Rahvusvaheline lapserööv

Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem.

Justiitsministeerium

• Soovitame tutvuda Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud videoga ja voldikuga  rahvusvahelise lapseröövi teemadel. Lisaks on Teil võimalik saada nõu ka Kadunud laste abitelefonilt 116000.

Lapse tagastamise taotlemine

Lapse tagastamist saate Justiitsministeeriumi kaudu taotleda kui:

• laps on viidud välisriiki või seal kinni hoitud pärast 1. juulit 2001;
• laps on viidud välisriiki või hoitakse teda seal kinni ilma last hooldava isiku nõusolekuta (mh. last ei tagastatud ettenähtud tähtajal);
• laps elab mõnes alljärgnevalt loetletud riigis;
• laps on noorem kui 16 aastane;
• Teil on õigus last hooldada või õigus määrata lapse elukohta;
• Te olete enne lapse röövimist olnud lapse tegelik hooldaja.

NB! Kui laps on viidud riiki, mida alljärgnevas loetelus pole, esitage avaldus Välisministeeriumi Konsulaarosakonnale (tel: 6 377 440, e -post: [email protected]), kes üritab Teid diplomaatilisi kanaleid kasutades abistada. Kui Te ei tea, mis riiki laps viidi, pöörduge politsei poole, kes koostöös rahvusvaheliste politseijõududega püüab tuvastada lapse asukoha.

Lapse tagastamine päritoluriiki on keeruline menetlus. Esmalt üritatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate vahendusel saavutada kokkulepe teise vanemaga lapse vabatahtlikuks tagasitoomiseks või proovitakse olukorda lahendada kohtuvälisel teel (mh soovitatakse pöörduda perelepitusse). Kui selline tegevus ei anna tulemust, alustatakse välisriigis kohtumenetlust lapse tagasitoomiseks.

Menetluse algatamiseks on vajalik lapseröövi taotluse täitmine. Vormi leiate siit, juhendi vormi täitmiseks siit. Täidetud vorm edastage esmalt digitaalselt e-postiga aadressile [email protected], lapseröövidega tegelev ametnik töötab läbi Teie taotluse, vajadusel parandab-täiendab seda ning saadab korrigeeritud vormi Teile tagasi, lisades täpse nimekirja vajalikest dokumentidest ja muu vajaliku info. Korrigeeritud vorm paberkandjal allkirjastatult lisadega edastage Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele posti teel või jätke ümbrikuga valvelauda.

Esitage taotlus lapse tagasitoomiseks kohe, kui laps on õigusvastaselt ära viidud teise riiki või jäetud tähtaegselt tagasi toomata!

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Õigusloome

Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib põhiliselt Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon (nn. Lapseröövi konventsioon), alla kirjutatud Haagis 25.10.1980, mille leiate Riigi Teataja veebilehelt. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 01. juulil 2001.

Konventsiooni põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine lapse hooldust puudutavates küsimustes kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki ning laste külastusõiguse kindlustamine. Konventsioon kaitseb lapse õigust muutumatusele tema elu emotsionaalses, sotsiaalses jm küljes, välja arvatud juhul, kui uues situatsioonis on lapsele garanteeritud stabiilsus.

Konventsiooni osalisriigid leiate siit. Osalisriigid mai 2019 seisuga on järgnevad: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Argentiina, Armeenia, Austraalia, Austria, Bahama, Barbados, Belgia, Belize, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Bulgaaria, Burkina Faso, Costa Rica, Dominikaan, Ecuador, Eesti, El Salvador, Fidži,Filipiinid, Gabon, Gruusia, Guatemala, Hiina, Hispaania, Holland, Honduras, Horvaatia, Iirimaa, Iisrael, Iraak, Island, Itaalia, Jaapan, Jamaika, Kanada, Kasashtan, Kreeka, Kolumbia, Kuuba, Korea, Küpros, Leedu, Lesotho, Luksemburg, Lõuna-Aafrika, Läti, Makedoonia, Malta, Maroko, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Monaco, Montenegro, Nikaraagua, Norra, Panama, Paraguai, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Pakistan, Rootsi, Rumeenia, Saint Kitts ja Nevis, Saksamaa, Sambia, San Marino, Seišellid, Serbia, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Šveits, Zimbabwe, Tai, Taani, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Uruguai, Usbekistan, Uus-Meremaa, Valgevene, Venemaa (alates 01.10.11), Venetsueela.

Konventsiooni täiendab Euroopa Liidu siseselt Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (nn. Brüssel IIa määrus), sõlmitud Brüsselis 27.11.2003, mille leiate siit. Määrus hakkas kehtima 01.08.2004.

Määrusega reguleeritud küsimuste puhul on selles esitatud eeskirjad liikmesriikide vahelistes suhetes konventsiooni eeskirjade suhtes ülimuslikud. Kui laps viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, tagab määrus, et päritoluliikmesriigi kohtutele jääb röövist hoolimata pädevus eestkosteküsimuste üle otsustamisel.

Nii Lapseröövi konventsiooni kui Brüssel IIa määruse keskasutuseks on Eestis Justiitsministeerium.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Lapse tagastamise kulud

Välisriigis kaasatakse menetlusse õigusnõustaja. Kui Teil ei ole raha advokaadi palkamiseks, võite välisriigist taotleda riigi õigusabi. Selleks esitage taotlus justiitsministeeriumile. Kulud võivad tekkida ka seoses lapse tagasitoomisega või külastamisega. Välisriigi kohus või muu asutus võib otsustada, et kõik kulud peab hüvitama isik, kes lapse välisriiki viis või teda seal kinni hoidis.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Lapse tagastamise keeldumise põhjused

Lapse tagastamisest võidakse keelduda, kui:

• taotluse esitanud isik on nõustunud või heaks kiitnud lapse välisriiki viimise või sinna jäämisega;
• taotluse esitanud isik ei ole teostanud oma hooldusõigust lapse suhtes vahetult enne äraviimist või kinnihoidmist;
• taotlus esitatakse hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest ning laps on uue keskkonnaga kohanenud;
• valitseb tõsine oht, et lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapse talumatusse olukorda;
• kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja ta on ise tagasitoomise vastu;
• lapse tagastamist ei võimalda taotluse saanud riigi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse põhimõtted.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Lapsega välisriiki reisimine

Kui on soov lapsega välisriiki reisida / kolida, siis oleneb kehtivast hooldusõiguslikust olukorrast ka see, kelle nõusolekut selleks vaja on, et minek oleks õiguslikult lubatav:

• kui isikutel (enamasti vanematel) on ühine hooldusõigus - vajalik mõlema isiku nõusolek, mida on võimalik asendada vajadusel ka kohtu nõusolekuga;
• kui ühel isikutest on ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus lapse elukoha suhtes (sh. välisriigis) - vajalik selle isiku nõusolek.

Soovitame tutvuda ka Välisministeeriumi veebilehel oleva infoga, milliseid vorminõudeid esitavad antud nõusolekule erinevad riigid.Täpsemat infot saate Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefonil +372 637 7440, e-posti aadressil [email protected].

Kui Teile teadaolevalt soovib keegi Teie lapsega välisriiki reisida ja selleks puudub Teie luba, kuigi seda oleks vaja, soovitame pöörduda kiireloomulise taotlusega lapse elukohajärgse kohtu poole ja taotleda esialgse õiguskaitse korras lahendi tegemist, mille kohaselt on võimalik riigist lahkuda vaid mõlema vanema kirjalikku nõusolekut omades. Sellise lahendi tegemise järgselt soovitame sellega pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti ning lennujaama ja sadama poole, mille kaudu reisimine toimuda võib. Samas märgime, et piiride avatud oleku tõttu ei saa keegi garanteerida reisimise tõkestamist.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Suhtlusõiguse tagamise taotlemine

Juhul kui Teie laps elab välismaal ning teine lapsevanem takistab Teil lapsega kohtumast e. Teie suhtlusõiguse realiseerimast on Teil õigus taotleda Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni ning Brüssel IIa määruse alusel suhtlusõiguse tagamist. Külastusõiguse eesmärk eelnimetatud konventsiooni ja määruse valguses on kindlustada lapsele õigus säilitada kontakt ja kohtuda vanemaga, kellega laps ei ela enam koos.

Juhul kui Teil on olemas kohtuotsus, millega on reguleeritud lapsega suhtlemise ja/või kohtumise kord, soovitame Teil tutvuda ka vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise teemaga Euroopa Liidus.

Menetluse algatamiseks on vajalik suhtlusõiguse tagamise taotluse täitmine. Vormi leiate siit, juhendi vormi täitmiseks siit. Täidetud vorm edastage esmalt digitaalselt e-postiga aadressile [email protected], lapseröövidega tegelev ametnik töötab läbi Teie taotluse, vajadusel parandab-täiendab seda ning saadab korrigeeritud vormi Teile tagasi, lisades täpse nimekirja vajalikest dokumentidest ja muu vajaliku info. Korrigeeritud vorm paberkandjal allkirjastatult lisadega edastage Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise õigusabi talitusele posti teel või jätke ümbrikuga valvelauda.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].