Kiirelt kätte

Vahekohus e. arbitraaž on alternatiivse vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu eeliseks kohtu ees on see, et pooled saavad tulemust suuremal määral kontrollida ning samuti suurem konfidentsiaalsus.

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Dokument, mida soovitakse kasutada välisriikides, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, ei kuulu apostilliga kinnitamisele. Õigusabilepingud on Eestil sõlmitud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga. Õigusabilepingud saab leida järgmiste linkide kaudu: 

Legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust.

Kui elatise maksja elab Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.

Õigusloome

18. märtsil 2025 lõppes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Välisministeeriumi teadaanne–Riigi Teataja).

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Avaliku dokumendi kasutamiseks välismaal on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas apostilliga kinnitada, legaliseerida või kehtib Eesti ja välisriigi vahel õigusabileping, sõltuvalt sellest, millises välisriigis seda kasutada tahetakse. On kolm võimalust: 

Notaril on õigus kinnitada notariaalmärkega mingi asjaolu olemasolu või selle puudumist. Lisaks allkirja õigsusele saab notar kinnitada näiteks dokumendi esitamise aja kindlakstegemist, avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust, isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist, avalduse ja teate edastamist.

e. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel
 

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn. Brüssel I määruse alusel

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, nn. Euroopa täitekorralduse määruse alusel

e. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel

Kui elatise maksja elab Leedus, Lätis või Poolas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.

Õigusloome

nn. New Yorgi konventsiooni alusel

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, nn. Brüssel IIa määruse alusel

nn. Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn. Brüssel I määruse alusel