Elatise tasaarvestamine
Tere Pöördun Teie poole, et paluda õigusabi seoses kahe olulise küsimusega – perekonnaõiguse ja asjaõiguse valdkonnas. Perekonnaõigus Elatise saaja ja elatise maksja suhted on halvenenud ning elatise maksja soovib lõpetada elatise maksmise, viidates sellele, et ta maksab maja laenu, kus lapsed koos elatise saajaga elavad (kinkeleping, kus kohustus laenu maksta on kinkijal). Seni on elatist makstud kahele lapsele lepingujärgselt (2 korda 350 eurot kuus), kuid kolmandat ühist last elatise maksja lepingusse lisada ei soovi (elatise lepingu sõlmimisel kolmas laps ei olnud sündinud). Kas elatise maksja saab seaduslikult lõpetada elatise maksmise, tuginedes eluasemelaenu kohustustele? Kas elatise maksja on kohustatud maksma kolmanda lapse eest elatist alammäära ulatuses? Asjaõigus Endine elukaaslane kinkis kinkelepinguga maja. Lepingujärgselt peab eluasemelaenu makseid jätkama kinkija ja lepingus ei ole isikliku kasutusõigust kinkijale seatud. Hiljuti on tekkinud probleeme, kus kinkija soovib omada maja võtmeid, käia majas endale sobival ajal ning piirata, kes kingisaaja juures külas käib. Kuidas ja kas saab kingisaaja seaduslikult piirata majas käimist ja käitumist? Kuidas saab kinkija mõjutada, kes kingisaaja juures külas käivad? Lisaks on tekkinud mure seoses võimalike meetoditega, mida kinkija on välja toonud seoses maja tagasi saamisega, näiteks jälgimine, ähvardamine sh elatise maksmata jätmine. Ootan Teie selgitusi ja juhiseid nende küsimuste lahendamiseks. Sooviksin leida rahumeelse lahenduse mõlema olukorra jaoks.
Esmalt elatisest. Elatise saajaks on laps, lapsega koos elav vanem vaid esindab last. Seega on õigussuhte poolteks laps ja elatist maksma kohustatud vanem ja teine vanem ei ole suhtes pooleks. Kinkeleping on sõlmitud kahe vanema vahel, selles lepingus ei ole pooleks laps. Seega ei ole lubatud elatist tasaarvestada juba seetõttu, et suhete pooled on erinevad. Mitte mingi vanematevaheline kokkulepe ei võta lapselt õigust nõuda toimetulekuks elatist. Kui kohustatud vanem elatist ei maksa, on lapsel võimalik pöörduda elatise nõudega kohtusse.
Kinkelepinguga on antud üle omandiõigus kinnisasja suhtes. Lepingu sõlmimisest alates on kingi saajal kõik omaniku õigused ja kinkijal ei ole enam omaniku õigusi. Õigusi ja kohustusi võidakse laiendada või kitsendada vaid kinkelepingusse tingimusi sisse kirjutades. Seega on ka kirjeldatud juhtumil kingi saajal kõik omaniku õigused kinnisasja suhtes, sealhulgas seda kasutada, käsutada, üürile anda, määrata, kes kinnisasja kasutab ja kes seda külastab. Kinkijal seevastu on kohustus tasuda laen (kuna nii on lepingus) ent tal puuduvad mistahes õigused kinnisasja suhtes. Kui kinkija on asunud kingi saajat ahistama ja miski enam ei aita, saab piisava tõendusmaterjali olemasolu korral taotleda kohtus näiteks tsiviilõiguslikku lähenemiskeeldu.