Tehingu tagasivõitmine täitemenetluses
Tere Pärandasin ühisvarana vennaga maja. Vend kinkis notariaalselt oma osa mulle. Mingi aeg hiljem sain teada, et vennal oil Riigi ees võlg, mida kohtutäitur sisse nõudis. Hiljem tuli kohtutäiturilt teade, et see sama notariaalne tehing tühistatakse. Vastasin kohtutäiturile, et ei ole notariaalse lepingu tühistamisega nõus. Mõni aeg peale seda tuli hagiavaldus, kus nõutakse minu käest hagi kulud koos advokaatide kuludega ning notariaalse tehingu tühistamist. Alternatiivina küsitakse minu käest venna riigile olevat summat. Kas kohtutäitur saab notariaalset tehingut tühistada kolmanda osapoolena? Kuidas saab notariaalset tehingut läbi viia, kui isiku suhtes on kohtutäituri võlad? Kas notar ei peaks seda kontrollima? Kas notar saab sellist lepingut teostada, mida hiljem saab kolmas osapool tühistada?
TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
Kui kaheaastane tähtaeg on möödunud, saab tehingu tagasivõitmist taotleda TMS § 188 alusel, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide teadlikku kahjustamist. Tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja täitedokument; sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma võlausaldaja huvide kahjustamisest, kui teine pool oli võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on muuhulgas ka võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad või registreeritud elukaaslased.
Notarile ei saa siinkohal midagi ette heita. Notarile ei ole ega saagi teada olla tehingut teha sooviva isiku kohustused ja nende täitmise korrektsus.