Vanemate hooldusõigus
Tere, sooviks teada kuidas on võimalik muuta ühist hooldusõigust ainuhooldusõiguseks. Kohtulahendi järel aastal 2018 määrati lapsele elatisemaksmine, mida ei täideta. Lapse elukoha vahetuse registreerimisel on vajalik teise vanema nõusolek, ja selle andmisest keelduti.
Ühine hooldusõigus tähendab kõige lihtsamas mõttes seda, et vanemad peavad lapsega seotud asju otsustama ühiselt. Vanemad peavad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles. Vanemad peavad silmas pidama lapse igakülgset heaolu. Mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles (Riigikohtu 22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 16).
Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb alati säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Samas ei tohiks hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest.
PKS § 137 lg 2 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust ei rahuldata, kui:
- vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
- on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
- Kui ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused puuduvad, siis ei pruugi ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 22.1). Riigikohus on varasemalt leidnud, et ainuüksi asjaolu, et ema on pärast vanemate lahkuminekut kasvatanud last üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (viidatud lahend nr 2-21-233/69, p 12). Lisaks on leitud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 16).