Suur tänu ammendava vastuse eest. Kas sain õieti aru: 1.alates 01.01.2025a. on EV poolt kehtestatud alampalk 886.00 minu pension on 828. euro pole kohtutäituril õigust minu pensionist mana arvestada raha. arestida minu panga a/a?. Peale kohustuslike kommunaal makseid, kohustuslike ravimite ostu, liikumiseks vajaliku abivahendi rendimaksu jääb minul 280.00 Ja sellest 280,00 kohtutäitur võtab minult veel 95,00. Minul ei jää raha toiduks Kas see on õige? 2 kas seda raha mida kohtutäitur on minult arvestanud ja maha võtnud on minul õigus tagasi nõuda?

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui palga alammäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. 

Teie pension, eeldusel, et see on Teie ainus sissetulek, on 828 eurot. Kehtiv elatusmiinimum on 345,8 eurot. 828-345,8=482,20 eurot, millest on lubatud arestida maksimaalselt 20% ehk 96,44 eurot. See on absoluutselt suurim summa, mida on võimalik arestida. Kui arest jääb nimetatud summa piiresse, ei ole kohtutäitur seadust rikkunud.

Tere Kui isikule on määratud kohtu/menetluskulude tasumine aga töötuna olles ei ole olnud võimalik neid tasuda siis Kas olukorras, kui asi läheb kohtutäiturile on võimalus täituril arestida võla katteks isiku nimel olevad sõidukid. Sõidukeid on kaks, mille järgi või mis hinnangul arestimine käib? Kas sellele eelneb hoiatus?

Menetluskulude jaotust tuleb täita nagu muudki, mis kohtulahendi resolutsioonis on kirjas. Sarnaselt lahendi muu osaga, on ka menetluskulude tasumata jätmisel võimalik neid sisse nõuda täitemenetluses, muuhulgas võlgniku vara arvelt. Esmalt seatakse varale keelumärge, mis ei võimalda vara müüa ega kinkida, seejärel on võimalik võla katteks vara müük enampakkumisel. Alghinna määrab kohtutäitur.

Siiski ei soovita asjadel nii kaugele areneda lasta ning püüda saavutada kokkulepe poolega, kelle kasuks menetluskulud välja mõisteti, nende tasumiseks näiteks graafiku alusel.

Olen pensionär 77a.elan üksi. Minul on maksta võlg mida menetleb kohtutäitur. Asi on selles et mina ei keeldu võla maksmisest vaid keeldun sellest summat mida kohtutäitur nõuab, ehk olen nõus maksma igakuuliselt 50.- ja maksin ka seda 3 korda aga augustist kohtutäitur nõuab 100,- Minu vanadus pension on 818.- peale kõikide kohustuslike makseid- üürid, telefoni ja rohtude mulle jääb toiduks 250.- Pension laekub Soome panka, aga kõik minu Eesti pankades A/A nüüd on arestitud täielikult, ehk kõik mis laekub kantakse kohe kohtutäiturile, Sotsiaalametis on arestitud minu pensionist 95.- mis läheb kohtutäituurile, on arestitud Haigekassa rahad mis laekuvad mulle. Sooviks küsida kas kohtutäituril on õigus selles olukorras arestida minu kõik pankades olevaid arveldusarved. Esitasin kaebuse Kohtule. Kas raha arvestatakse ikka minu pensionis maha? Või kui Kohus vaatab läbi minu kaebuse ja võtab vastu otsuse peab menetlemine olema peatatud kuni Kohtu poolt võetud otsuseni

Täitemenetluse seadustik §132 kohaselt, sissetulekut üldjuhul ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib üldjuhul siiski arestida kuni 20 protsenti palga alammäärast. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Selgitused sissetuleku arestimisest on antud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel. Lehe lõpus on leitav ka vastav kalkulaator nimetusega "töötasu arestimise skeem". Et aga kohtutäitur saaks arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa jätta arestimata, tuleb talle kõigist oma sissetulekutest teada anda ja lisada juurde 6 kuu pangakonto väljavõte, kust on näha kõik sissetulekud. Seejärel saab kohtutäitur arvutada välja Teie mittearestitava sissetuleku osa ja pangakontole aresti seades võtta arvesse, et kontole laekuvad vaid arestimisele mittekuuluvad summad.

Kuna mulle ei ole teada, kas Te kohtutäiturit eelnimetatud asjaoludest teavitasite ja konto väljavõtte esitasite ning kas kohtutäitur muutis arestimisakte või keeldus seda tegemast, ei saa ma ka vastata, kas kohtusse pöördumine oli õige samm. Küll aga peatab kohus menetluse ajaks täitemenetluse vaid vastava avalduse  alusel esialgse õiguskaitse korras, kui menetluse peatamine on põhjendatud. Kui Te sellist avaldust ei esitanud, täitemenetlust ei peatata.

Tere Kui isikul on võlgade tõttu kohtutäiturid peal ning ta kirjutab auto enda nimele, kas see võetakse füüsiliselt ära võlgade katteks või piiratakse ainult edaspidised tehingud antud sõidukiga?

Kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue ka võlgniku varale, see tähendab arestida võlgnikule kuuluv vara ning see ka täitemenetluse käigus enampakkumisel müüa. Esialgu seatakse sõidukile käsutamise keelumärge, ent kui sissenõudja nõuab ja tema nõude rahuldamine võlgniku sissetulekute arvelt ei õnnestu, on võimalik, et sõiduk müüakse enampakkumisel.

Kui mu konto on arestitud kohtutäituri poolt, siis kohtutäitur peab mulle tagama minimaalselt minimaalselt. Selle kuu töötasu sisse oli arvestatud puhkuseraha mis laekus juba eelmine kuu ja mille kohtutäitur võttis pangakontolt ära, see kuu sain palka umbes 400.- ja raamatupidaja kandis kohtutäiturile ka umbes samapalju. Tegin avalduse raha tagasisaamiseks aga sain vastuse õiguslikult ei pea nad seda tagastama aga ma pean ju ikkagi miinimumi elamiseks saada

Töötasu arestimisel kohustab kohtutäitur tööandjat kanda võlgnikule/töötajale väljamaksmiseks kuuluvat palka nõude ulatuses kohtutäituri kontole. Võlgnikul on õigus saada tööandjalt nö sissetuleku mittearestitavat osa täitemenetluse seadustik § 132 lg 3 sätestatud ulatuses ehk vähemalt ühe miinimumpalga määrale vastav summa ja lisaks üks kolmandik miinimumpalga ületavast osast kui töötasu ei ole suurem kui  viis palga alammäära kokku. Suurema palga korral arestib kohtutäitur miinimumpalga ületavast osast kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kui Teil on tulevikus laekumas sissetulekud, mida arestida ei tohi või mis ei ole igakuised (nagu näiteks puhkusetasu), siis tuleb sellest eelnevalt kohtutäiturile teada anda ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kui Teil on võimalik enne summa laekumist saada asutusest tõend laekuva summa suuruse kohta, siis saab muudatuse teha enne väljamakset, kui ei, siis tuleks oodata kuni tööandja on arvestuse teinud ning siis esitada tööandja tõend (palgaleht) ja konto väljavõte ja vajadusel taotleda raha tagasi.  Raha saab tagasi taotleda, kui avaldus on esitatud 3 tööpäeva jooksul alates arestimisest.

Tere! Riigi makstav elatisabi on aresti mõttes tavavõlgnevus. Kui kohtuotsusega lapsele tasutav elatist tuleb tasuda lapse 18 eluaastani, siis kas peale lapse 18 aastaseks saamiseni muutub elatise võlgnevus tavavõlgnevuseks, millel puuduvad elatise arestimisega seotud erisused? Kui laps saab 18 aastaseks, siis peale seda ei ole laps enam ametlikult ülalpeetav ja sellest tulenevalt soovivad paljud teada, kas varasem elatisvõlgnevuse sissenõudmise erisused muutuvad “tavavõlgnevusega” sarnaseks? Kas kohtutäitur peab koheselt peale lapse 18 aastaseks saamiseks viima sisse täitemenetluses muudatused ja hakkama varasemat elatise võlgnevust menetlema kui “tavavõlgnevust”, millel puuduvad erisused? Parimat soovides!

Täitemenetluse seadustik (TMS) eristab perioodilist elatisnõuet ja elatisvõlgnevust.

TMS § 177¹ lõige 1 ja TMS § 177² lõige 1 viitavad "lapse elatise võlgnikule", kes ei ole "kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud" või "kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud". Need sätted käsitlevad olukorda, kus elatise maksmine on katkenud, mis viitab võlgnevuse tekkimisele.

TMS § 177⁶ sätestab, et TMS peatükis sätestatud toiminguid (sh õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine ja dokumentide kehtetuks tunnistamine) on lubatud teha üksnes lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses. See viitab sellele, et meetmeid rakendatakse perioodilise elatisnõude täitmiseks, mis hõlmab ka selle tasumata jätmisest tekkinud võlgnevust.

Seega, perioodilise elatise tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus on täitemenetluses käsitletav osana perioodilisest elatisnõudest, mille täitmiseks on ette nähtud erimeetmed.

Tere minul selline mure Olen abiellus ja mõlemal on võlad Kuna meil on 3 alaealist last kellest 1 on puudega saab mul naine laste pealt rohkem raha välja võtta aga minu kontod on kõik pandud 0 ga ja ilma elatus miinimumita kas selline asi on seaduspärane sest mul pole ju võimalik tööd leida ega võlgu maksta kui on pandud kõik 0 ga ma peaksin raha laenama et tööd teha? 

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1).

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). See kehtib mõlema lapsevanema suhtes.

Erandina eelnevast, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool sissetulekust, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹). Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Seda sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3).

Kohtutäitur märgib arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1). Kui Teie arestimisakti ei ole vastavaid andmeid märgitud, puudub kohtutäituril tõenäoliselt vastav teave. Selleks tuleb nüüd esitada taotlus, märkida ära kust ja kui palju saate te sissetulekuid, kes on teie ülalpeetavad ja lisada juurde nimettaud väiteid tõendavad dokumendid (laste sünnitunnistused, pangakonto väljavõte, tööleping, toetuse määramise otsus jne).

Tere olen MS. Et kuhu ma peaks tegema avalduse et ma saaks kasutada. Elatis minimuumi kuna kohtu täitur on võtnud seni viimse kui sendi mis mu konto peale jõuab et kuhu ma pean avalduse tegema et saaks kasutada minu ja mu lapse elatis minimuumi

Soovitan esitada kohtutäiturile avaldus mittearestitava sissetuleku osa vabastamiseks, esitades tõendid nii enda sissetuleku suuruse kui ka ülalpeetavate olemasolu kohta. Kui arestimine toimub tööandja poolt, tuleks avalduses märkida, et taotlete ka pangakonto arestist vabastamist, kuna kontole laekub vaid töötasu, millelt juba peetakse tööandja poolt kinni seadusega lubatud määras. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Kohtutäitur arestis töövõimetuspension kuigi olen esitanud kõik andmed, mida on minult küsitud. Hetkel tööl ei käi kuna tervis ei võimalda seda ja minu sissetulek on töövõimetoetus 650 EUR , puudetoetus 41 EUR ja peretoetus 80 EUR. On üks alaealine laps. Täitur saab siis ca 60 EUR Töötukassa poolt määratud summast. Kas siin võetakse aluseks Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi, ehk 345,81 eurot + 295,33 eurot (laps), et saab arestida töövõimetuspensionit? Mittearvestatav summa on ilusti võimaldatud. Asi on minu jaoks segane.

Täitemenetluses ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata töövõimetoetusele (TMS § 131 lg 1 p 6¹). Seega, kui isiku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus, ei tohi sellest täitemenetluses kinni pidada. Siiski on seadusandja jätnud võimaluse erandkorras ka töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks kui:

1. olemas on sissenõudja avaldus, milles ta on soovinud ka sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele

2. senine täitemenetlus on ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas

3. sissenõude pööramine peab olema õiglane

Sissetuleku arestimise ulatuse ja võlgniku toimetuleku hindamisel tuleb ka töövõimatoetuse arestimisel arvestada TMS § 132 lg 1² teises lauses kehtestatud sissetuleku minimaalmäära, mis peab võlgnikule kätte jääma.

Aasta lõpul tekkisid tervislikel põhjustel majandsulikud probleemid. Ka elatis jäi võlgnevusse. Teine vanem andis asja kohtutäiturile. Kohe järgmine päev peale dokumentide saamist edastasin oma poolsete maksete koopiad mida teine pool jättis kajastamata ja palusin teha korrektuurid ning maksegraafiku. Summat ei korrigeeritud ja eirati minu palvet graafikule ning lisata täisulatuses tasud nagu ma ei oleks üldse reageerinud dokumentidele.Edastasin need ka teisele poolele. Tema vastus oli see, et tema :" ei viitsi mingi kinnitamisega tegeleda ja pole tema mure!" On olemas ka vestlust tõestav kuvatõmmis. Sellest lähtuvalt soovin teada, kuidas saavad need summad õhku jääda ja mina pean tasuma topelt ning suuremaid kulusid teile, kuigi olen need lapse jaoks tasunud ja teinud kohesalt kõik endast oleneva asjade liikuma saamiseks, kui tema ainus selgitus on, et tema ei viitsi sellega tegeleda. Kas ja kuidas on mul õigus asjad liikuma saada korrektselt?

Tervisest tulenevate makseraskuste korral on võlgnikul mitmeid võimalusi:

1. Taotleda kohtult elatise vähendamist töövõimetuse tõttu
2. Taotleda täitemenetluse peatamist või ajatamist
3. Tugineda sissetuleku arestimise piirangutele
4. Vältida õiguste piiramist, põhjendades tervisest tulenevaid makseraskusi mõjuva põhjusena

Igal juhul on soovitatav võlgnikul aktiivselt suhelda nii kohtutäituri kui sissenõudjaga ning püüda leida lahendus, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega.

Kui Teilt aga nõutakse täitemenetluses elatist, mille olete juba tasunud, saate esitada kohtule sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.