Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang

Töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, tööandja huve arvestades ning hoiduma tööandjale kahju tekitamisest. Kui töötaja omandab tööülesandeid täites teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, võib tööandja määratleda selle teabe ärisaladusena ning töötajaga võib kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse. Töötajal on õigus teada, millise teabe kohta saladuse hoidmise kohustus kehtib. Tööandja peab ärisaladusena määratletud teabe sisu töötajale selgelt ja kirjalikult teatavaks tegema. Kui tööandja ei ole teavet töötajale ärisaladusena teatavaks teinud, ei saa töötajalt eeldada selle teabe saladuses hoidmise kohustust.

Tööandja ei pea saladuse hoidmise kohustuse täitmise eest maksma töötajale töösuhte ajal ega pärast töölepingu lõppemist eraldi hüvitist või andma muid hüvesid.

Saladuse hoidmise kohustus võib säilida ka pärast töösuhte lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Kohustuse kestus sõltub kaitstava teabe sisust ja sellest, kas tegemist on jätkuvalt ärisaladusega. Saladuse hoidmise kohustus ei piira iseenesest töötaja õigust valida uut töökohta ega takista töötamist teise tööandja juures.

Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirangu kokkulepe on erinevad kokkulepped. Saladuse hoidmise kohustus piirab eelkõige tööandja kaitstava teabe avaldamist või kasutamist, samal ajal kui konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärk on piirata töötaja töötamist tööandja konkurendi juures või konkureeriva tegevuse osutamist.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida üksnes töötajaga, kellel on võimalik oma tööülesannete täitmisel saada teada tööandja klientidest, tootmis- või ärisaladusest või muust olulisest teabest ning kelle teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kokkulepe peab olema töötajale arusaadav ning piisavalt täpselt määratletud ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt. Töötajale peab olema selge, milline tegevus on piiratud, millises piirkonnas piirang kehtib, kui kaua see kestab ning milliste isikute või ettevõtjate suhtes piirang kohaldub.

Konkurentsipiirangu kokkulepe on töötaja tegevusvabadust oluliselt piirav kokkulepe ning selle sõlmimine on õigustatud üksnes juhul, kui:

• piirang on vajalik tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks;

• tööandjal on õigustatud huvi, kuna töötaja võib töösuhtes saadud teadmisi kasutades tööandjat oluliselt kahjustada;

• piirang on mõistlikult ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud;

• piirang on töötajale äratuntavalt määratletud ning töötaja saab aru oma kohustuse sisust.

Töölepingu kehtivuse ajal sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Kui kirjalikku vormi ei ole järgitud, ei ole kokkulepe kehtiv.

Pärast töölepingu lõppemist kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe peab samuti olema sõlmitud kirjalikult ning see võib kehtida kuni ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppu. Selline kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale selle eest mõistlikku igakuist hüvitist.

Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale tema tegevusvabaduse piiramist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada konkurentsipiirangu mõju töötaja võimalusele teenida sissetulekut, sealhulgas piirangu ulatust, kestust ja mõju töötaja tööalastele võimalustele.

Mida suuremal määral piirab konkurentsipiirang töötaja võimalust kasutada oma erialaseid teadmisi ja oskusi tööturul, seda suurem peab üldjuhul olema makstav hüvitis. Konkreetne hüvitise suurus sõltub kokkuleppe sisust ja asjaoludest.

Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamisega juhul, kui asjaolude muutumise tõttu ei ole tööandjal enam mõistlikku huvi töötaja tegevusvabadust piirata. Samuti võib töötaja kokkuleppe üles öelda juhul, kui ta on töölepingu üles öelnud tööandja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu.