Kodakondsuse vahetamine
Tere! Sooviksin uurida Eesti kodakondsuse saamise kohta. Nimelt on Eestis sündinud ja terve elu elanud isikul Vene kodakondsus tulenevalt tema vanemate Vene kodakondsusest ning nüüd on isik täisealine, kuid soovib vahetada kodakondsust Eesti oma vastu. PPA-s on öeldud, et enne Eesti kodakondsuse saamist on vajalik Vene omast loobuda (ei piisa ainult avalduse andmisest Vene saatkonda). Käidud on juba ka Vene saatkonnas, kus teatati, et isik peab isklikult Moskvasse sõitma ja andma edasi kõik vajalikud dokumendid, mida nõutakse Venemaal, et loobuda kodakondsusest. Kodakondsusseaduse paragrahv 6 tingimused on isikul täidetud. Kodakondsusseadus paragrahv 19 lõike 3 alusel peaks kodakondsust sooviv isik esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Kuna Venemaa kodakondsusest loobumine on tehtud veel keerulisemaks kui see oli enne või peaaegu võimatuks, siis tekkis küsimus, millistel juhtudel kehtib paragrahv 19 lõike 3 osa vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega? Kas see sõltub Vene riigi seadustest? Või oleks võimalik siiski taodelda Eesti kodakondsust ka ilma, et peaks tegelema Vene riigi bürokraatiaga? Milline täpsemalt peab olema antud tõend?
Kodakondsusest loobumise korra kehtestab iga riik oma kodanikele eraldi, siinkohal kehtib Venemaa vastav kord ja Eesti seadusega tegemist ei ole. Praktika kohaselt tuleb esitada kodakondsusest loobumise avaldus Venemaa Föderatsiooni saatkonda ja oodata vastust kodakondsusest vabastamise kohta. Mõningatel juhtudel võib see võtta aega isegi aasta. Saatkonna vastust vastaja kahjuks kommenteerida ei oska.
Küsimuses on ilmselt viidatud kodakondsuse seaduse § 12 lg 2, mille kohaselt Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamisel on isik kohustatud tõendama, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.
Säte kohaldub juhul, kui esmase kodakondsuse riigis ei ole topeltkodakondsus lubatud ja selle riigi seadus näeb ette, et isik kaotab kodakondsuse mõne teise riigi kodakondsuse saamise tõttu.