Tere, Kui olen ettevõtte omanik (juhatuse liige) ja ettevõttel on laenuga seoses võlad mis võivad põhjustada vara arestimist kui ei suuda maksta laenu tagasi. Me otsustasime teha kinkelepingu notaris ja koguvara kinkida eraisikule (ettevõtte juhatuse liigele) . Kas siis kohtutäituril on õigus arestida vara või ei ole?

Kohtutäitur saab täitedokumendi ja täitemenetluse alustamise avalduse alusel arestida täitedokumendis tasuma kohustatud isikuks märgitud võlgniku vara. Küll aga võib juriidilise isiku vara kinkimine füüsilisele isikule olla keelatud juriidilise isiku kahjustamise tõttu, mille eest vastutab juhatus. Samuti võib sissenõudja esitada kohtule avalduse kinkelepingu alusel üle antud vara võlgnikule tagasivõitmiseks, et selle arvelt sissenõudja nõuded rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt ei pea vastaja mõistlikuks juhatuse liikmele kinkelepinguga vara üle andmist kui sissenõudjat tahtlikult ja eesmärgipäraselt kahjustava tehingu tegemist.

Tere, probleem on selline ,et minul oli võlgnevus inkasso ettevõtte ees. See läks kohtutäituri juurde sain põhisumma makstud ja nüüd lisas kohtutäitur viiviste nõude. Selgus aga et see inkasso ettevõte on kustutatud juba 2021 aastast ja ma olen 4 aastat nö õhku maksnud ning nüüd nõuab ta sama kustutatud ettevõtte nimele viiviseid. Kuna ettevõtet ei ole kas siis viivised on ju ebaseaduslikud ja kas mul on õigus kohtutäiturilt makseid tagasi nõuda kuna ta on need ju oma taskusse pistnud.

Kui juriidilisest isikust sissenõudja on lõppenud õigusjärglaseta ja sissenõudja ei ole nõuet eelnevalt loovutanud, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse (Alus: Täitemenetluse seadustik § 48 lg 1 p 6: Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele). 

Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Kui kohtutäitur on vaatamata kohustusele täitemenetlus lõpetada (Teie sissenõudja on lõppenud õigusjärglaseta ja  ei ole nõuet eelnevalt loovutanud) siiski nõuet sundtäitnud ja laekunud raha ei ole olnud võimalik sissenõudja puudumise tõttu üle kanda, võib Teil olla õigus nõuda kinnipeetud summade tagastamist.

Tere! Kas kinkelepingut on võimalik tühistada/vaidlustada sissenõudjal ka 3.5 aastat peale kinkelepingu tegemist. 2022 märts saime kinkelepinguga maja. Nüüd aga ilmneb, et kinkijal on võlad ja kinnisturaamatust näen, et tema kohtutäiturid tunnevad kinnistu vastu huvi ning teevad päringuid. Kas peaksime tundma muret , et kinkeleping tühistatakse kohtus? Mitu aastat peab olema tehingust möödas, et saaksime rahus elada ja ei peaks muret tundma, et keegi võib meie maja kallale tulla?

Kinkelepingu tagasivõitmine täitemenetluses on reguleeritud Täitemenetluse seadustikus (TMS). Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (TMS § 187 lg 1). Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2). Üldistel alustel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal (TMS § 188 lg 1). Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist (TMS § 188 lg 2). Võlgniku lähikondsed määratakse Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt (TMS § 188 lg 3).  

Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist (TMS § 189 lg 1).

Tere! Nimelt tegime 3.5 aastat tagasi kinkelepingu sugulasega, kes kinkis meile oma vanemate maja(peale vanemate surma pärandina saadud). Nüüd aga selgub, et kinkijal on võlad ja tegemist kohtutäituritega. Vaatasin, enda kinnisturaamatust, et kes meie kinnistu vastu huvi tundnud ning näen, et kinkija võlgadega seotud asutused ( pank kellele võlgu ning kohtutäiturite koda) on teinud meie kinnistute kohta päringuid. Kas 3.5 aastat hiljem on ka võimalik midagi vaidlustada/tühistada kinkijal? Tema kohtutäituritel/sissenõudjal?

Kinkelepingu tagasivõitmine täitemenetluses on reguleeritud Täitemenetluse seadustikus (TMS). Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huve (TMS § 187 lg 1). Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist (TMS § 189 lg 1).

Tere. Kas ma saan ja kui saan, siis kas ma saan tehingu tühistada või tagasi võtta ja tagastada kõik kulud, mille ma kohtutäiturilt oksjonil ostetud kinnisvara ostmiseks maksin? Kas on olemas vorm või dokument, mille ma saan täita ja allkirjastada, et ost tühistada ja tagastada, loobudes ostust? Mind registreeriti omanikuna kinnistusraamatus, kui. Tehingust on möödunud kuu aega. Tänu

Kohtutäituri korraldataval enampakkumisel ei sõlmita eraõiguslikku müügilepingut, vaid kinnisasi omandatakse avalik-õigusliku toimingu alusel tehtava kande tulemusel. Seega ei ole tegemist lepinguga, millest saaks Võlaõigusseaduse (VÕS) alusel taganeda.

Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib aga täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

  (2) Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib:
  1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel;
  2) sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist;
  3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist;
  4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.

Tere. Küsimus kohtutäituri kohta. Kui suure summa peab jätma alles, haiguslehe rahast ja osalise töövõime rahast, kuna olen juba paar kuud haige olnud ja ja olen ikka veel, sellest pool aega haiglas, siis minu eelmise kuu sisse tulek oli 657.- esitasin kõik nende soovitud dokumendid aga ikka venitavad vastustega ja raha tagastusega, 01.09.2025 sari tervisekassalt poole kuu haigus raha 64.- kahjuks võeti jälle ära pole isegi rohtude ostmiseks raha olen kaks päeva kirjutanud ja saatnud kõik vajalikud dokumendid jälle, aga pole vastust saanud. 

Täitemenetluses ei saa ajutise töövõimetuse hüvitist täies mahus arestida ei siis, kui ollake ise haiguslehel ega ka lapse hoolduslehe alusel makstuava hüvitise korral. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lõike 1 punkti 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahalisele ravikindlustushüvitisele ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis. See tähendab, et ajutise töövõimetuse hüvitis on põhimõtteliselt küll arestitav, kuid arvestada tuleb sissetuleku arestimisel kehtivaid piiranguid. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1). Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Seda sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3).

Seega, kuigi ajutise töövõimetuse hüvitis on arestitav sissetulek, ei saa seda täies mahus arestida, kuna kehtivad piirangud sissetuleku mittearestitavale osale. Et kohtutäitur saaks seda arvestada, on vajalik talle teada anda kõigist konkreetsel kuul laekuvatest tasudest ja oma ülalpeetavatest, et kohtutäitur saaks arestimisakti muuta.

Kas ja kui palju kohtutäitur Teie hüvitisest arestida tohib ning millised on arestimise põhimõtted, saate lugeda Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehelt. Sama lehekülje lõpus asuva kalkulaatoriga ("töötasu arestimise skeem") saate kontrollida, kui palju ja kas Teie sissetulekust konkreetses kuus arestida tohib.

Kui Te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on Teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel.

Tere! Mul on selline küsimus, et mul on Soomes võlg mis hetkel siis eesti kohtutäituri käes ja igal pool paberites kirjas Lowell OY - minu arusaama järgi siis sissenõudja.Suhtlesin nendega otse, et uurida kas nad on nõus maksegraafikuga ja nad olid väga mõistvad ja ütlesid et nemad oleksid nõus aga kokkuleppe pean tegema siis ikkagi eesti kohtutäituriga. Saatsin peale nendega suhtlemist maksegraafiku taotluse kohtutäiturile ja nemad edastasid selle eesti julianusele kuna nemad on sissenõudjad ja nemad ütlesid et nemad pole sellega nõus ja võtke kõik palgast maha ja kätte 886 eur. Soome seda üldse ei saadetudki. Kas seda ei oleks pidanud küsima Soome lowellist? Eesti pool tekitab hetkel tahtlikult olukorra kus ma võin jääda ilma elukohastt ja selle tõttu ka tööst kuna kätte jääva summaga ei ole mul võimalik maksta kõiki maksud + osta eluks vajalikke esmatarbe kaupu/süüa kuuks ajaks. Kas mul on õigus nõuda, et nad peavad küsima saatma maksegraafiku taotluse ka Soome lowelli?

Esmalt soovitan Teil välja selgitada, kes on täitemenetluses sissenõudja ehk kes on pöördunud Teie vastu võla sissenõudmiseks kohtusse ja kelle avalduse alusel viiakse läbi täitemenetlust. Vastava informatsiooni annab Teile ka kohtutäitur, kui palute saata täitedokumendi ja täitemenetluse algatamise avalduse. Kui avalduse täitemenetluse algatamiseks on esitanud keegi teine, kui nõude omanik (kelle kasuks on tehtud kohtuotsus), soovitan küsida ka dokumenti, mille alusel on avalduse esitanud isikul õigus Teilt kohustuse täitmist nõuda.

Siduvaid kokkuleppeid saab teha sissenõudja nõusolekul või sissenõudjaga. Seejuures mitte ainult kohtutäituri vahendusel vaid ka otse sissenõudjaga, edastades kahepoolselt allkirjastatud kokkuleppe hiljem kohtutäiturile. 

Kaks täisealist last pärisid ema järelt. Ootamatult sai pärija "A" kirja kohtutäiturilt, et pärija "B" võlgade tõttu arestiti "B" pärandiosa, hinnati xxx eurole ja kavatsetakse müüa oksjonil. "A" vastas, et on huvitatud olukorra kiirest lahendamisest, on valmis tegema koostööd ja palus infot edasise asjade käigu osas. Vastuseks lakooniline "Täitur annab teada, kui oksjon toimub." Kaks kuud on möödas, "A" küsis täiturilt e-kirja teel, millal plaanib täitur oksjonit ja kas on seda takistavaid asjaolusid? Vastus sama: "Täitur annab teada, kui oksjon toimub." "A" huvi kiireks lahenduseks on tingitud sellest, et kuigi juriidiliselt käib jutt 1/2 pärandist, koosneb see pärand 99% ema halvas seisus korterist. Korter ja "A" asuvad ühes, täitur ja "B" teises Eesti otsas, "B" ei ole korteri heakorraga kunagi tegelenud. Korteriühistu survestab (põhjendatult) tegema korterisiseste torutööde remonti enne kütteperioodi, et lekked ei kahjustaks alumisi kortereid, samuti on probleeme maja katusega, selle remondi osas küsitakse elanike seisukohta - reaalsed tegelemist ja otsustamist vajavad asjad, mille osas küsitakse "A"-lt vastuseid, samuti on tema kandnud korteri kommunaalkulud alates ema surmast. Viimased suurenevad kütteperioodi algusega hüppeliselt. Täituril näib puuduvat huvi korteri oksjoniga tegelda, kuigi takistusi ei tundu olevat. Samuti ei paku ta alternatiive. "A" mitte võlgu oleva inimesena on silmitsi suurenevate kulude ja infosuluga. Siit küsimused: 1. Millised piirangud/kohustused/vastutus kaasnevad seoses osaliselt arestitud pärandi reaalse majandamisega? 2. Millises rollis on mittevõlgnik "A" suhtluses täituriga. On ta protsessi osaline ja õigustatud küsima/saama täiturilt infot või kõrvaline isik, kellega täitur suhtleb, kui tahab? 3. Kas täituril on tähtaeg, mille jooksul ta peab arestitud vara müügiga tegelema, kui puuduvad reaalselt takistavad asjaolud? Eriti olukorras, kus seotud on ka mittevõlgnik ja arestitud pärand vajab regulaarset hoolt ja kulutuste tegemist? 4. Millised on võimalused täituri tegelema mõjutamiseks (kui õigesti aru saame, on asi tema käes juba alates 2014 a). Aitäh!

Vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on seadnud võlgnikuks oleva pärija osale pärandvarast käsutamise keelumärke, on ühisomanikeks jätkuvalt mõlemad pärijad. Seega on neil õigus vara kasutada ja majandada, ent puudub õigus võlgnikuks oleva pärija osa pärandvara ühisuses või mõnd pärandvara hulka kuuluvat eset võõrandada. Mittevõlgnikust pärijal ei ole ostueesõigust ent kohtutäitur edastab talle ühise varaga seotud täitetoimingute dokumendid. Kohtutäitur ei ole kohustatud arestitud vara müüma, seega puuduvad selleks ka mistahes tähtajad. Kujunenud olukorras saab soovitada peamiselt kahte toimimisviisi. 1. Kui kumbki pärija ei ole huvitatud vara säilimisest vaid on huvitatud pigem müügist, leida varale ostja ning taotleda kohtutäiturilt nõusolekut vara müümiseks kohtutäituri kontrolli all. Sellisel juhul läheb võlgnikust pärijale osaks saav osa müügisummast kohtutäiturile ja teine pärija saab oma osa kätte täies ulatuses. Teiseks võimaluseks on võlgnikuks mitteoleval pärijal osta ära võlgniku osa (samuti kohtutäituri nõusolekul ja kontrolli all), et saada vara ainuomanikuks ja ainuotsustajaks. On ka kolmas võimalus kasutada vara sama moodi edasi ja oodata, kas ja millal kohtutäitur võlgniku osa võõrandab ning pärandvara ühisusse võlgniku asemele keegi kolmas tuleb.

Tere. Kuidas panna inimene maksma juhul, kui kohtuotsus on jõustunud ja kohtutäiturist abi ei ole, inimene teeb kõik selleks, et mitte maksta ja oma vara on kirjutanud sugulaste nimele? Kuidas oma raha kätte saada, kelle poole pöörduda, kui kohtutäiturgi ei saa aidata? Kas mul on mingi võimalus oma raha tagasi saada?

Kui täitemenetlus ei ole õnnestunud, kuna võlgnik on end varatuks teinud, soovitan vaadata üle tema tehingud oma varaga. Kui need on  tehtud eesmärgil kohustuse täitmisest kõrvale hoida, võib olla võimalik need kehtetuks tunnistada ja vara võlgniku omandisse tagasi võita ning vara müügist saab kohtutäitur seejärel Teie nõude sundtäita. Hagiavalduse selleks peate esitama Teie kui sissenõudja. Kohus tunnistab seaduse järgi kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

Lisaks, kinkelepingu puhul, tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

Tered.Eksil(ei ole veel lahutatud)on kohustused kohtutäituri ees ja ta on neid ka täitnud.Nüüd aga nõuab kohtutäitur temalt minu ja ühise lapse kontode väljavõtteid.Kas olen kohustatud seda nõudmist täitma?

Kohtutäituril on õigus nõuda krediidiasutuselt ainult võlgniku konto väljavõtet (TMS § 26 lg 3). Kolmanda isiku konto väljavõtet võib kohtutäitur nõuda vaid kohtumääruse alusel seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks, kui võlgniku suhtes täitmisel olevast täitedokumendist tulenev rahaline nõue või nõuete kogusumma ületab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (TMS § 26 lg 3¹). Avalduse esitamisest teavitab kohtutäitur kolmandat isikut viivitamata. Avalduses kohtule põhistab kohtutäitur konto väljavõtte saamise vajadust ning esitab taotletava konto väljavõtte vajalike andmete loetelu ja perioodi, mis ei tohi kesta kauem kui täitemenetlus ja võib alata kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. 

Kuigi võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut eeldatakse sissenõudja kasuks, kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses ja nimetatud vara võib arestida ja müüa, ei kehti nõusoleku eeldus aga kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes (TMS § 14 lg 1¹).