Kui vanematevahelist vaidlust ei õnnestu lahendada kokkuleppel

Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse.

Vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) lahendatakse hagita menetluses.
Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasutakse riigilõivu 10 eurot.
Vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.
Last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel.
Kui probleemiks on lapse ja vanemaga suhtluskord või on juba olemas lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus, kuid vanem seda ei täida vabatahtlikult, siis tuleb vanematel alates 1.09.2022. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ lg 4 kohaselt lapsega suhtlemise korraldamise asjas kohtule koos avaldusega esitada riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta. TsMS § 5601 lg 4 sätestab, et kui vanemad ei ole enne kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud ja kui ei ole esinenud ühe vanema poolt lapse või teise vanema suunas vägivalda või muud mõjuvat põhjust, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus selgitab vanematele Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumise korda ja määrab pöördumise tähtaja. Kohus saadab perelepitusse suunamise määruse Sotsiaalkindlustusametile ja toimetab selle kätte menetlusosalistele.
Lepitusmenetlust ei tule enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla esinemise korral tuleb sellele avalduses viidata. Muu mõjuva põhjuse esinemist tuleb avalduses põhistada.
Kui Sotsiaalkindlustusamet edastab kohtule riikliku perelepitusteenuse seaduse § 14 alusel sama seaduse §-s 12 sätestatud kinnitatud vanemluskokkuleppe või teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, lõpetab kohus asja menetluse määrusega ja otsustab vajaduse korral varasema kohtulahendi tühistamise või muutmise.
Kui kohtule esitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 sätestatud lepitusmenetluse edutuse tõend, jätkab kohus asja menetlemist.