Töötaja võttis lapsega hoolduslehe(laps 8 aastane). Samal ajal jagab sots.meedias , kuidas kaaslasega hoopis mööda üritusi käib ja vaba aega veedab. Kuidas peaks tööandja selles olukorras käituma ja mis õigused on üldse sellises olukorras inimest korrale kutsuda? Väike kollektiiv ja tekitab töökaaslastele palju lisatööd. Planeeritud graafikute ringi tegemine, inimesed ei saa tänu tema käitumisele puhkusele.

Hooldusleht on ajutise töövõimetuselehe liik, mida väljastab arst, kui on vaja põetada haiget last või pereliiget, mille alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ehk hooldushüvitist. Hooldusleht kirjutatakse välja haige lapse tegelikule hooldajale, et tagada lapsele hooldus ka ajal, mil pereliikmed oleks muidu tööl. Kui laps vajab hooldamist tööajal ja töövälisel ajal on võimalik hooldus peresiseselt teisiti korraldada, on see lubatud ja vanem ei käitu valesti. Küsimusi tekitaks, kui vaba aja koduvälisesse veetmisse oleks kaasatud ka haige laps. Hoolduslehe puhul on oluline, et laps on haige (otsustab arst) ja lapse hooldamiseks töö ajal peab keegi töölt eemale jääma.

Tere! Palun nõu järgmises olukorras: Ilma minu teadmata ja nõusolekuta on minu alaealise lapse STAR registrisse lisatud kontaktisikutena isa poolseid sugulased, keda laps ei tunne ega kellega pole kunagi suhelnud. Lapse isa on surnud ning mina olen lapse ainus seaduslik hooldaja. Olen pöördunud omavalitsuse poole, kuid nemad eitavad igasugust seost ja väidavad, et STAR ise vastutab. STAR ütleb aga, et neid andmeid saab vaid sisestada KOV. KOV aga endiselt eitab oma seost, kuigi STAR süsteemi logidest on näha, et just nemad on lapse andmetega tegelenud. Keegi pole minult selleks luba küsinud ega midagi kooskõlastanud. Minu hinnangul on tegu lapse õiguste rikkumisega. Milliseid samme saan ma õigustatult astuda, et see olukord saaks parandatud ja vastutus võetud? Kas tegemist võib olla haldusõiguse või andmekaitse rikkumisega? Kuidas on mõistlik edasi tegutseda? Kas teha hagiavaldus isikute vastu kes on määratud minu teadmata kontaktisikuteks või KOV vastu? Ootan väga asjatundlikku nõu. Aitäh!

Alaealise lapse andmete kolmandale isikule avaldamise üle otsustamise õigus sõltub mitmest asjaolust, eelkõige sellest, kellel on lapse suhtes hooldusõigus ja kas tegemist on isikuandmete töötlemisega. Alaealise lapse andmete kolmandale isikule avaldamise üle otsustab üldjuhul lapse hooldusõiguslik vanem või vanemad ühiselt. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel (IKS § 1 lg 1). Kui infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti a, on lapse isikuandmete töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane (IKS § 8 lg 1). Kui laps on noorem kui 13-aastane, on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, milleks on nõusoleku andnud lapse seaduslik esindaja (IKS § 8 lg 2).

Lapsega seotud andmete töötlemise õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks (LasteKS § 34² lg 1). Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda neid andmeid oma ülesannete täitmiseks (LasteKS § 34² lg 7).

Kaks aastat tagasi kaotasime oma tütre. Tütrest jäid maha kaks last, sel hetkel 4a ja 9a. Peagi väimees tutvus naisterahvaga kes tundus esialgu leina ja kogu olukorda, mis peret tabanud, mõistvat. Sel naisel endal lapsi pole. Väimees abiellus temaga pea aasta tagasi ja peale seda on meie suhtlemisi ja kohtumisi lapselastega takistatud. Põhjendusi on igasuguseid- aga kõige kummalisem tundub meile nõusolek saada sellelt naiselt. Meie oleme väimehe uut suhet aksepteerinud, aga meid, tüdrukute emapoolseid vanavanemaid, mitte. Lisaks on öeldud, et oleme ebausaldusväärsed. Ise mõistan, et oleme lastele sild mälestustes emaga ja seda soovitakse kustutada. Lastelt on ära võetud kõik emaga seotud esemed, ka pildid. Emast kodus rääkida ei tohi. Uuel naisel oli julgust meile ette heita, et näeb meie kodu seinal tüdrukute emast ja nende, ehk siis meie tütre, perest pilte: “Kuidas ma pean ennast tundma?” Meie nö konflik tundub, et on palju sügavam kui lihtsalt isiksused ei sobi. Ta nimetab ennast laste emaks, aga meie leiame, et ta on siiski kasuema ja ei tohiks nõuda lastelt ennast emaks nimetada. Oleme mures laste vaimse heaolu pärast. Kas see on õigus- ja seaduspärane meid eemal hoida ja lastega sellisel moel manipuleerida?

Ka vanavanemad saavad nõuda lapsega suhtlemist. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata (PKS § 143 lg 4). Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4).

Lapsega suhtlemise õiguse asjad lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2). Selleks tuleb kohtule esitada avaldus ja põhjendada, miks on suhtlemine laste huvides. Soovitan kasutada juristi abi. 

Esmase sammuna soovitan aga rääkida laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. On võimalik, et probleem saab lahendatud ja suhtlemises kokku lepitud juba lastekaitsetöötaja osalusel ja kohtuväliselt.

Tere,ei oskagi alustada aga eks proovin .Ma olin 8 a kui mu bioloogiline isa läks meie juurest elatist ta mulle maksnud pole kunagi ei materiaalselt ka toetanud aga ma soovin ülalpidamise kohustusest vabastamist , nüüd soovin teha kohtusse avalduse aga mis või kuidas ma seda teha saan kas on olemas mingi blankett või pean lihtsalt vabas vormis trükkima ja kõik ära seletama .

Nii nagu vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama ja kui nad seda ei tee, tuleb lapse nimel pöörduda kohtusse, peavad ka lapsed oma abivajavaid vanemaid ülal pidama ja kui nad seda ei tee, saab vanem ülalpidamisnõudega lapse vastu pöörduda kohtusse. Kuni seda ei ole tehtud, ei saa keegi Teilt kohustuse täitmist nõuda, veelvähem mingit nõuet sundtäita. Seega ei ole vajadust kohtusse pöörduda Teil vaid kui keegi Teilt vanema jaoks ülalpidamist nõuab, saate selgesõnaliselt ja põhjust ära märkides keelduda. Kui aga peaks alustatama kohtumenetlust, saate esitada kohtule vastusena Teie vastu esitatud nõudele oma vastuväited ja tõendid, mis küsimuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid 8nagu teie suhtes ülalpidamiskohustuse rikkumine kui olite alaealine ja Teie kasvatamises mitteosalemine)tõendavad. Ülalpidamisnõude menetluses saabki kohus Teid ülalpidamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui esile toodud asjaolud ja kohtule esitatud tõendid seda tingivad.

Andsin aastal 2019 enda tolle aegsele elukaaslasele 3000€ sularahas kuna ostsime korteri. Korteri laen ja korter ise sai tollel ajal tema nimele ning mina võtsin 3000€ sissemaksuks väikelaenuga. Peale seda mees pettis ning läksime lahku kuid keeldub seda raha mulle tagasi maksmast. Korter on tal nüüdseks suurema summa eest maha müüdud kuid minu raha keeldub tagastamast. Olemas on ainult messengeri jutt kus summaliselt kirjutatud palju talle raha olen sularahas andnud. Kas on mingi variant, et saaksin selle tema käest tagasi nõuda?

Vabaabielus ostetud suurema väärtusega esemete jagamisele võib olla võimalik seltsingulepingu vastavate sätete kohaldamine. Selle eelduseks on, et mõlema ühine tahe vara soetades oli ühise väärtuse loomine ja mõlemad tegid asja soetamisse võrdväärseid rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kas see ka Teie juhtumil nii on, ei ole kahjuks foorumi tingimustes võimalik hinnata ning soovitan asjaolude selgitamiseks ja õigusliku hinnangu saamiseks individuaalset õigusnõustamist.

Tere mul on selline küsimus kuidas ma saaksin teha isatustesti kuna mu oleks vaja alimentide maksmisel kuna ise olen maksnud ja lapsed on sündinud vallaslapsena ja sooviksin siis teha Isasdusatesti kohtu kaudu.Et kuidas oleks võimalik teha?

Isadust on võimalik kohtulikult tuvastada, esitades kohtule sellekohase hagi. Tegemist on erandliku hagiga, mida saab esitada vaid isiklikult. Isadust saab kohtulikult tuvastada vaid juhul, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud või kui senise isa isadus on edukalt vaidlustatud. Ehkki perekonnaseadus sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehes, siis praktikas tehakse seda DNA-testiga. Nende testide tase on tänaseks nii kõrge, et testi tulemustes ei ole enamasti mõistlikku kahtlust.

Kui soovite ise ja osapoolte kokkuleppel (ka lapse ema peab olema nõus) isadust tuvastada, leppige kokku aeg proovide andmiseks lähimas kohtuekspertiisi instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas:

Elame abikaaasaga eraldi al 27.12.24. Meie oleme endiselt abielus. Suhtluskord olnud siiani 4 ja 4 ( käin graafikuga tööl). Aprillikuu osas on meil erimeelsusi. Abikaasa soovib 1 nädal ja 1 nädal. Mul ei ole aga võimalik. Kuidas ma peaksin edasi käituma? Meil on 3 ühist last: 3,6,8.

Nii nagu suhtluskorra kokku leppimiseks oli vaja mõlema vanema nõusolekut, on seda vaja ka suhtluskorra muutmiseks. Ühepoolselt seda teha ei saa. Soovitan olukord omavahel läbi rääkida ja leida mõlemaid rahuldav lahendus. Kui aga suhtluskord on määratud kohtumäärusega, saab seda muuta vaid sellekohase avalduse kohtusse esitamisel. Kuni seda pole tehtud, kehtib suhtluskord määruses märgitud viisil. Kui suhtluskord on lepitud kokku perelepitusteenusel vanemluskokkuleppega, mille SKA on kinnitanud, soovitan suhtluskorra muutmiseks samuti pöörduda perelepitusse.

Tere, Saatsin avalduse Tallinna Perekonnaseisu ametisse perekonnanime vahetamiseks ja sain järgmise vastuse: "Teie avaldus on edastatud menetlemiseks ja otsustamiseks Siseministeeriumile. Tegemist on tähtajatu toiminguga. Vastusest teavitame e-posti teel." Kui kaua sellise avalduse menetlemine tavaliselt aega võtab?

Nagu Teile esitatud teatest menetlusse edastamiseks nähtub, on tegemist tähtajatu toiminguga. Seega ei ole võimalik anda vastust Teie küsimusele, kui kaua menetlus aega võtab.

Selline mure et eks naine läks teise mehega elama ja elab soomes. Jäi suuline kokkulepe et maksab 160 eur lapse eest.Meil 2 ühist last. 4 aastat juba tagasi. Lapsed elavad minuga pma majas. Pisteliselt käib eks neid võtmas kuus korra paar päeva. Väidetavalt nüüd ta ei käi soomes tööl või siis käib poole kohaga ja hakkas maksma 250 eur siis kahe lapse peale . Enne maksis 320, Väidab et tal raske. Mul endal oma firma aga pole saanud töötasu väga maksta kuna majanduslikult ei lähe praegu hästi. lisaks on üks laps raske puudega .Sotsiaalist saan tema jaoks 160, eur , Kuidas oleks õige .?Palju ikkagi eks peaks maksma laste alimente kui ta ise elab soomes ja Lapsed minuga. Kas oskate aidata või kust seda küsida?

Tere

Täname pöördumast! 

Soovitan pöörduda kohtusse hagiavaldusega elatise nõudes. Elatise summat saate arvestada kalkulaatori abiga: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/

Lugupidamisega

Tere! Olen lapse isaga lahutatud. Praeguseks oleme lapse isaga saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt ta lubab mul koos lapsega teise riiki kolida. Kuid ta soovib, et kõik oleks ametlikult korraldatud, et tulevikus ei tekiks kumbagi poolt konflikte ega pretensioone, ning et kõik oleks ametlikult ja notariaalselt kinnitatud. Samuti tahab ta, et ma vabastaksin ta ametlikult alimente maksmast. Palun andke nõu, kuidas saaksin kõik vajalikud toimingud ametlikult vormistada. Kas sellistes asjades on vajalik pöörduda kohtusse või on võimalik pöörduda notarisse? Ootan teie nõuandeid ja juhiseid, kuidas edasi toimida. 

Kui olete saavutanud kokkuleppe lapse elukoha muutmiseks, ei ole vajadust ühise hoolduõiguse lõpetamiseks. Piisab, kui isa annab notariaalse nõusoleku lapse elukoha muutmiseks (olgu siis konkreetseks korraks või etteulatuvalt ja igakordselt). Ka lapse ülalpidamisküsimuse saate lahendada notarialse kokkuleppega. Siiski juhin tähelepanu, et ülalpidamiskulude katmise kokkulepe ei ole siduv ja kui edaspidi lapsel vajadus tekib, on tal kokkuleppele vaatamata võimalus isalt seadusliku esindaja või eestkostja vahendusel ka kohtu kaudu elatist nõuda. Tulevikus elatise maksmist välistavat kokkulepet või lahendit ei ole kahjuks ühelgi viisil võimalik saavutada.