seda põhjendada. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Avalduses tuleb põhjalikult kirjeldada, miks on tehingu tegemine lapse huvides vajalik. Kui tehing on lapse huvides vajalik ja see on piisavalt avalduses põhjendatud, annab kohus nõusoleku.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid, sealhulgas kuidas kohus lubab raha kasutada. 

Tere! Kui soovin lapse LHV kasvukontol olevad väärtpaberid maha müüa, siis peab saadud raha jääma lapse omandisse. Millisel eesmärgil laps seda raha oma kontol kasutada tohib? Kas riiete jm lemmikasjade soetamine on lubatud? Kas reisile minnes võib ta seda raha kasutada näiteks lõbustuspargis, kohvikus jne? Või tuleks see raha täiesti eraldi kuhugi paigutada ja on ainult kohtu luba tarvis et raha kasutada? Laps unistab reisile minekust.

Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades (PKS § 133 lg 1).

Vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks (PKS § 130). Lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks (PKS § 132 lg 1).

Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara, välja arvatud tavapärased kingid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks (PKS § 129). Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda vajab ka eestkostja (PKS § 131 lg 1)ja juhul, kui eelnevalt on kontole kantud raha kohtu loal ja kasutamiseks ainult kohtu nõusolekul (näiteks pärimise teel või lapsele kuulunud kinnisasja võõrandamisest saadud raha). Vanemad ei või kohtu nõusolekuta alustada lapse nimel uut majandustegevust ega anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid, mille võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut (PKS § 131 lg 3).

Eksabikaasa on asunud piirama minu alaealise lapsega kohtumisi väitega, et mu praegune abikaasa on lapse jaoks ebasobiv isiķ. Kas on võimalik kehtestada lapse suhtes teise pereliikme lähenemiskeeldu väljaspool kohtu otsust?

Lapse elu korraldamine on hooldusõiguse sisuks. Hooldusõigus hõlmab nii vara- kui isikuhooldust. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, teostavad nad seda üksmeeles ja kokkuleppel. Üksmeele mitte saavutamisel lahendab vaidluse vanema avalduse alusel ja lapse huvidest lähtuvalt kohus. Perekonnaseaduse kohaselt hõlmab isikuhooldusõigus muuhulgas ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Ka see küsimus tuleb lahendada kokkuleppel, üks vanem üksinda sellist otsust vastu võtta ei saa. Kui üksmeelt ei saavutata, lahendab küsimuse kohus või räägitakse otsus läbi SKA perelepitusteenusel. Üldjuhul peavad ühe vanema uue partneriga suhtlemise keelamise olema kaalukad põhjused.

Tere! Kas on midagi, mida lapsevanem 1 saab teha, kui 7a laps räägib pidevalt, et ei taha lapsevanem 2 juurde minna. Sots.ameti nõustamise raames kokkulepitud, et laps on nädal ühe ja nädal teise vanemaga. Laps käib lasteaias ja läheb kooli, mis asub lapsevanem 1 juures ja teine vanem elab eemal, kus tal pole sõpru ja pidevalt igav seetõttu. Laps on lapsevanem 2 juures olles helistanud lapsevanem 1-le, et ta ei taha seal olla ja tahab, et talle järgi tuldaks. Kui ühisele kokkuleppele vabatahtlikult ei jõua, et laps elaks suurema osa ajast lapsevanem 1-ga, siis kuidas edasi peaks toimima? Kas nii väikse lapse arvamust hakatakse ära kuulama?

Lapsevanem peaks esmalt selgitama välja kas lapse vastumeelsusel on põhjus ja milline see on. Kui tegemist on lapse tujuga, tuleks last julgustada ja motiveerida teise vanemaga suhtlema ja temaga aega veetma. Kui aga selgub, et senine suhtluskord ei ole lapse huvides, soovitan pidada nõu lastekaitsetöötajaga ja vajadusel pöörduda vanematel ühiselt suhtluskorra muutmiseks SKA perelepitusteenusele. Kui ka siis lapse huvidest (mis ei pruugi olla samad, mis on lapse soovid) lähtuvat suhtlemise korda kokku ei lepita, lahendab vaidluse kohus. Kohus kuulab ära ja võtab arvesse lapse seisukohad, kui laps on arengus tasemel, et suudab neid väljendada ja need on põhjendatud.

Tere Vahetasime perega elukohta. Perre kuuluvad mina, minu abikaasa, meie ühine laps ja 2 last eelmisest kooselust. Kolisime praktiliselt kõrvaltänavasse. Mida teha kui laste isa ei anna elukoha registreerimisele nõusolekut? Peale kiusu ei ole muud põhjendust. Tegemist üürikorteriga ja on vaja pere uuele aadressile registreerida, aga kuna tema nõusolek on avaldusest puudu, siis seda teha ei saa.

Esmalt võiks proovida elukohateadet esitada teise vanema allkirjata. Kohalikul omavalitsusel on võimalik, kui asjaolud seda tingivad, teha lapse elukohaandmete muudatuse kanne ka teise vanema nõusolekuta. Nimelt rahvastikuregistri seadus (RRS) § 79 lg 1 sätestab, et alaealise lapse elukoha aadressina märgitakse elukohateates tema hooldusõigusliku vanema või eestkostja elukoha aadress. Rahvastikuregister peab kajastama RRS § 68 kohaselt isiku tegeliku elukoha andmeid ning rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt. Kohus on varasemalt nimetatud sätteid selgitanud selliselt, et RRS § 79 lg 1 eesmärgiks on kanda rahvastikuregistrisse lapse elukoha aadressina selle hooldusõigusliku vanema aadress, kellega laps tegelikult elab, et tagada parimal viisil lapse huve.

Kui aga KOV leiab, et Teie juhtumil ei saa kannet teha teise vanema nõusolekuta, tuleb Teil pöörduda kohtusse nõudega lapse elukohaandmete muutmiseks konkreetsele aadressile otsustusõiguse saamiseks.

Hello Mother is currently registered as single parent with sole custody. I want to know if paternity is contested by father via dna test. And test comes positive..father name will be added to birth registration but will joint custody be given by default. Or father needs to file another petition. Mother and father are not married and not co habiting also.

Isa andmeid ametlikesse dokumentidesse ei kanta DNA analüüsi alusel vaid seda saab teha kahel viisil. Esiteks, peale oma isaduses veendumist lähevad vanemad ühiselt perekonnaseisuasutusse ja teevad avalduse isa andmete kandmiseks registrisse. Avaldust esitades saavad nad määrata ka hooldusõiguse kuuluvuse vastavalt kokkuleppele. Kui aga üks vanematest ei ole nõus, vaatamata DNA testiga kinnitatud põlvnemisele, lapse bioloogilise isa andmeid registrisse kandam, saab vanem kes seda soovib esitada kohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks. Kui kohus tuvastab, et laps põlvneb mehest, tehakse kohtulahendi alusel kanne registrisse ja vanematel tekib ühine hooldusõigus kui kohtulahendis ühise hooldusõiguse tekkimist ei välistata.

Tere, Küsimus nimelt järgmine puudutab lapse hooldusõigust ja selle teostamist. Mul on lapse emaga kohtu poolt kinnitatud kompromisslepe. Selles leppes on erinevad punktid mida ema kas ei täida või täidab poolikult. Mida teha sellises olukorras kus üks inimene arvab, et tal ühe poolelt õigust punkte enda jaoks ümber defineerida ja lihtsalt mitte täita? Nt üks oluline punkt mida täna ikkagi korduvalt ja väga mustripäraselt on rikkunud on elukohast lahkumise teavitus. Ehk siis vanem kes parasjagu lapsega on peab teist vanemat teavitama elukohast lahkumisest, sihtpunktist, kellega ja kui kauaks on minek. Teadlikult ja läbimõeldult ema lihtsalt ei teavita, valetab nende kohta või lihtsalt defineerib ümber, et tegemist pole reisiga. Hetkel oleme uuesti perelepitaja juures käimas ka aga seal soovitakse lihtsalt uus dokument teha millega eelnevad rikkumised justkui olematuks teeks. Uuesti kohtusse justkui pöördud ei tahaks, sest suhtluslord muidu sobib. Kas kohtutäituri poole võib selliste tõendatud rikkumistega pöörduda? Tegemist on kohtu poolt kinnitatud kompromisslepega. Et määraks mingi sunniraha vms? Tervitades,

Kui kompromisskokkuleppe mõni punkt on ebaselge või võimaldab mitmeti tõlgendamist, soovitan perelepituses punkt konkreetsemalt sõnastada, et edaspidi vältida erinevaid tõlgendusi. Mitmeti tõlgendatavat kokkulepet ei ole võimalik kohtutäituri vahendusel sundtäita, kuna ei ole selge kas rikkumine on üldse aset leidnud.

Kas on võimalik keelata emal lapsega välismaale minek, kui ta ei ela enam endise abikaasaga koos? Ja kas endisel abikaasal on õigus kehtestada selline keeld?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peavad nad otsustama lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt ja üksmeeles, pidades silmas eeskätt lapse huve ja heaolu. Nii tuleb leppida kokku ka lapsega reisimises ja üksinda reisile minev vanem vajab teise vanema kirjalikku nõusolekut. Üldjuhul on võimalik nõusoleku andmisest keelduda, ent see peab olema põhjendatud ohuga lapse heaolule. Kui sellist põhjendust ei ole, on reisida soovival vanemal võimalik esitada kohtule avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks vaidlusaluses küsimuses põhjusel, et alusetult nõusoleku andmisest keeldunud vanem kuritarvitab talle kuuluvat hooldusõigust.

Tere. Kui isa alimente maksab lapsele, aga lapse elust osa võtta ei soovi, tema käekäik ja heaolu isa ei huvita. Isa pigem enda käitumisega teeb lapsele vaimselt haiget. Siis kui suur on tòenàosus, et saaksin emana ainuhooldusòiguse? Ja kuidas pòòrduda kohtusse?

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 määratleb vanema hooldusõiguse vanema kohustuse ja õigusena hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Hooldusõiguslik vanem on tavaliselt ka lapse esindaja (PKS § 120 lg 1). Hooldusõigus hõlmab muuhulgas vanema õigust ja kohustust hoolitseda lapse tervise ja hariduse eest ning teha lapse tervist ja haridust puudutavaid otsuseid.

Üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117). Seejuures ei mõjuta ühise hooldusõiguse olemasolu ega ulatust see, kas vanemad elavad koos või mitte. Ühine hooldusõigus ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde.

Tulenevalt PKS § 118 lg 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või mitte, ja sõltumata sellest, kas lapsel on vahelduv elukoht või elab laps peamiselt ühe vanema juures, peavad teostama hooldusõigust ühiselt. Mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida.

Kui vanematel esinevad olulised erimeelsused ja lapsesse puutuvate otsuste vastu võtmine on seetõttu raskendatud või võimatu, võib olla põhjust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ühist hooldusõigust saab lõpetada üksnes kohus vanema avalduse alusel (PKS § 137 lg 1).  Avalduses tuleb piisava põhjusega esile tuua asjaolud, mis ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjuse annavad. Kohtus hinnatakse ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust iga üksikjuhtumi puhul eraldi lähtudes seejuures lapse huvidest ja küsimuses esitatud kirjelduse alusel ei ole võimalik anda hinnangut ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude perspektiivile.

Tere, minul selline küsimus alaealise lapse välismaale mineku loa kohta, et minul paluti ekselukaaslase poolt teha avaldus aga jätta kuupäeva koht tühjaks, kuna söjakartes tahab ennetavalt niiöelda põgeneda. Kas sellel reisiavaldusel on mingi teatud kuupäev kaua see kesta võib või võib ta ise panna sinna kuupäeva näiteks homsest ja tagasitulek 2 aastapärast, kuna mul on selline kartus et seda võidakse niimodi kasutada.Ja mis juhtub üldse siis kui ma keeldun sellest, sest minul on tunne et laps viiakse minust lihtsalt järjest kaugemale. Ja käidi välja ka küsimus sellekohta mis saab kas kohtus või siis notaris teha et kuni poja 18 aastaseks saamiseni pole kummalgi luba vaja, mis saab siis kui ma sellest ka keeldun. Ma saan aru kui reaalselt on minek päriselt kuskile reisile või midagi sellist. Kas tal on kohtukaudu õigus kõik need load saada? Tegemist on 3 aastase lapsega, küsib mees.

Kui lapsega läheb reisile vaid üks vanem, saab ta seda teha kui teine vanem on andnud selleks kirjaliku (teatud juhtudel vajalik notariaalne) nõusoleku. Nõusoleku võib anda üheks konkreetseks korraks ja konkreetsesse sihtkohta aga ka igakordseks reisimiseks ja kogu maailmas. Nõusolekut andes või sellest keeldudes aga ka nõusolekut küsides ja nõudes tuleb lähtuda eeskätt lapse huvidest. Keeldumine on tegelikult asjakohane vaid juhul, kui reisimine konkreetsesse kohta lapse huve kuidagi kahjustab. Näiteks ei ole riik turvaline ja välisministeerium on soovitanud sinna mitte reisida. Notariaalset vastastikust nõusolekut saab pidada mõistlikuks. Et vältida nõusoleku kuritarvitust, on võimalik sellesse märkida, et nõusolek kehtib näiteks reisidele kestusega kuni 14 kalendripäeva ja pikemad reisid leppida kokku eraldi. Põhjusetult keelduda ei soovita. Põhjusetult keeldumine võib anda aluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha küsimustes.