Olen pensionär, saan 656 eurot pensioni kuus. Tahan teada, kui palju mulle jääb elamiseks ja kui palju tohib kohtutäitur minu pensionist ära võtta. Kas seaduse järgi ei peaks olema see nii, et võlgnikule jääb kätte seadusega kaitstud miinimum ning sellest ülejäävast osast võib arestida maksimaalselt 20 %?

Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 lõikele 1 ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. 2026. aasta töötasu alammäära muutumist Eestis ei ole veel ametlikult kinnitatud. Kuni uue määruse kinnitamiseni kehtib 2025. aasta alammäär - kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 886 eurot. 
Kuna teie pension on alla töötasu alammäära, siis see ei kuulu arestimise alla.
Erandlikel juhtudel on riiklikule pensionile võimalik sissenõuet pöörata teatud ulatuses.  Riigikohus on leidnud, et õiglane võib olla sissenõude pööramine väikesele osale pensionist, kui riiklikku pensioni saavalt isikult ei ole muu vara puudumisel võimalik pikema aja vältel sissenõudja nõude rahuldamiseks makseid saada.

Olen saanud kohtutäituri nõude inkasso nõude alusel, mille nõudse sisu on vigane. Antud väljanõutud nõue on osamaksetena tasutud teenuse pakkujale, kellega sai erimeelsus osapoolte kokkuleppel lahendatud. Pärast lisadokumentide esitamist ja nõude tasumise tõendamisel lisati veel lisanõue, millele ei vastatud minu kirjutatud kirjale, kuidas seda tasuda vaid saadeti sissetuleku arestimise akt. Kuidas tuleks antud olukorras käituda?

Täitemenetlust saab läbi viia vaid täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks Teie kirjeldatud olukorras saab olla vaid notariaalne kokkulepe, millega olete ise kohustunud alluma sundtäitmisele või kohtulahend. Kui tegemist on kohtulahendiga, tuleb esmalt vaadata, mis konkreetselt Teilt välja mõistetud on. Kui lahendis on kirjas näiteks, et Teil tuleb tasuda lisanduv viivis nõude täieliku rahuldamiseni, võivadki peale põhisumma tasumist lisanduda viivised. Kui aga nõuet ei olnud tegelkult olemas juba kohtulahendi tegemise ajal, tulnuks kohtumenetluses osaleda ja oma seisukohti kaitsta.

Kahjuks ei ole foorumis võimalik anda hinnangut nõude tekkimisele, mistõttu ei saa anda ka konkreetseid käitumisjuhiseid kirjeldatud olukorraks. Selguse saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Kas kohtutäitur võtab kuu arestivaba tulu arvestust ka lapse, ehk kolmanda isiku pangakonto suhtes? Kui riiklik peretoetus ei kuulu sissetuleku alla, siis, kas täitur saab rakendada alla selle summa arestivaba kasutamise summat?

Täitemenetluses ei ole oluline, kelle kontole summad laekuvad vaid kelle sissetulekuks need on. Kui lapse kontole laekuvad Teie sissetulekud, võtab kohtutäitur arvesse ka lapse kontole laekuvaid vahendeid. 

Täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega (TMS § 130 lg 1¹). Sissetulekute hulgas, millele sissenõuet ei saa pöörata, on nimetatud riiklikud peretoetused (TMS § 131 lg 1 p 1).

Kohtupraktika kohaselt on riiklikud peretoetused käsitletavad võlgniku sissetulekuna, mida võetakse arvesse mittearestitava sissetuleku osa määramisel, kuid neile ei saa sissenõuet pöörata.

Tere, Soovin selgitust võla ja täitemenetluse küsimuses, mis puudutab minu lahkunud isa korteriühistut (KÜ), inkassoettevõtet ja kohtutäiturit. Taust Minu isa suri, jättes tasumata korteriühistu võla umbes 1 500 eurot. Korteriühistu andis selle nõude inkassoettevõttele. Nõue esitati ka kohtutäiturile, kes lisas täitemenetluse tasud. Maksed Tasusin kokku 2 200 eurot, mis jaotus järgmiselt: umbes 500 eurot – kohtutäituri tasud umbes 700 eurot – inkasso tasud umbes 100 eurot – korteriühistu viivised 863 eurot – kanti korteriühistule põhivõla tasumiseks Sain kohtutäiturilt ametliku kirja, milles kinnitatakse, et täitemenetlus on lõpetatud ja nõue on täielikult rahuldatud. Uus küsimus Korteriühistu nõuab nüüd täiendavalt 453 eurot. Nad esitasid mulle inkasso dokumendi, milles on kaks protsendipõhist kirjet, mis arvutati pärast 863 euro ülekandmist korteriühistule: põhisumma laekumine – 25% kõrvalnõuete laekumine – 50% Olulised asjaolud Inkasso dokument ei näita, et mina vastutaksin nende summade tasumise eest. Inkasso ei ole minuga ühendust võtnud, et nõuda selle summa tasumist. Kohtutäituri kiri kinnitab, et menetlus on täielikult lõpetatud ja rahuldatud. Minu arusaam Need protsendipõhised kirjed on kulud, mis rakendati pärast seda, kui makse jõudis korteriühistuni. Olen juba tasunud kõik võlgnikupoolsed kulud nii inkassole kui ka kohtutäiturile. Minu küsimused 1. Mis täpselt on need tasud („põhisumma laekumine 25%” ja „kõrvalnõuete laekumine 50%”) ning millise TMS või muu õigusakti sätte alusel neid arvestatakse? 2. Kas korteriühistul on õigus nõuda neid tasusid võlgnikult pärast seda, kui täitemenetlus on kohtutäituri poolt lõpetatud ja rahuldatuks tunnistatud? Tänan ette igasuguse õigusliku selgituse eest.

Kuna küsimuses on mainitud kohtutäiturit, saab eeldada, et olemas on kohtulahend. Vastasel korral ei oleks täitemenetlus täitedokumendi puudumise tõttu võimalik. Kui võlgnevus on kohtus välja mõistetud, tuleb tasuda täpselt kohtuotsuse järgi. Kui kohtutäitur kinnitab, et kohtuotsuse alusel on kogu nõue rahuldatud, see nii ka on  ja muud enam tasuma ei pea. Mida tähendavad põhisumma laekumine ja kõrvalnõude laekumine ja mis on sellel tegemist inkassoga, peaksite küsima korteriühistult, kes peab suutma nõuet veenvalt põhjendada. 

Kas kohtutäitur võib riikliku peretoetuse sissetulekute hulka mõista? Kas lapse kontol olev raha läheb minu sissetulekute hulka Mis on 3 ulevapeetava elatusmiinimum?

TMS § 131 lg 1 loetleb võlgniku sissetulekud, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata, (riiklik peretoetus, sotsiaaltoetus, töötutoetus) või saab seda teha erandjuhul (töövõimetoetus; erandi eeldused on sätestatud TMS § 131 lõikes 2) või eriseaduses ettenähtud korras ( riiklik pension). TMS § 132 näeb ette arestimise piirangud sissetuleku  suurusest lähtuvalt. Seega peretoetusi arestida ei saa, küll aga võib olla võimalik nimetatud sissetulekute arvamine võlgniku sissetulekute hulka arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa väljaselgitamiseks. Sissetulekuks, mis arvutamisel aluseks võetakse, loetakse võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue

TMS § 132 lõike 1 kohaselt üldjuhul sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (2025. aastal on töötasu alammäär ühes kuus 886 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetav või maksab ta elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast kuus (2025. aastal 295,3 eurot), välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).

Kohtutäiturile maksab tööandja igakuiselt summasid, vastavalt palgakalkulaatorile ja ülejäänud kannab töötaja kontole. Viimane kord oli sissetulek suurem, kui see ~880 eurot miinimum, 40 eurot üle, mille kohtutäitur koheselt täiendavalt arestis. Tegin avalduse selle kohta, mille peale vastati, et mul välismaine konto ja eeldavad, et mul muud sissetulekud ka ning nõudsid panga väljavõtet, vastuse saatsid ilusti ka täpselt tööpäeva lõpus, millal oli ka tähtaja lõpp, et saata. Kas siin pole tegemist seaduse rikkumisega või nõrgema poole õiguste ära kasutamisega, kuna sissetulekult on juba neile kõik makstud? Lisaks, kui neil pole õigust sinna kontole ligi saada, siis pole ka õigusliku alust seda nõuda? Välismaa konto on selleks, et kui ma järgmise kuuni ära ei ela, küsin sõbralt võlgu ja maksan järgmine kuu tagasi. Kui see laekuks Eesti panka, siis nad arestiks selle ja neid ei huvitaks, kus, kuidas ja mida. Väga raske on sellest august tagasi ja üritada võlgu tagasi maksta, kui nii üle sõidetakse.

On õige, et kohtutäituril tuleb tagada võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa kasutamine TMS § 132 alusel. Küll on aga ka võlgnikul täitemenetluses mitmeid kohustusi. Nii peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab (TMS § 59 lg 1). Kohtutäituril on ka õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (TMS § 26 lg 1). 

Seega, kuivõrd arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa arvutatakse võlgniku kogu sissetulekutest ja kohtutäiturile ei ole teada Teie sissetulekute suurus ega ka konto, kuhu need laekuvad, ei saa ta ka arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa arvestada.  Kohtutäituril on õigus nõuda nimetatud asjaolu välja selgitamiseks võlgnikult dokumentide (pangakontode väljavõtete) esitamist. Võlgniku huvides on need ka esitada.

tered.Minu neto töötasu on 1171.97 eurot.Palgast on kinni peetud 316 eurot.Kas se arvutuskäik on õige.On ka üks alaealine laps

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1² kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui täitemenetluse seadustiku § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 13 kohaselt kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse täitemenetluse seadustiku § 132 lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud täitemenetluse seadustiku § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Kui küsimuses nimetatud sissetulek on Teie ainukene sissetulek, on arestitud liiga suur summa, arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa oleks Teie puhul 1181.33 eurot ja kinni võiks pidada 106,17 eurot. Küsige selgitust kohtutäiturilt. Teil on ehk kohtutäiturile andmed oma sissetuleku ja ülalpeetava kohta esitamata. Sel juhul tuleks kirjutada kohtutäiturile, et 1171 eurot on Teie ainuke sissetulek, mis laekub Teie pangakontole ning Teil on üks alaealine ülalpeetav, lisada kirjale 6-kuu pangakonto väljavõte ja lapse sünnitunnistus ning paluda arestimisakt tühistada ja teha uus akt, mis võimaldab Teil kasutada sissetulekut arestimisele mittekuuluvas osas.

Tere kaks võlga on kohtutäituris. Aktiva Finace Group kodulehelt tuvastasin, et aprillist 2025 on ühe võlgnevuse saldo null€. Ometi on tehtud vahepeal üle 300€ juurdemakseid sellele viitenumbrile. Põhiosa mõlema võla osas sai tasutud novembri alguses. Sissenõudja esitas viivisnõude, mille raportites olid viivisperioodid mõlemal juhul 21.11.2025 Tundub, et pean vaidlustama aga kuidas? Vahepeal esitas sissenõudja veel kolmanda hagi. Jõudsime kompromissile. Edastasin dokumendid e-toimikusse. Ise eeldasin, et aasta lõpuks on täiturinõue täidetud ja saan 2026 aastast 22 kuu vältel kompromissiga tegeleda. Nüüd on 10197.29(koos täituritasudega) nõudele lisatud 5719.69 viivisnõuet. Sissenõudja ignoreerib vaiet vaadata üle perioodide viivisnõuded, vaidlustasin viivisnõuded alates 18.11.2024 kuni 21.11.2025 ja aprillis nullsaldoga nõudel. Palusin võimalust siduda viivisnõue solidaarselt kompromissi külge aga seda ka ignoreeritakse. 11.12.2025 soovin isiklikult osaleda vaide arutamisel kohtutäituri juures. Mida saan veel teha? Millised õigused mul on? 

 

Kuna kirjutate, et nõudeid sundtäidavad kohtutäiturid, peb Teil olema olemas kohtuotsus või -määrus. Soovitan Teil esmalt lugeda kohtulahendit, eriti alguses rasvases kirjas olevat resolutsiooni. Seal on täpselt kirjas mida ja kui palju Te maksma peate. Mida seal pole, seda ei pea ka maksma. Seejärel küsige kohtutäituritelt väljavõtet täitetoimikust kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud summade ja nende sissenõudjale edasikandmiste kohta. Kui olete teinud peale kohtulahendit makseid ka otse sissenõudjale, vaadake oma pangast, kui palju täpselt. Kui nüüd selgub, et olete kokku tasunud summa, milleks kohtulahend kohustab, soovitan esmalt sellest sissenõudjale teada anda ja paluda sundtäitmine lõpetada. Kui sissenõudja sundtäitmist alusetult jätkab, saate esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega sissenõudja vastu.

Kui mul on 100% töövõimetust kui palju võib kohtutäitur mul võla katteks raha ära võtta sissetulek 650€

Töövõimetoetus on rahaline hüvitis (SÜS § 13 lg 1), mida makstakse isikule sissetuleku tagamiseks, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (TVTS § 11).

Üldreeglina ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele (TMS § 131 lg 1 p 6¹).

Erandina võib sissenõude pöörata ka TMS § 131 lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele (sh töövõimetoetusele), kui:

1. sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele;
2. arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane;
3. sissenõudja on esitanud selleks avalduse.

Enne otsuse tegemist kuulab kohtutäitur võimaluse korral võlgniku ära (TMS § 131 lg 2).

Kui töövõimetoetus on võlgniku ainus sissetulek ja see on 650 eurot, kohalduvad sissetuleku arestimise piirangud (TMS § 132).

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 132 lg 1).

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Seda sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3).

Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).

Erandid elatisnõude täitmisel:

• Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹).
• Lapse elatisnõude täitmisele ei kohaldata TMS § 132 lõike 1² sätteid (TMS § 132 lg 1²).

Erandid muude nõuete täitmisel (v.a lapse elatisnõue):

• Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
• Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (TMS § 132 lg 1²).
• Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 1³).

Aresti alt vabastamine

Kohtutäitur märgib arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa (TMS § 133 lg 1).

Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1).

Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1¹).

Kuna tulemas on Märtsis perelisa siis sooviks teada et kui annan kohtutäiturile teada et on tulemas 1 ülalpeetav ja minu arvele hakkab jooksma riiklikud toetused ehk emapalk, sünnitoetus jt kas sellevõrra tõstetakse minu elatusmiinimumi pangas? Kuna hetkel on elatusmiinimum pandud 886e peale. Riiklikut emapalka jt hakkan rohkem saama kas kohtutaitur tohib neid puutuda kui olen etteteavitanud perelisa kohalt?

Sünnitoetus on peretoetus (PHS § 16 lg 1, lg 2 p 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele. Kuna sünnitoetus on riiklik peretoetus (PHS § 3 lg 2, § 16 lg 2 p 1), ei saa sellele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lõige 1 loetleb sissetulekud, millele sissenõuet pöörata ei saa. Vanemahüvitis ei ole selles loetelus nimetatud.

 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõige 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui perre sünnib laps, suureneb mittearestitav summa ühe lapse kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seega lisandub mittearestitavale sissetulekule 295 eurot ja arestimisele ei kuulu edaspidi 1181 eurot, kui kohtutäiturile lisandunud ülalpeetavast teada annate.

Kui vanemahüvitis laekub võlgniku kontole, kohaldatakse konto arestimise sätteid (TMS § 115). Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1). Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1¹).