Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse.

• Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada.
• Kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning ühe vanema hooldusõigus on peatatud, teostab teine vanem hooldusõigust üksinda.

Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.

Avaldus rahuldatakse, kui:

• Ühise hooldusõiguse korral vanemad lahendavad lapse elukoha küsimuse ühiselt,
• ainuhooldusõiguse korral otsustab hooldusõiguslik vanem mh lapse elukoha üle.
• vaidluse korral lapse elukoha küsimuse lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse:

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi ei saa vanem enam esitada kohtule lapse elukoha määramise nõuet ja kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada.

Äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või välismaa äriühingu filiaali saate asutada notari või ettevõtjaportaali kaudu.
 

Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut peavad kohtu kinnistus- ja registriosakonnad, mille tööpiirkond on kogu Eesti. Registriosakond peab äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja kommertspandiregistrit. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut.

Küsimused, mis puudutavad avalduse koostamise tehnilist poolt ettevõtjaportaalis, tuleb esitada ettevõtjaportaali kasutajatoele (nende kontakt). Sisulised küsimused, st et millise avalduse pean esitama, millised dokumendid pean lisama, tuleb esitada registriosakonnale (nende kontakt).

Kui olete pärast abiellumist muutnud oma nime ja olete kantud äriregistrisse ühingu juhatuse liikmena vana nimega, ei pea te üldjuhul ise äriregistrile eraldi avaldust esitama.

Kui nimemuutus on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, jõuab teave selle kohta tavaliselt ka äriregistrisse riiklike registrite vahelise andmevahetuse kaudu ning registriandmed ajakohastatakse automaatselt. Kui mõistliku aja jooksul ei ole äriregistri andmed muutunud või kui tekib kahtlus andmete õigsuses, tasub kontrollida registriandmeid ning vajaduse korral pöörduda registripidaja poole.

Puuduste kõrvaldamise määruses märgitud puudused tuleb määratud tähtajaks kõrvaldada, et oleks võimalik teha kandeavalduses taotletud kanne. Kui puudused jäävad kõrvaldamata, siis esitatud avaldus jääb registripidaja poolt rahuldamata. Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik.

Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädev organ (koosolek või nõukogu) peab vastu võtma juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsuse. Ametiaja pikendamise otsuse saab teha juhul, kui volitused ei ole veel lõppenud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Kui volitused on lõppenud, tuleb juhatuse liikmed uuesti valida ja järgida seaduses või põhikirjas selleks sätestatud protseduuri.