Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus, mis annab isikule õiguse teise isiku maale ehitada ja omada sellel maal ehitist ning kasutada seda maad ehitise teenindamiseks. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
Loe edasiOmandamise ja võõrandamise tehingu sõlmimiseks pöörduvad pooled notari poole ning esitavad tehingu ettevalmistamiseks vajalikud andmed (osapoolte nimed, isikukood, elukoha aadressid, e-posti aadressid, kontakttelefonid, perekonnaseisud, võõrandatava objekti aadress jmt).
Loe edasiTasumisele kuuluvad:
Loe edasiArestimisele ei kuulu üldjuhul alampalk + 1/3 alampalgast ülalpeetava kohta. Juhul, kui tegemist on elatise nõudega, on kohtutäituril õigus tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust.
Loe edasiKui olete võla sissenõudjale õigeaegselt tasunud, siis peaksite kiiresti ühendust võtma täitmisteate saatnud kohtutäituriga ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.
Loe edasi- Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu.
Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta peab kohtutäitur tegema otsuse.
Loe edasiPooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi puhul tuleb arvestada, et see on samuti täitmiseks ja selle alusel saab algatada täitemenetluse.
Loe edasiMaksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.
Loe edasiEestkostetava nõusolek eestkostja määramiseks ei ole vajalik.
Loe edasiPerekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.
Loe edasiElatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Loe edasiKui kokkuleppeliselt ei ole lapse ülalpidamist vanemate vahel võimalik lahendada:
Loe edasiTeatud juhtudel peab ülalpidamist andma lapse vanavanem. Nt kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.
Loe edasiKorteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
Eestis reguleerib korteriühistute tegevust peamiselt korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Loe edasiMüügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm.
Loe edasiMüüja kohustused:
Loe edasiKahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb järgida teatud menetluskorda:
Loe edasiTeenuse osutamise leping on kokkulepe, mille alusel üks isik (teenuse osutaja) kohustub osutama teisele isikule (tellija) teatud teenust, ja tellija kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu.
Loe edasiKui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.
Loe edasi