Pärimisleping

Pärimisleping on leping, mille alusel üks isik (pärandaja) määrab oma vara või osa sellest teisele isikule (pärija) pärast oma surma, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Eestis reguleerib pärimislepinguid pärimisseadus. Pärimisleping võimaldab pärandajal oma vara üleandmist tulevikus täpsemalt planeerida ja kindlustada, et vara jagatakse soovitud viisil. Pärimisleping on testamendist erinev, kuna see on kahepoolne kokkulepe, mis nõuab mõlema poole nõusolekut ja mida on raskem muuta või tühistada kui testamenti.

Pärimislepingu olemus ja vorminõuded

Pärimisleping on notariaalselt tõestatud leping, mille sõlmimiseks peavad pooled pöörduma notari poole. Leping peab olema kirjalik ja mõlema poole poolt allkirjastatud notari juuresolekul. Notar selgitab lepingupooltele pärimislepingu õiguslikke tagajärgi ja veendub, et pooled mõistavad lepingu sisu ja tähendust. Pärimisleping võib hõlmata kogu pärandaja vara või selle osa ning võib sisaldada tingimusi, mis peavad olema täidetud enne vara üleminekut.

Pärimislepingu pooled

Pärimislepingu pooled on pärandaja ja pärija. Pärandaja on isik, kes soovib oma vara või osa sellest pärast oma surma üle anda. Pärija on isik, kellele vara üle antakse. Pärimislepingus võib määrata ühe või mitu pärijat ning täpsustada, milline vara ja millistel tingimustel neile üle antakse. Pärimisleping võib hõlmata ka pärandaja õigusi ja kohustusi pärimise ajal ning pärija kohustusi vara saamisel.

Pärimislepingu sisu ja tingimused

Pärimislepingu sisu võib olla väga erinev, sõltuvalt poolte soovidest ja kokkulepetest. Pärimislepingus saab määrata, milline vara ja millises ulatuses pärijale üle antakse. Samuti võib lepingus sätestada tingimused, mille täitmise korral vara pärijale üle antakse, näiteks teatud vanuse saavutamine või kindlate kohustuste täitmine. Pärimislepingus saab ka määrata vara haldamise ja kasutamise reeglid enne vara üleminekut pärijale.

Pärimislepingu muutmine ja tühistamine

Pärimislepingu muutmine ja tühistamine on võimalik, kuid see on keerulisem kui testamendi puhul. Pärimislepingu muutmiseks või tühistamiseks peavad mõlemad pooled jõudma kokkuleppele ja pöörduma notari poole, kes koostab vastava lepingu. Pärimislepingut ei saa muuta ega tühistada pärandaja ühepoolse tahteavaldusega, nagu see on võimalik testamendi puhul.

Sundosa õigus pärimislepingu korral

Ka pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosaga. Kui pärandaja on jätnud oma alanejad sugulased, vanemad, registreeritud elukaaslase või abikaasa pärimislepinguga pärandist ilma või vähendanud nende pärandiosa võrreldes seadusjärgse pärimisega, võib neil olla  õigus nõuda sundosa. Sundosa suurus on pool seadusjärgsest pärandiosast, mida pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud. Sundosa saajal on võlaõiguslik nõue pärijate vastu, mis tähendab, et sundosa õigustatud isik võib nõuda pärandvara väärtusest lähtudes sundosa suuruse rahasumma maksmist.

Pärimislepingu eelised ja puudused

Pärimislepingul on mitmeid eeliseid. See võimaldab pärandajal täpsemalt planeerida oma vara jagamist ja tagada, et vara läheb soovitud isikutele. Pärimisleping võib sisaldada tingimusi, mis peavad olema täidetud enne vara üleminekut, pakkudes pärandajale kindlustunnet. Samas on pärimislepingut keerulisem ja kallim sõlmida kui testamenti ning selle muutmine ja tühistamine nõuab mõlema poole nõusolekut.

Enne pärimislepingu sõlmimist tuleks konsulteerida notari või õigusnõustajaga, et mõista selle õiguslikke tagajärgi ja kaaluda, kas see on kõige sobivam lahendus.