Sain 21.09.2026 kohtutäiturilt nõude b2 inkasso nõude osas. Summas 2761,24eur. Palusin maksegraafikut, sain siis nii, et 6kuud maksan 180eur kuus. Iga kuu 15, maksin 12. Kuna mul Swedpangas majalaen. Siis sai sinna see limiit pandud. 2 last ka. 1836eur kokku. Siin hulgas siis 260eur majalen. Swwedpangas muud ei tee. Arveldan LHV-s. Hetkel tööl ei käi. Juhtus see täna 20.10, et nüüd blokeeritud mul ka LHV konto. Seal oli vaba raha kokku 323,93eur. See mõeldud vel sel kuul elektriarve ja sõõgi jne. peale. Tegin neile avalduse, et soovin seda tagasi. Mismoodi tegema. Kas maksan arveid siis Swedis nüüd. kui midagi LHV laekub võetakse äkki taas ära. Tänud ette.

Palga alammäär ühes kuus on hetkel 946eur. Üks ülalpeetav lisaks on 315,33eur, kaks kokku 630,66eur. Lisades siia ühe täiskasvanu, peaks kohtutäitur teile igas kuus jätma kasutamiseks 1576,66eur. Palga alammäär jäetakse teile ühte krediidiasutusse. Kui teil on teised krediidiasutused, arestivad kohtutäiturid reeglina teised krediidiasutused 0’ga, mis tähendab, et iga euro, mis arvelduskontole laekub, liigub automaatselt võla katteks kohtutäituri arvelduskontole. Kui kasutate erinevaid krediidiasutusi, siis soovitus on liikuda ühe krediidiasutuse peale. Nõnda on teil ülevaade tuludest ja kuludest ning ei teki ebameeldivust ülejääva osa arestimiseks. Selleks peaksite kohtutäiturile avalduse tegema, milles märkige, et teil on kaks ülalpeetavat ning millisesse krediidiasutusse soovite kasutuslimiiti jätta.
 

Tere! Soovin küsida õigusabi seoses elatisvõla sissenõudmisega ning uurida, millised võimalused on mul oma nõude reaalseks kättesaamiseks. aastal määrati mulle elatis kuni 21-aastaseks saamiseni. 2025. aastal pöördusin elatisvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kuid võlgnik vaidlustas asja kohtus. Sain kohtuvaidluses enda kasuks otsuse ning täitemenetlus jätkus. Kohtuvaidluse ajal 2025. aastal ja 2026. aasta alguses tasus võlgnik keskmiselt 200–400 eurot kuus. Pärast kohtuvaidluse lõppu on tema maksed aga järk-järgult vähenenud. Esialgu tasus ta umbes 100 eurot kuus, kuid praeguseks on maksed langenud ligikaudu 20 euroni kuus. Elatisvõla jääk on praegu ligikaudu 6000 eurot. Minu teada kehtib praegune kohtuotsus kuni 2029. aastani. Sooviksin teada, millised õiguslikud võimalused on mul võla sissenõudmiseks ning mida oleks mõistlik praegu ette võtta, et vältida olukorda, kus võlg jääbki kätte saamata.

Kui osamaksed on vähenenud, peaksite oma kohtutäituriga ühendust võtma ja selgitust paluma, miks ei ole laekumised ulatuses, mis kohtulahendiga määratud. Samuti võite oma kohtutäiturilt pärida, milliseid varalisi võimalusi on võlgnikul. Kohtutäituril on võimalik pöörata sissenõue võlgniku varale, kui vabatahtlik täitmistähtaeg on möödunud ja võlgnikul on vara või õigusi, millele sissenõuet pöörata (realiseerida enampakkumise kaudu). Mõistagi võib tekkida küsimus, kas võlgnikul on vahendid millest tasuda, aga seda selgitab välja kohtutäitur.
Seadusandja ei ole kehtestanud miinimummäära võlgnevuse korral igakuuliseks tasumiseks. Küll aga peab teie kaasuses lähtuma kohtu juhistest ja igakuulisest tasumisele kuuluvast summast. Seda võlgnik teie nõusolekuta muuta (tasudes igakuuliselt vähem) ei saa. Mis tähendab, et kui võlgnik isegi maksab igakuuliselt vähem kui kohus välja mõistis, jääb tasumata osa võlgnevuseks, mida peab tasuma. Tasumata osa nõudeõigus on seaduse kohaselt piiritletud tähtajaga.
Nõude aegumise kohta selgitame järgnevalt. Nõude aegumine elatise nõudes aegub 10 aasta möödudes. Kuivõrd elatise maksed on kohtulahendi kohaselt igakuuliselt, aeguvad ka maksed vastavalt nende tasumise päevale 10a möödudes. Kui teie kaasuses peaks viimane makse toimuma 2029 detsember, siis aegumistahtaeg 10a lõppeb viimase makse osas detsembris 2039.
 

Tere Mul on küsimus täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohta. aastal tehti tsiviilasjas jõustunud kohtuotsus ning samal aastal alustati selle alusel täitemenetlust. Võlgnik taotleb nüüd täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja vaidleb sellele vastu, väites, et võlgnik on tahtlikult täitemenetlusest kõrvale hoidunud, kuna elas aastaid välismaal ning tal oleks olnud võimalus nõuet tasuda. Sissenõudja palub seetõttu aegumistähtaega 10 aasta võrra pikendada. Soovin teada: Kas jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise 10-aastast aegumistähtaega (TsÜS § 157) saab pikendada veel 10 aasta võrra põhjusel, et võlgnik on väidetavalt tahtlikult täitemenetlusest kõrvale hoidunud? Kui jah, siis millise õigusnormi alusel ja millised asjaolud peab sissenõudja selleks tõendama? Kas TsÜS § 146 lg 4, mis käsitleb tahtlikult rikutud kohustusest tuleneva nõude 10-aastast aegumistähtaega, saab sellises olukorras kohalduda ka pärast seda, kui nõue on juba jõustunud kohtuotsusega tunnustatud? Kas võlgniku välismaale elama asumine ja hilisem parem majanduslik olukord võivad iseenesest olla aluseks täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja pikendamisele? Küsimus puudutab üksnes õigusnormide kohaldamist, mitte konkreetsete kohtudokumentide analüüsi. 

Jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise 10-aastast aegumistähtaega (TsÜS § 157) ei saa pikendada veel 10 aasta võrra põhjusel, et võlgnik on väidetavalt tahtlikult täitemenetlusest kõrvale hoidunud. 
Tähtaeg võib tegelikult lõppeda hiljem üksnes siis, kui esineb seaduses sätestatud aegumise katkemise või peatumise alus. Võlgniku välismaale asumine või tema majandusliku olukorra hilisem paranemine ei ole üksi selline alus. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatub näiteks ajaks, mil täitemenetluse ajal toimub sissenõudja hagi või avalduse alusel kohtumenetlus võlgniku vara või selle kindlakstegemise üle.

TsÜS § 146 lg 4 ei ole pärast nõude jõustunud kohtuotsusega tunnustamist kohaldatav täitedokumendi täitmise aegumise tähtaja pikendamiseks. See säte käsitleb tehingust tuleneva algse nõude aegumistähtaega, kui kohustust rikuti tahtlikult. Jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumist reguleerib erisättena TsÜS § 157. 
 

tere tahtsin teild küsida nõud mida teha kui minul on kotutäituri minimum elatis ja mina tegin ühepavane võs lepingkuga tööd palgaga 50 eurot minu siisetulek selel kuul oligi ainult 50 eurot ja nüüd tema tahab et tööandja arvestaks sellest 16.40eurod kuid minul sellel kuul polnud sisetulekut elatis minimum mida tohib minule jääta on 473 eurot kuid seda minul ei tule väljagi.

Kohtutäitur peab igakuuliselt kasutamiseks jätma ühe palga alammäära, mis käesoleval hetkel on 946eur. Kuivõrd teil võib olla kasutuses hetkel või varasemast erineva krediidiasutuse (panga) arvelduskontosid, märgime, et kohtutäitur näeb erinevate krediidiasutuste nimesid, kus teil arvelduskontod olla võivad, aga ei näe, millist krediidiasutust või arvelduskontot kõige aktiivsemalt kasutate või millisele soovite jätta igakuulise kasutuslimiidi. Sellest peaksite teatama kohtutäiturit ise avalduse esitamise kaudu. Esitage avaldus, kus palute igakuulise palga alammäära jätmist ja viidake krediidiasutuse nimele. 

Selgitame, et üldise seaduse selgituse kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Hetkel kehtiv palga alammäär kuus on 946eur, päevas 45,36eur ja tunnis 5,67eur. 

Kui võlgnevust ei ole suudetud sisse nõuda muul viisil, võib kohtutäitur arestida erandjuhul kuni 20% palga alammäärast. Seega maksimaalselt saaks päeva sissetulekust kinni pidada 11,02eur.

Tere Mul on probleem nõudega mis hakkab juba makstud saama . Nimelt on nõue üleval julianus inkasso lehel ja sisse nõuab kohtutäitur . 18.08 küsisin täiturilt nõude jääki ja tabelit kus oleksid laekumised kõik näha . Ma olen teadlik et summale pidi lisanduma viivis , ja 18.08 saadetud tabelist oli näha et viivis on tasutud , küsisin ka kirjalikult üle kas viivis on tasutud ja ega midagi enam ei lisandu . Sain kirjalikult vastuse et summa on lõplik . Nüüd väidavad nad mõlemad mulle et viivis on tasumata . Täitur ütleb et julianus kinnitas et viivis on maksmata ja julianus ütleb et täitur kinnitas et on maksmata . Millisest summast või millest ma lähtund ?

Kohtutäituri menetluses olev nõudesumma koosneb reeglina kohtutäituri tasust ja sissenõudja nõudest. Kohtutäituri tasu jaguneb omakorda reeglina kaheks- põhitasuks ja menetluse alustamise tasuks. Põhitasu sõltub nõude suurusest ja seda saate kontrollida Kohtutäituri seadusest. Menetluse alustamise tasu on fikseeritud. Tasule lisandub käibemaks. 
Sissenõudja nõue võib koosneda erinevatest komponentidest. Need komponendid peavad väljenduma sissenõudja täitmisavalduses, mis on esitatud kohtutäiturile. Teie viidatud Julianus Inkasso suure tõenäosusega on väikenõue tsiviilasjas, mis ilmselt koosneb kolmest komponendist- põhinõue, viivis, menetluskulu. Kuid nõuda kohtutäituri kaudu saab üksnes neid nõuded, mis on kirjas kohtulahendi resolutsioonil. Seega kui viivist ei ole kohtulahendi resolutsioonis kirjas, seda kohtutäituri vahendusel nõuda ei saa. Kui viivis on märgitud kohtulahendis, saab seda nõuda kuni põhinõue on tasutud. Küll aga pöörame tähelepanu asjaolule, et mitme komponendilise nõude rahuldamise puhul tasutakse esimesena kulud, siis viivis ja siis põhinõue. Millal ja kas on põhinõue tasutud, saate küsida kohtutäituri käest. Samuti on teil õigus küsida tasumiste väljavõtet, millest peab nähtuma, kui palju osamaksetest on jaotatud sissenõudja ja kui palju kohtutäituri vahel. Lisaks pöörame teie tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik nõuda viivist enam kui algne põhinõue.
Kui teile on edastatud kohtutäituri ja sissenõudja poolt erinevat informatsiooni, siis soovitame jätkuvalt nõuda kinnipidamiste väljavõtet, kus kajastuks aeg, laekumine ja selle jagunemine kohtutäituri ja sissenõudja vahel. Kui olete tasunud otse sissenõudjale, paluge ka väljavõtet ning selgitust, millise nõude katteks ja millal on laekumisi arvestatud. 
 

Täitur ähvardab arestida 1000€ võla katteks minu ainukest sõiduvahendit, esitasin talle ka avalduse maksegraafiku sõlmimise kohta. Teostasid esimese 100€ makse ja siis sain temalt vastuse et sissenõudja ei ole nõus, et ta olevat seda telefoni teel teinud ja sissenõudja olevat ka mind sellest teavitanud aga mulle ei ole ühtegi selle kohta teavitus sisenõudjalt tulnud. Makse tegemisel märkisin ära kindla täitaasja numbri aga täitur kasutas seda teise täiteasjas lõpetamiseks. Kuna tegemist on viivistasu otsustega linnamaal parkimise eest siis olen ka leidnud kaks erinevat seadust kus ühes on kirjas et aeguvad 3a jooksul ja teises 4a jooksul. Kuna tegemist on ka ühisvaraga siis ei ole ta abikaasale selle kohta kirja saatnud. Kirjutasin ise ka sisenõudjale avalduse maksegraafiku sõlmimise jaoks aga pole hetkel vastust saanud. Oleksin väga tänulik iga suguse abi eest peatada täituri tegevust.

Esiteks selgitame, et sõiduvahendit arestides võla katteks täitur viib läbi seaduse õigusega toiminguid, mitte ei ähvarda. 

Ainsa sõiduvahendi osas märgime, et kohtud on asunud seisukohale, et kui täitemenetluses puuduvad muud võimalused nõude maksma panemiseks ja võlgnik vabatahtlikult nõuet ei ole tasunud, võib realiseerida ainsa vara. 

Maksegraafiku osas märgime, et täituril ei ole õigust ilma sissenõudjata sõlmida maksekokkuleppeid. Samas seadusest tuleneva õigusega võite küsida täitetoimiku väljavõtet, mille kohaselt on sissenõudja keeldunud maksegraafiku sõlmimisest. 

Täitemenetluses kehtib arestipandiõigus. Kõige varasem nõue omab eelisõigust rahuldamise osas. Rahuldamine peab olema 100% mitte proportsionaalne võimalike teiste võlgnevustega, mis on hilisemad. 

Aegumise osas märgime et sõiduki parkimise viivistasu nõude sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sisse nõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut (LS § 189 lg 4).  Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.

Tervist, mul selline küsimus. Kohtutäitur tahab läbiotsimist teha, aga ma elan ema juures ja asjad kuuluvad talle. Mul pole kunagi vara olnud ega ei ole ka praegu. Kuidas saan tõestada et asjad ema omad?

Esiteks selgitame, et ruumide või isiku läbiotsimine ei ole tavapärane täitemenetluse tegevus. Aga see on seaduslik. Kui kohtutäitur viidatud võimalust kasutab, on järelikult minetatud muud võimalused nõude maksma panemiseks. Kohtutäituriga oleks mõistlik teha koostööd sest kohtutäituril on seadusest tulenevalt õigus läbi otsida, avada, lasta avada uksi. Eelduseks oleks teie kui võlgniku nõusolek. Kui te ei ole nõus- kohtutäitur läbiotsimist teha ei või. Samas peaksite arvestama kohtutäitur õigusega keeldumisel pöörduda kohtu poole ja nõuda jõuga sisenemist. Jõuga sisenemise määruse saamisel võib kohtutäitur teie valduses oleva omandi ruumide uksed teie nõusolekuta avada või lasta avada. Kui peaksite toimingut takistama, võib kohtutäitur kutsuda politsei, kes kohtutäituri palvel toimingut takistavad isikud eemaldab toimingu juurest.

Seonduvalt vallasasjadega, mis ei ole registris, peaksite omama tõendust vara kuuluvuse osas. Vastasel juhul võib kohtutäitur vara arestida. Kui kohtutäitur on arestinud kolmandale isikule kuuluva vara, siis peab võlgnik sellest kohtutäiturit teavitama. Seaduse kohaselt peab kohtutäitur vabastama vara arestist, mille olemusest võib ilmselt tuletada, et see ei kuulu võlgnikule. Kui puudub tõendus või kohtutäitur ei vabasta ka kui vara kuuluvus kolmandale isikule on ilmne, peab kohtutäitur kolmandale isikule selgitama õigust esitada hagi kohtusse vara vabastamiseks.

Tere! Minu lapsele on kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Täitemenetlus on kestnud umbes 10aastat ning selle aja jooksul on kohtutäituri kaudu elatist laekunud. Umbes poole perioodi jooksul on lapsele makstud ka riiklikku elatisabi. Laps saab 18-aastaseks 2027. aasta sügisel. Soovin lasta sõltumatult kontrollida, kas kohtutäituri poolt kogu perioodi jooksul tehtud elatise, võlgnevuse, laekumiste ja elatisabi arvestus on olnud õige. 2024. aasta suvel tekkis olukord, kus kohtutäitur ei edastanud SKA-le infot täituri kaudu laekunud elatisemakse kohta. Seetõttu sain kolme kuu jooksul samaaegselt elatisabi ja täituri kaudu elatist. Teavitasin olukorrast nii täiturit kui ka SKA-d. SKA nõudis seejärel enammakstud elatisabi minult tagasi. Tagasimakse toimus kokkulepitud korras ning olen kogu summa tänaseks tagasi maksnud. Palun selgitust: 1. Kas kogu täitemenetluse arvestuse kontrollimisega on mõistlik tegeleda juba praegu või võib oodata lapse 18-aastaseks saamiseni? 2. Millised aegumistähtajad võivad minu olukorras kehtida, arvestades 2024. aasta suvel toimunud juhtumit? 3. Kas kohtutäituri tegevuse peale kaebamise tähtaeg erineb võimalikust kohtutäituri vastutuse või kahju hüvitamise nõude aegumistähtajast? 4.Kas mul on mõistlik praegu küsida kohtutäiturilt kogu täitemenetluse arvestus ja laekumiste ajalugu, et lasta see sõltumatult üle kontrollida, või võib sellise kontrolliga oodata? Tänan!

Elatise ja elatisabi samaaegsel saamisel jaguneb vastutus teie kui raha saaja ja täituri kui makse teostaja ning elatisabi vahendaja vahel. Ehk raha laekumist või vahendite suuruse osas on parim ülevaade reeglina raha saajal. Mõistagi on ka täituril kohustus kontrollida elatise laekumist ja samaaegselt vahendatud elatisabi. 
Riigil on õigus enammakstud elatisabi teie käest tagasi nõuda ja teil on kohustus tagasi maksta, sest raha ei ole täituri käes vaid teie käes. Täituri hoolsuskohustuse etteheide ei tee olematuks asjaolu, et raha saite teie mitte täitur.
1.Täitemenetluse arvestuse kontrollimisega oleks mõistlik tegeleda lapse 18 aastaseks saamisel. Samas peaksite arvestama aegumistähtaegadega. Nimelt elatise iga makse nõudeõigus aegub 10a jooksul. Aegumise algust arvestatakse nõudeõiguse aasta lõpust. Näiteks kui 2017 jaanuaris pidi võlgnik maksma 100eur, siis nimetatud nõude aegumistähtaja algus on 2017 detsember ja lõppeb 2027 detsember. 
2.Aegumistähtaegasid ei ole, sest nõude alust ei ole. Kui raha on teie käes, siis teil teie käes oleva raha väljanõude õigust kellegi käest ei ole. Täituri vastu suunatud hoolsuskohustuse täitmata jätmise nõue on perspektiivitu,  sest kaebemenetluse kaudu võimalik järelevalve eeldab teada saamisest 10 päeva jooksul kaebuse esitamist. Kui teie viidatud sündmus leidis aset kaks aastat tagasi, on tähtaeg kaebuse esitamiseks minetatud.
3.Jah. Kohtutäituri tegevusele esitatakse kaebus 10 päeva jooksul. Kahju hüvitamise hagi kohtusse peab olema esitatud kolme aasta jooksul.
4.Vastus p 1.

Minu ema tegi aastal 2015 kohtuavalduse minu isa vastu alimentide osa. Need on ka välja mõistetud. Paar aastat tagasi tegi minu ema avalduse elatisabi jaoks kui olin veel alaealine. Nüüd täisealisena hakkasin ma mõtlema, et isa ju toetab mind rahaliselt iga kuu juba 7+ aastat ja ema pole mulle sentigi maksnud. Aga riik maksab elatisabi isa mitte maksmise pärast. Olen suhelnud sotsiaalkindlustusametiga. Nüüd sain teada et mina olen pantud kohtulahendis hageja alla ehk minu 2 soovi oleks järgmised: 1. Ma tahaksin loobuda täitemenetlusest ja võlast oma isa suhtes. 2. Ma sooviksin lõpetada sotsiaalkindlustusametis oma elatisabi ära sest ma ei vaja seda. 3. Teada saada kas nyyd sellepärast et ma olen saanud elatist topelt olen ma mingis jamas vms.

Tere! Et küsimus puudutab mitmeid tahke, siis vastan punktide kaupa:

1. Täitemenetluse saate täisealisena ise lõpetada. Kui te olete  kohtulahendis hageja/sissenõudja, siis on elatisnõue sisuliselt teie enda nõue, kuigi alaealisena tegutses teie nimel ema. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega saate kirjutada kohtutäiturile, et olete nüüd täisealine ja soovite elatisnõude osas täitemenetluse lõpetamist.
2. Elatisabi saate samuti lõpetada. Sotsiaalkindlustusameti  juhiste kohaselt saab täisealiseks saanud laps ise teha täitemenetlust ja elatisabi puudutavaid otsuseid, sealhulgas täitemenetluse lõpetada. Selleks kirjutage SKA-le digiallkirjastatult, et olete nüüd täisealine ning isa täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning elatisabi saamiseks on alus ära langenud, seda enam et lõpetate ka täitemenetluse. Teavitage sellest ka kohtutäiturit.
3. Topelt saadud raha küsimus on nüansirohkem. Kui isa on samade kuude eest tegelikult ülalpidamiskohustust täitnud ja samal ajal on Teie eest makstud täitemenetlusaegset elatisabi, võib tegemist olla enammaksega. Perehüvitiste seaduse § 56 lg 1 p 4 näeb sõnaselgelt ette, et SKA nõuab elatisabi saajalt tagasi alusetult makstud elatisabi, kui täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik ülalpidamiskohustust täitma. Soovitan Teil selgitada kohtutäiturile olukorda ning rõhutada, et need sündmused leidsid aset ajal, mil Te olite ise veel alaealine ning need juhtusid ilma Teie teadmata. Sellisel juhul võib riik alusetult tasutud elatisabi küll tagasi nõuda, kuid mitte Teilt endalt, vaid emalt.

Tere, mul on küsimus arestivaba sissetuleku kohta. Nimelt on mul kodupangas arestivabaks summaks 360 euri kuigi TMS ütleb selgelt et võlgnikule peab kätte jääma 1 kuu elatusmiinimum st.960 eur. Kirjutasin sellest kohtutäiturile kes väidab et kuna mulle oli tulnud ülekandeid kolmandatelt isikutelt siis mul ei ole õigus seda limiiti muuta. Need ülekanded ei ületanud 360 eurotki. Kas tõesti riik tagab võlgnikule õiguse palga alamäärale ja kohtutäitur võib selle peale vilistada kuna tegemist olla kolmandate isikutega? Täituri jutust selgub et ainult palgad ja muud riiklikud toetused on lubatud, mina aga saan aru et silmas on peetud palga alamäära? Tehke mulle palun selgeks.

Tõesti on TMS kohaselt kohtutäituril jätta võlgnikule ühes kalendrikuus kasutamiseks palga alammäär, mis hetkel vastab 946eurole (on indekseeritav ja ajas muutuv). Sellele lisandub iga ülalpeetava kohta 1/3 palga alammäärast ehk 315,33eur. 
Palga alamäär, mis eelmises kuus kasutamiseks oli ja jäi nt kasutamata osaliselt, ei kandu uude kalendrikusse.
Palga alammäära jätmise eelduseks on asjaolu, et teile antud vabatahtlik täitmistähtaeg on möödas (tsiviilnõuetel minimaalselt 30p) ning kohtutäitur on asunud pöörama sissenõuet teie varale nagu hoiatas täitmisteates.
Erandjuhtudel võib täitur mitte võimaldada palga alammäära jätmist. Nii võib juhtuda näiteks kui täiturile on teada, et kasutate välispanka, mille väljavõtet täiturile ei ole esitatud. Ehk tasu/sissetulek laekub välispanka, mida täitur arestida ei saa. Samuti võib täitur arestida kuni 20% palga alammäärast, kui muule varale sissenõude pööramise tulemusel nõuet ei ole suudetud täita. Siin tasub meeles pidada, et täitur võib arestida maksimaalselt 20% palga alammäära ja arvestusliku elatusmiinimumi vahest (361,40eur).