Kas elatist saab nõuda vanavanemalt (asenduskohustus)?

Teatud juhtudel peab ülalpidamist andma lapse vanavanem. Nt  kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.

PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena.

Kui lapse üks vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib asenduskohustus üksnes teise vanema vanematel (RKTKo 3-2-1-75-11).