Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Loobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv.
Loe edasiKlassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul.
Loe edasiKui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise.
Loe edasiÜlalpidamiseks on kohustatud isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Loe edasiKui kaasomanikud soovivad kaasomandit lõpetada selliselt, et ühest kaasomanikust saab kinnisasja omanik, võõrandavad (müüvad, kingivad) teised kaasomanikud oma kaasomandiosad talle.
Loe edasiKinnistusraamatut pidavale maakohtu kinnistusosakonnale edastab kinnistamisavalduse ja selle lisadokumendid notar kasutades selleks e-notari infosüsteemi. Kinnistamisavaldus registreeritakse elektroonilises kinnistuspäevikus automaatselt ning see vaadatakse kohtunikuabi poolt 30 päeva jooksul läbi.
Loe edasiVaraühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub teile mõlemale võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peate tegema ühiselt. Abielu kestel omandatud vara läheb teie ühisomandisse, moodustades ühisvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
Loe edasiPankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtumäärusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga.
Loe edasiMahaarvamisi võib teha seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
Loe edasiMaamaksu maksab maa omanik või MaaMS §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1.
Loe edasiMaksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.
Loe edasiVastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse.
Loe edasiOmakäeliselt kirjutatud testament peab olema algusest lõpuni kirjutatud testaatori oma käega (testament ei tohi olla nt arvutis ega kirjutusmasinal trükitud). Testamendile tuleb testaatori poolt märkida oma nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testament peab olema allkirjastatud testaatori poolt.
Loe edasiRiigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat.
Loe edasiTöötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, tööandja huve arvestades ning hoiduma tööandjale kahju tekitamisest.
Loe edasiTöölepingu seadus näeb ette töötaja hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeltingimusena, kui töötaja on rikkunud töökohustusi või siis töötaja töövõime vähenemise tõttu.
Loe edasiKasutusõigus annab kasutajale õiguse kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) vallata ja kasutada nii, et teised isikud ja sealhulgas omanik võivad sama kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) kasutada vaid siis kui selles on kasutajaga kokku lepitud.
Loe edasiPärandvara pankrot on pärandaja vara suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, mida kohaldatakse juhul, kui pärandvaral lasuvad kohustused ületavad selle vara väärtuse.
Loe edasiPärimisleping on leping, mille alusel üks isik (pärandaja) määrab oma vara või osa sellest teisele isikule (pärija) pärast oma surma, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
Loe edasi