Tere.
Kahjuks on minu peres selline mure, et mina ja mu laste isa ei jõua ühisele kokkuleppele laste kasvatamisega ja hooldsuõiguse suhtes, kuigi oleme notari juuresolekul allkirjastanud eelnevalt kokkuleppitud ja kirja pandud dokumenti, kus on selgelt kirjas, et ta on nõus, et lapsed kolivad koos minuga välisriiki elama alaliselt ja ka hooldusõigstega kõik seonduv. Kuid tänaseks on minuni jõudnud info, et laste isa plaanib minult lapsi ära võtta, kui me Eestit külastame ning nad ei naase minuga tagasi, vaid jäävadki Eestisse.
Peale lahkuminekut oli lapsed alati minuga ja peamiselt kannan nende eest hoolt siiski mina, kool ja lasteaed ja lapsi puudutav on olnud alati minu kanda. Laste isa ei ole kolme aasta jooksul ka elatist maksnud ja samuti lastega suhtlus on minimaalne olnud, va juhul kui olen ise helistanud või olen lapsed Eestisse tema juurde viinud.
Laste heaolu on olnud mu jaoks alati nr.1 prioriteet, kuid tänaseks tunnen, et laste isa poolsed teod ja kavatsused panevad meie laste heaolu riski alla.
Ma vajan abi ja nõu, kuidas edasi toimida ja mis on minu võimalused?
Teie kirjeldatud asjaolude põhjal on põhjendatud mure, et laste isa võib püüda muuta laste senist elukorraldust või takistada nende tagasipöördumist pärast Eesti külastust. Kuna tegemist on laste elukoha ja hooldusõiguse küsimusega, tuleb lähtuda eelkõige laste parimatest huvidest ning nende senise elukeskkonna stabiilsusest.
Kui vanemate vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe, mille kohaselt laste isa on andnud nõusoleku laste alaliseks elamiseks välisriigis ning reguleeritud on ka hooldusõiguse teostamise küsimused, on tegemist olulise tõendiga, mida arvestatakse võimaliku vaidluse lahendamisel. Sellest hoolimata ei välista kokkuleppe olemasolu vaidluse tekkimist, mistõttu on oluline hinnata selle täpset sisu ja õiguslikku ulatust.
Teie võimalused sõltuvad suuresti sellest, milline on kehtiv hooldusõiguse korraldus ning millises riigis asub laste harilik viibimiskoht. Kui lapsed on viimastel aastatel elanud püsivalt välisriigis, käivad seal koolis või lasteaias ning nende igapäevane elu on seotud selle riigiga, on see oluline asjaolu laste hariliku viibimiskoha tuvastamisel.
Arvestades Teie kirjeldatud riski, on soovitatav tegutseda ennetavalt.
Esiteks tuleks säilitada ja koondada kogu olemasolev tõendusmaterjal, sealhulgas notariaalne kokkulepe, laste elukohta ja haridusteed puudutavad dokumendid, tõendid laste igapäevase hooldamise kohta ning kirjavahetus või muud andmed, mis viitavad isa võimalikule kavatsusele lapsi mitte tagastada.
Teiseks on soovitatav pöörduda viivitamata perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadi poole, et hinnata:
• notariaalse kokkuleppe õiguslikku tähendust;
• laste hariliku viibimiskoha küsimust;
• võimalust taotleda kohtult laste elukoha kindlaksmääramist;
• võimalust taotleda hooldusõiguse või otsustusõiguse osalist muutmist;
• vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Kui oht laste tagastamata jätmiseks on reaalne ja tõendatav, võib olla põhjendatud kohtusse pöördumine juba enne lastega Eestisse reisimist. Kohus võib teatud asjaoludel rakendada esialgset õiguskaitset, kui see on vajalik laste huvide kaitseks või võimaliku kahju ärahoidmiseks.
Juhul kui laste isa peaks lapsed Eestis enda juurde jätma ega tagasta neid kokkulepitud ajal, tuleb tegutseda viivitamata. Kui laste harilik viibimiskoht on välisriigis, võib selline olukord anda aluse rahvusvaheliseks lapse tagastamise menetluseks. Sellistes menetlustes hinnatakse muu hulgas seda, kus oli lapse tegelik elukoht enne vaidluse tekkimist ning kas lapse kinnipidamiseks oli teise hooldusõigusliku vanema nõusolek.
Asjaolu, et laste isa ei ole pikema aja jooksul elatist maksnud või on lastega vähe suhelnud, ei lõpeta automaatselt tema vanemlikke õigusi. Küll aga võivad need asjaolud omada tähendust kohtu hinnangus, kui analüüsitakse vanemate senist panust laste kasvatamisse ning seda, milline lahendus vastab kõige paremini laste huvidele.
Kokkuvõttes on Teil õigus nõuda, et laste elukohta ja hooldusõigust puudutavaid kokkuleppeid austataks ning vajadusel kasutada oma õiguste kaitseks kohtulikke õiguskaitsevahendeid. Arvestades võimalikku riski, et laste isa võib takistada laste tagasipöördumist, on mõistlik enne Eestisse reisimist saada individuaalset õigusnõu ning hinnata ennetavate kohtulike meetmete vajadust.
Õigusabi saamiseks on võimalik pöörduda Eesti Advokatuuri advokaadiotsingu kaudu advokaadi poole või taotleda vajaduse korral riigi õigusabi.
Lisateavet leiab järgmistelt veebilehtedelt:
Eesti Advokatuur - https://www.advokatuur.ee/
Riigi õigusabi - https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi
