Elatisvõla arestimine pärast täisealiseks saamist Olukord: – Minu isa maksab mulle välja elatisvõlga varasemate aastate eest (elatisvõlg), – võlgnevus tuleneb kehtivast elatisnõude täitedokumendist (kohtuotsus 2020. aastast), – olen täisealine, kuid isa võlg tasutakse jätkuvalt täitemenetluse kaudu, – kohtutäitur arestis need summad ja suunas need minu enda tsiviilnõuete katteks . Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus arestida elatisvõlga, mis on tekkinud ajal, mil olin alaealine, kuid mida makstakse välja praegu? Kas selline elatisvõlg on endiselt käsitatav “elatisena” TMS § 131 lg 1 p 7 mõttes või muutub see täisealiseks saamisel tavaliseks tsiviilvõlaks, mida võib arestida? Vajaduspõhise õppetoetuse arestimine Mulle on määratud vajaduspõhine õppetoetus summas 270 € kuus (Haridus- ja Teadusministeeriumi otsus). Kohtutäitur väidab, et õppetoetus ei kuulu TMS § 131 loetellu ja seda võib arestida. Küsimus: Kas vajaduspõhine õppetoetus kvalifitseerub “sotsiaaltoetusena” TMS § 131 lg 1 p 3 tähenduses? Kas kohtutäituril on õigus seda toetust arestida? Lisaks selle töötan täiskohaga ning saan regulaarset palka, st mul on teised sissetulekud, millelt täitemenetlust on võimalik teha. Kas nende asjaolude juures on üldse võimalik või õiguspärane kohaldada TMS §131 lg 2 minu suhtes? Kas kohtutäituril oleks õigus laiendada aresti elatisvõlale või õppetoetusele sellise sätte alusel, kui eeltingimused ei ole täidetud ja võlgnikul on olemas töötasu ning juba arestitud vara?

TMS § 131 lg 1 näeb ette võlgniku sissetulekute loetelu, millele:

• ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet pöörata (p-d 1-5, 9 ja 11-12, nt riiklik peretoetus, puudega isiku sotsiaaltoetus)
• saab sissenõuet pöörata erandjuhul (p-d 6-8, nt töövõimetoetus, vanemahüvitis; erandi eeldused on sätestatud TMS § 131 lg-s 2)
• saab sissenõuet pöörata eriseaduses ettenähtud korras (p 10, riiklik pension) (05.06.2019, 2-18-4480/22, p 15; 20.03.2019, 2-18-4482/25, p 15.1; 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 16.2)

Lapsele makstava elatise arestimine TMS § 131 lg 2 alusel on võimalik, kuid selleks peab täitemenetluses võlgnikuks olema laps ise. Olemuslikult on tegemist lapse nõudega oma vanema vastu ning seega ka lapsele kuuluva elatisega (03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 17). Kuigi vajaduspõhine õppetoetus on rahaline toetus sotsiaalkaitseks (ÕÕS § 2 p 4, SÜS § 13 lg 1), ei ole see otseselt loetletud TMS § 131 lõikes 1 sissetulekuna, millele sissenõuet pöörata ei saa.

Kui võlgniku sissetulekud koosnevad ainult TMS § 131 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 nimetatud sissetulekutest (nt peretoetus, sotsiaaltoetus, elatis), mis ei ületa TMS § 132 järgset sissetuleku mittearestitavat osa, siis ei ole kohtutäituril alust neid summasid arestida (11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). Kui toetus laekub võlgniku kontole, kohaldatakse sissetuleku arestimise piiranguid (TMS § 133 lg 1, TMS § 132).

Tere! Sõbral on kohtutäituri käes väikelaenu võlg summas umbes 5500, viimane info, mis minul on, igatahes oli midagi 5400-5500 vahel. Tsiviilasja nr algus on nr 2-15 ehk siis minu arust peaks olema see aegunud nüüdseks. Aegus mingi päev oktoobris. Kas mina võin sõbra eest saata avalduse täiturile võla aegumise kohta? Kas ma saan õigesti aru, et tasuda tuleb täituri tasu ikkagi? Leitud info põhjal võiks see tasu olla umbes 600 eurot, kas on nii? Mis kuludega peab veel arvestama üldse, kui on soov võlg aegunuks kuulutada? Kas täitur saab ka keelduda aegumiseks kuulutamisest? Kui on aegumise avaldus positiivse tulemiga, kas siis võlgnik võib tulevikus omada kinnisvara, ilma ohuta, et ta sellest ilma jääb antud võla tõttu? Aitäh!

Jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegub üldjuhul 10 aasta möödumisel täitedokumendi esmakordselt täitmiseks esitamisest. Seega on aegumistähtaja kulgemise mõttes oluline mitte kohtulahendi tegemise aeg vaid täitemenetluse alustamise aeg. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja korral saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Näiteks kui kohtulahend esitati kohtutäiturile täitmiseks 05.04.2011, siis 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.04.2011 ja aegumistähtaja viimane päev on 06.04.2021.

Avalduse läbivaatamise eest on kohtutäituril õigus võtta tasu 18 eurot (seaduses sätestatud tasule 15 eurot lisandub käibemaks 3 eurot). Tasu tuleb maksta enne avalduse läbivaatamist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui täitmisel on mitu nõuet ja menetluse lõpetamist taotletakse mitmes täiteasjas, tuleb avalduse läbivaatamise tasu maksta iga täiteasja kohta, kui kohtutäitur seda nõuab. Täpsemat infot tasu maksmise kohustuse ja konto numbri kohta saab täiteasja menetlevalt kohtutäiturilt. Kohtutäiturite kontaktid on leitavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.

Kui täitemenetlus lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, võib kohtutäitur nõuda võlgnikult kuni 50% põhitasu täismäärast arvestatuna sisse nõudmata jäänud võlalt. Näiteks, kui täitemenetluse lõpetamise ajaks on sisse nõudmata jäänud võla jääk 1000 eurot ja menetluse põhitasu täismäär sellelt oleks näiteks 200 eurot, siis on kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse lõpetamisel aegumise tõttu võlgnikult põhitasu tasumist maksimaalselt kuni 100 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks. Nõude suurusest sõltuvad tasu määrad leiate kohtutäituri seaduse paragrahvist 35. Tasumisele kuuluva põhitasu suuruse otsustab kohtutäitur oma tasuotsusega.

Tere! Ma soovin natuke Teie abi seoses sellega, et minule võlgu olev inimene ei ole oma võlga tasunud. Võla tasumise tähtaeg oli 15. oktoober. Vastavalt Notari ametitegevuse raamatu number 2359 "Võlatunnistus ja kokkulepe sundtäitmise allumise kohta" punkt 3.1 ütleb lühidalt ja lihtsas keeles, et Võlausaldajal (minul) on õigus pöörduda kohtutäituri poole, kui võlgnik oma kohustust ei täida. Küsimus sellest lähtuvalt on- Kuidas ma saaksin pöörduda kohtutäituri poole või kust ma leiaks kohtutäituri kontakti?

Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokument esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga (notariaalse kokkuleppega) kohtutäiturile. Täitedokument esitatakse täiturile algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib viia kohtutäituri büroosse isiklikult, saata postiga või esitada elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus peab olema digitaalallkirjastatud või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil.

Kohtutäituri valib sissenõudja. Kohtutäituri valimisel peab lähtuma kohtutäituri tööpiirkonnast.
Tööpiirkondi on kokku neli:

1. Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2. Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3. Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4. Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

Kohtutäitur tuleb valida tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite büroode andmed piirkondade kaupa on leitavad siit. 

Tere! Ostsin auto 2017 aastal.siis pantisin seda ja vahepeal tekkisid kohtutäiturid(2022 a.).Nüüd on pant ära makstud ja oleks vaja auto enda nimele kirjutada,saan aru et kohtutäitur arestib auto,aga kas ta saab seda müüa?Lugupidamisega.

Kohtutäitur võib pöörata sissenõude võlgniku varale. Võlgniku sõiduautole sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid (TMS § 110). Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel (TMS § 52 lg 1).

Tere, Palun abi järgmise juhtumiga: Ettevõtel on töötaja, kelle kohta saime palju töötasu arestimise akte erinevatelt kohtutäituritelt. Sai tehtud nimekiri vastavalt aktide kättesaamise ajale, palgast kinnipeetud summad kandsime mitme aasta jooksul esimesele kohtutäiturile. Meie andmetel lõppsumma peaksime kandma oktoobris. Oktoobris aga selgus, et veel juunis kohtutäitur saatis tööandjale arestist vabastamise akti, mida tööandja pole kätte saanud. Kuna tööandja ei teadnud et esimene täiteasi on lõpetatud, jätkas ta kuni oktoobrini teostama kinnipidamisi ning ülekandeid kohtutäiturile. Nüüd palus tööandja tagastada kõik enammakstud summad, kuid kohtutäitur vastanud, et ei tagasta, kuna ta kandis need enammakstud summad edasi teisele kohtutäiturile ja osaliselt ka töötajale-võlgnikule. Töötaja ei ole sellest tööandjale teada andnud. Kui tööandja täpsustas, kellele konkreetsemalt oli raha üle kantud, siis esimene kohtutäitur loobus vastamast, viidates et tööandja on kolmas isik. Seoses sellega palun vastata järgmistele küsimustele: Kas kohtutäituril on õigus? Kas ta võib ise otsustada, kellele enammakstud summad edasi kanda? Kas kohtutäitur ei pidanud ettevõttele need enammakstud summad tagastada? Kuna antud töötajal on pikk nimekiri arestimise aktidest, kuidas nüüd tööandja saab teada, kes nimekirjast raha sai (oleme kindel, et see ei olnud nimekirjas olev teine kohtutäitur). Mida saab ettevõte antud juhul teha, et informatsiooni saada? Tänan ette!

Tööandja seisukohalt ei ole oluline, millise täiteasja katteks kohtutäitur kinnipeetud summad edasi kandis. Töötaja võlgnevuste üle arvestuse pidamine ei ole tööandja kohustus, tööandja ei saagi seda teha, kuna töötaja võib saada laekumisi ka mujalt kui tööandjalt, mille kohta tööandjal puudub igasugune informatsioon (näiteks tulumaksutagastus). Kui üks arestimisakt saab täidetud, väljastab kohtutäitur tööandjale sellekohase teate (arestist vabastamise akti) ja tööandja asub kinnipidamisi üle kandma saabumise järjekorras järgmise arestimisakti alusel, kuni saab ka selle kohta teate.

Oma võlgnevuste ja nende tasumiste kohta peab arvestust pidama töötaja. Töötajal kui võlgnikul on ka õigus saada kohtutäiturilt väljavõtet täitetoimikust arestimisaktide alusel kohtutäituri arvele kantud ja sissenõudjale edasi kantud summade kohta.

Kas tööandja poolt makstavad kuluhüvitised (nt aruande alusel jms) ja kompensatsioonid (nt sõidupäeviku alusel makstav kompensatsioon, tervisetoetus jms) on käsitletavad võlgniku sissetulekuna ja tuleb tööandja poolt kinni pidada?

Täitemenetluses sissenõude pööramisel tööandja makstavatele hüvitistele ja kompensatsioonidele kohaldatakse sätteid, mis reguleerivad sissenõude pööramist varalistele õigustele ja sissetulekule (TMS § 110, TMS § 130). Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega (TMS § 130 lg 1¹). 

Töötaja tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise nõue (TLS § 40 lg 1) ja töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamise nõue (TLS § 40 lg 2) on varalised õigused, millele sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid (TMS § 110)

Arestivaba elatusmiinimum on jäetud 345€. Kui on alaealine ülalpeetav, kas sellisel juhul on samuti ainult selline pisike summa mis on ette nähtud arestivabaks summaks? Kuna olen osalise koormusega tööl, siis palk väga suur ei ole.

Sissetulekut üldjuhul  ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui palga alammäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid (antud juhul üks), arvutatakse nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa 1/3 palga alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 1³).

Selgitused ei kehti, kui sundtäitmisel on lapse elatisnõue.

Tere! Ma soovin natuke teie abi seoses sellega, et minule võlgu olev inimene ei ole oma võlga tasunud. Võla tasumise tähtaeg oli 15. oktoober. Vastavalt Notari ametitegevuse raamatu number 2359 "Võlatunnistus ja kokkulepe sundtäitmise allumise kohta" punkt 3.1 ütleb lühidalt ja lihtsas keeles, et Võlausaldajal (minul) on õigus pöörduda kohtutäituri poole, kui võlgnik oma kohustust ei täida. Küsimus sellest lähtuvalt on- Kuidas ma saaksin pöörduda kohtutäituri poole või kust ma leiaks kohtutäituri kontakti?

Notariaalse kokkuleppe näol on Teil olemas täitedokument. Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokument esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitedokument esitatakse täiturile algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib viia kohtutäituri büroosse isiklikult, saata postiga või esitada elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus peab olema digitaalallkirjastatud.

Kohtutäitur tuleb valida piirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus tal on vara. Kohtutäiturite büroode andmed piirkondade kaupa on leitavad Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel.

Tere Pärandasin ühisvarana vennaga maja. Vend kinkis notariaalselt oma osa mulle. Mingi aeg hiljem sain teada, et vennal oil Riigi ees võlg, mida kohtutäitur sisse nõudis. Hiljem tuli kohtutäiturilt teade, et see sama notariaalne tehing tühistatakse. Vastasin kohtutäiturile, et ei ole notariaalse lepingu tühistamisega nõus. Mõni aeg peale seda tuli hagiavaldus, kus nõutakse minu käest hagi kulud koos advokaatide kuludega ning notariaalse tehingu tühistamist. Alternatiivina küsitakse minu käest venna riigile olevat summat. Kas kohtutäitur saab notariaalset tehingut tühistada kolmanda osapoolena? Kuidas saab notariaalset tehingut läbi viia, kui isiku suhtes on kohtutäituri võlad? Kas notar ei peaks seda kontrollima? Kas notar saab sellist lepingut teostada, mida hiljem saab kolmas osapool tühistada?

TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud. 

Kui kaheaastane tähtaeg on möödunud, saab tehingu tagasivõitmist taotleda TMS § 188 alusel, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide teadlikku kahjustamist. Tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja täitedokument; sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi.  TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma võlausaldaja huvide kahjustamisest, kui teine pool oli võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on muuhulgas ka võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad või registreeritud elukaaslased.

Notarile ei saa siinkohal midagi ette heita. Notarile ei ole ega saagi teada olla tehingut teha sooviva isiku kohustused ja nende täitmise korrektsus.

Tere.Kui isa Neto palk jääb 600-700 euro vahele ja töötab poole kohaga.See on ka ainuke sissetulek isal.Palju elatist arestitakse sellest palgast kui elatist ja elatise võlga nõutakse 3 lapse pealt?Ja palju jäetakse isale pangakontole sellises olukorras?

Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel kohaldatakse sissetuleku arestimisele erisätteid, mis erinevad üldistest sissetuleku arestimise piirangutest. 

Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele ei kohaldata üldist sätet, mis reguleerib sissetuleku arestimist, mis ei ole suurem kui palga alammäär (TMS § 132 lg 1²).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida:

1. Kuni poole sissetulekust, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 132 lg 1¹).
2. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäära suurusest, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹).

Kui sundtäitmisel on elatise nõue, ei kohaldata sätet, mis piirab arestitava summa kahe kolmandikuga sissetulekust (TMS § 132 lg 3). Samuti ei suurene mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).