Millised on korteriomandi erisused?
Klassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul. Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Näiteks kortermajade puhul kuulub korteriomandi koosseisu reaalosana konkreetne korter või äripind. Iga korteriomandi reaalosa (konkreetse, plaani peal ära näidatud korteri või äripinna) juurde kuulub ka mõtteline osa (protsent) maatükist ja ehitise osadest ja seadmetest, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis, näiteks ehituse kandvatest konstruktsioonidest (katus, vundament, seinad, vahelaed, trepikojad jne). Korteriomandi reaalosaks võib olla ka garaažiboks, parkimiskoht hoones, panipaik vms. Kaasomandis olevat vara valitsevad korteriomanikud ühiselt, oma reaalosa piires igaüks iseseisvalt. Erinevalt tavalisest kaasomandist ei ole korteriomandite puhul teistel sama hoone korteriomanikel ostueesõigust korteriomandi müümisel.